Helsingis naise vägistanud noormehi karistati tingimisi
Helsingi esimese astme kohus tegi täna otsuse avalikkuses palju vastukaja saanud nn Tapanila vägistamisjuhtumiga seoses. Kolmele noormehele mõisteti lühikesed tingimisi vanglakaristused, kaks noormeest aga vabastati kõikidest süüdistustest.
Süüdistustest vabastatud noormeeste puhul leidis kohus, et kuriteo sooritamises nad ei osalenud, vahendasid Yle, Helsingin Sanomat ja uusisuomi.fi.
Kaks süüdimõistetutest said aasta pikkuse tingimisi vanglakaristuse, kolmas aga aasta ja 4 kuu pikkuse tingimisi vanglakaristuse. Kahe noormehe puhul leevendas karistust asjaolu, et nad olid kuriteo sooritamise ajal alaealised.
Kohus leidis ka, et nimetatud vägistamise puhul pole tegu raskema astme kuriteoga (seadustes määratletud sõnaga törkeä - Toim.) ning seda ei viidud läbi "eriti alandaval moel". Kohtuistungi käigus selgitati välja, et üks noorukitest hoidis naist kinni, kui teised kaks teda käte abil vägistasid.
Prokurör nõudis süüdistatavatele karmimaid karistusi, kuid kohus leevendas karistusi viidates muuhulgas sellele, et süüdistatavad said kohtuprotsessi ajal äärmiselt suure avaliku tähelepanu osaks. Noormeeste advokaadid kaebasid, et nende kliente on kohtuprotsessi ajal korduvalt ähvardatud.
Kohus käsitles juhtumit kinniste uste taga, seda nii ohvri isikuandmete kaitseks kui ka osade süüdistatavate vanuse tõttu. Noormehed olid vanuses 15 kuni 18.
Sündmus sai alguse alguse käesoleva aasta märtsis. Alguses ahistasid somaallastest noormehed naist rongis ning kui naine Tapanila peatuses maha läks, hakati teda jälitama. Mõne aja pärast ei lasknud nad naisel enam edasi liikuda, võtsid ta kinni ning surusid oma käed talle pükstesse ja sealt edasi. Lõpuks õnnestus ohvril lahti rabeleda ning appi karjuda, mille peale kolm noormeest sündmuskohalt lahkusid.
Õiguseksperdid ei mõista kohtu põhjendusi
Ida-Soome Ülikooli kriminaalõiguse professori Matti Tolvaneni hinnangul on karistused iseenesest hetkel levinud karistuspraktikale vastavad. "Selle üle võib muidugi arutleda, kas praegune karistuspraktika on õige või mitte," lisas ta.
Samas on Tolvaneni arvates äärmiselt erakordne, et kohus põhjendab karistuse leevendamist süüdistatavatele osaks saanud avaliku tähelepanuga.
"Avalikku tähelepanu võib karistuse leevendamise põhjusena kasutada ikka väga erakordsetes olukordades. Ei tohi teha järeldust, et kuriteo tekitatud avalik tähelepanu toob automaatselt kaasa karistuse leevendamise. Kui sooritad nii raske kuriteo, siis on tõenäoline, et võib avaliku tähelepanu alla sattuda," märkis ta.
Tolvanen rõhutas, et peamistes meediaväljaannetes ei avalikustatud ei süüdistatavate nimesid ega fotosid.
Ka Lapi Ülikooli emeriitprofessor Terttu Utriainen leiab, et kohtuotsus tekitab mitmeid küsimusi. Tema sõnul on ohvrile erakordselt alandav, kui kohtuotsuses põhjendatakse, et tema vägistamine ei olnud raskema astme kuritegu või et seda ei viidud läbi eriti alandaval viisil. Seega oleks emeriitprofessori arvates pidanud vähemalt kohtuotsuse tekstis põhjendama, miks antud juhul on tegu just nimelt vägistamisega, mitte keskenduma sellele, miks see ei olnud raskema astme vägistamine.
Samuti on Utriainen nõus avaliku tähelepanu osas tehtud kriitikaga. "Kuritegu on ikkagi juhtum, mille sooritajad on ise tekitanud," nentis ta.
Soome veebipolitseinik kutsus inimesi üles mitte levitama "omakohtu meeleolusid"
Soome veebipolitseinik Marko Forss kutsus täna juba ennetavalt inimesi üles, et need meedias ja sotsiaalmeedias kohtuotsust kommenteerides üle piiri ei läheks.
Forss rõhutas, et tema eesmärk ei ole seksuaalkurjategijaid kaitsta.
"Kritiseerige seadust, otsustajaid, immigratsioonipoliitikat, ametnikke või ükskõik mida teemasse puutuvat, kuid üritage seda teha asjalikult ja faktidele toetudes," kirjutas ta.
Toimetaja: Laur Viirand