Gorbatšovi fond peab uut perestroikat Venemaale hädavajalikuks
Endise Nõukogude Liidu presidendi Mihhail Gorbatšovi juhitav fond ja Kodanikualgatuste komitee leiavad oma ettekandes, et Venemaal on taassündimas nõukogude poliitilisele süsteemile omased elemendid.
Täna esitletava ettekandega "Perestroika väärtused kaasaegse Venemaa kontekstis" tähistatakse 30 aasta möödumist demokraatlike reformide algusest endises Nõukogude Liidus, vahendas Interfax.
Uurimuse alguses lükatakse ümber järjest enam leviv tees, et muudatused Nõukogude Liidus algatati lääneriikide poolt. "Perestroikat ei toodud väljaspoolt sisse, vaid see küpses nõukogude ühiskonnas," kinnitavad autorid.
Nende arvates sai reformide üheks peamiseks eelduseks võimu funktsioonide ümbermõtestamine, millest pidi saama "vahend, mitte sakraalne eesmärk".
1980ndate lõpu ja 90ndate alguse muutusi võrreldakse 1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga, kuna neist kujunes välja mastaapne katse viia riik uuele arengu trajektoorile.
Autorid tunnistavad samas, et perestroikat tuleb pidada "lõpetamata revolutsiooniks". Riigis alanud muudatuste ebaõnnestumise põhjustena mainitakse muu hulgas 1993. aasta ühiskondlikku konflikti, sellele järgnenud Tšetšeenia sõda ja allilma võimutsemist. Kõik need tegurid tugevdasid Venemaal igatsust autoritaarse võimu ka "kõva käe" poliitika järele.
Järgneval perioodil tekkisid ekspertide sõnul Venemaal taas nõukogude poliitilise süsteemi elemendid. "Pärast seda, kui silovik'id ja bürkoraatia allutasid 2000ndate esimesel poolel endale oligarhia, tabas vanu poollagunenud nõukogude poliitilisi instituute "elu pärast surma". Reformidele tõmmati lõplikult joon peale, kuna esiplaanile kerkis ülesanne tagada stabiilsus, mis pidi säilitama uute valitsejate kätte koondunud võimu kontrollpaketti," märgitakse uurimuses.
Autorid tulid järeldusele, et reformid panid Venemaal aluse turumajandusele ja riiklusele, kuid ei viinud kindla ja positiivse tulemuseni ning riigi dünaamilise arenguni. Ühtlasi hoiatavad nad, et praeguste tendentside jätkumine globaliseerumise ajastul viib Venemaa "kroonilise mahajäämuseni".
"Ulatuslike demokraatlike reformide uus etapp on vältimatu," rõhutavad eksperdid. Nende reformide stiimuliks saavad samad probleemid, mis sünnitasid perestroika, leiavad nad.
Toimetaja: Sven Randlaid