NATO peasekretäri eriesindaja: meil on pidevalt vaja rohkem naissoost rahuvalvajaid
Eestit külastanud NATO peasekretäri eriesindaja naiste, rahu ja julgeoleku vallas Marriët Schuurman tõdes, et allianss vajab rahuvalvemissioonidel liitlasriikidelt rohkem naisi, kelle abil oleks sihtriigis hõlpsam rahu ja stabiilsust tagada.
"Me teame seda, et mida võrdõiguslikum on riik, seda vähem on ta aldis konfliktidele ning seda stabiilsem ta on. See on teaduslikult tõestatud," rääkis Schuurman ja nentis, et tänasel päeval me näeme, et maailmas kasvab nii rahvusvaheliste kui ka siseriiklike sõjaliste konfliktide arv. "Sellest saame järeldada, et maailm on muutunud vähem võrdseks, mitte võrdsemaks," ütles Schuurman.
Schuurman märkis, et võtaks ka ÜRO naistele suunatud resolutsiooni kokku sõnadega "no women, no peace" (pole naisi, pole rahu - toim), mis resolutsiooni 10. aastapäeval kampaania korras slõuganiks sai. 15 aastat tagasi võttis ÜRO julgeolekunõukogu vastu resolutsiooni 1325 "Naised, rahu ja julgeolek", milles pöörati tähelepanu sellele, et sõjad ja konfliktid avaldavad ebaproportsionaalselt suurt mõju naistele ja lastele.
Schuurman ütles, et ÜRO resolutsioon kohustab ühinenud 55 riiki suurendama naiste osakaalu konfliktide lahendamisel eri maailma paigus nii sõjalisel kui ka poliitilisel otsustustasandil. Samuti kohustab resolutsioon arvestama naiste erilist haavatavust sõjaolukorras.
NATO eriesindaja Schuurman selgitas, et liitlasriigid on kohustatud eriesindajale igal aastal saatma infot oma võrdõiguslikkuse poliitikate kohta ning selle kohta, milline on ka nende relvajõudude sooline koosseis ning kuidas nad kavatsevad suurendada naiste osalust julgeoleku valdkonnas.
"Meil ei ole paigas kindlat eesmärki, kvooti, me jagame informatsiooni ja hoiame üksteist kursis. Meil on üldine arusaam, et vajame rohkem naissoost rahuvalvajaid ja segaüksusi, et meie tegevus oleks efektiivsem," rõhutas Schuurman.
Küsimusele, millisel seisukohal on allianss liitlasriikide ajateenistuse naistele kohustuslikuks muutmise osas nagu seda tehti tänavu Norras, vastas Marriët Schuurman, et igal riigil on oma süsteem, mida NATO ka austab - osa riikides osalevad naised ajateenistuses vabatahtlikult, osal puudub üldse ajateenistus. Lisaks Norrale on ajateenistus kohustuslik läbida veel Iisraelis, Malaisias ja Põhja-Koreas. Näiteks Venemaal ja Türgis on naistele ajateenistuses osalemine keelatud.
Schuurman tõi välja, et NATO missioonidel Afganistanis ja Kosovos paluti riikidel saata nn segaüksusi. Riikidel paluti saata piisavalt palju mehi ja naisi, et NATO suudaks oma mandaati täiel määral täita. "Ja saata ka konkreetselt soolise võrdõiguslikkuse alast ekspertiisi," lisas ta.
"Meil on järjepidev vajadus rohkemate naissoost rahuvalvajate järel välismissioonidel, et meil oleks parem ligipääs ja arusaamine kogu kohaliku elanikkonna julgeoleku muredest. Seega see on see palve, mis meil alliansina on riikidele. Kuid me respekteerime seda, kuidas nad korraldavad oma sõjaväeteenistust ja ka oma rahuvalvemissioonide üksusi," tõdes ta. ÜRO rahuvalvemissioonidel osalejatest kõigest 3 protsenti on naised. NATO rahuvalvemissioonidel osalejatest on 6 protsenti naised.
Praegust migratsioonikriisi kommenteerides ütles Schuurman, et NATO-l ei ole erioperatsiooni, mis põgenikekriisile otseselt keskenduks. "Hetkel ei ole NATO-l mingit mandaati või missiooni, et teha midagi põgenike aitamiseks, vaid see on Euroopa Liidu hallata. Me saame regulaarselt informatsiooni selle olukorra kohta, mis põgenikevoogu põhjustab ja me hindame muidugi olukorda," lisas eriesindaja.
Kaitseminister Hannes Hanso nentis tänasel Eesti NATO ühingu korraldatud ümarlaual, et ta imestab, et me 21. sajandil peame ikka veel nende teemade üle arutama, justkui tegemist oleks millegi uuega, mis on alles avastatud. Hanso rääkis, et külastas hiljuti Jordaania põgenikelaagreid, kus viibib 1,4 miljonit inimest, kellest 75 protsenti on naised ja lapsed. "Naised ja lapsed kannatavad kõige rohkem ja see ei peaks nii olema," lausus ta.
"Meil on ka üks väga murettekitav uus trend. Äärmusrühmitused kasutavad terrorismi vahendina ka seksuaalvägivalda. Hiljutisest ajast teame ISIL-it ja nende tegevusi, kuid muidugi on see probleem palju sügavamalt juurdunud ning geograafiliselt laiemale levinud, kindlasti Aafrikasse. Lääne-Aafrikast rääkides on seal alates 2011. aastast ainuüksi Boko Harami poolt röövitud üle 2000 tüdruku. Kongo Demokraatlik Vabariik on nüüd ÜRO poolt kutsutud maailma vägistamispealinnaks, kus igas tunnis vägistatakse 48 naist," rääkis Hanso.
Kaitseminister tõi välja, et maailmas on hinnanguliselt 300 000 lapssõdurit. Suur väärarusaam on tema sõnul see, et need on ainult poisid - umbes 40 protsenti lapssõduritest on tüdrukud, keda värbamisel sageli ka seksuaalselt väärkoheldakse.
Kaitseministeerium toetab Hanso sõnul naiste osalemist rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel ja tsiviilmissioonidel, samuti nende suuremat kaasamist otsustusprotsessidesse. "Jätkusuutlik rahu ei ole võimalik ilma naiste osaluseta," lisas ta.
Toimetaja: Liis Velsker