Kolonelleitnant Mariupolist: nii juhtub, kui oskamatutele relvad anda
Nii Mariupoli pommitamine kui Malaisia lennuki allatulistamine võisid olla vead, mis näitavad, et Venemaa ei kontrolli olukorda piisavalt, leiab kaitseväe peastaabi ülema asetäitja kolonelleitnant Eero Rebo.
"Tegemist on keset linna olnud asustatud alaga. Kindlasti ei olnud tegemist puhtalt tehnilise veaga, et raketid läksid n-ö uitama ning rakette laeti ju laskeseadmesse üha uuesti ja lasti uuesti. Tegemist ei ole kindlasti tehnilise veaga. Viga võib olla sihitamisel, kus tehakse viga, et soovitakse tabada ühte märki. Kui me räägime siin koordinaatide võtmisest, siis kui tõesti kas tulejuht või ka arvutusmeeskond on puudulikult ette valmistanud, mida nad tõenäoliselt ka on, ning otsuste vastuvõtmise protsess on häiritud ehk antud hetkel ei kontrollitud üle, kuhu lastakse, siis taolised relvad oskamatute inimeste käes täpselt selliseid tagajärgi põhjustavad," ütles Rebo Vikerraadio saates "Reporteritund" Mariupoli pommitamist kommenteerides.
Tema hinnangul soovisid separatistid tegelikult rünnata Ukraina vägede positsioone. Ta märkis, et Malaysia Airlines'i lennuki allatulistamiseks kasutati küll keerulisemat raketisüsteemi kui Mariupoli pommitamiseks, kuid tavaliselt kasutavad mõlemaid süsteeme regulaararmeed, kellel on õhuseire tugi.
"Kui võtta süsteemist osis välja, siis sisuliselt on see võrdlus pimeda mehega, kelle käes on kööginuga ja kes üritab tabada kedagi hääle peale. Antud juhul Buk-i puhul võtsid nad esimese vilkuva asja õhust ette," jätkas ta, viidates Malaysia Airlines'i lennukit tabanud raketisüsteemile.
Rebo sõnul on keeruline hinnata, kui palju mehi kummalgi poolel konfliktis osaleb, sest piisava puhkuse ja väljaõppe saamiseks väed roteeruvad.
"Need väed, kes osalevad sõjategevuses, on ainult väike osa neist, kes on sinna konflikti kaasatud. Vaadates terroristide poolt, siis seal on ilmselgelt mitmes kihis inimesi. Seal on väga hea väljaõppega, tõenäoliselt eriüksuste või eriteenistuse väljaõppega inimesed, kes juhivad seda mängu ja on suunavaks jõuks. Siis on regulaararmee üksused, kes on samamoodi käinud sisse ja välja. Nende osakaal on olnud suurem augustiperioodil ja tõenäoliselt nüüd jälle. Siis on kohalikud väed, mis koosnevad väga huvitavatest, huvitava kõlaga nimedega üksustest, mis ei näita nende tegelikku suurust. Seal on kaevurite diviis, terved "armeed" või siis nimeliselt pataljonid, mis on tavaliselt jõugusuurused asjad, kuigi kohati on nende seas ka selliseid, mis annavad nõrga pataljoni mõõdu välja," selgitas kolonelleitnant.
Samamoodi nagu meeste arv muutub vastavalt olukorrale, on tema sõnul muutumises ka relvastus.
Toimetaja: Maarja Roon