Rände ajendid on peamiselt majanduslikud
Tallinna ülikooli ajaloo instituudi vanemteadur Aivar Jürgenson tõi ETV saates "Terevisioon" välja ajaloo suurimad ränded. Tema sõnul on rände peamised põhjused ikkagi majanduslikud.
Jürgenson kinnitas, et praegune rahvaste rändamine on piisavalt suur, et mõnesaja aasta pärastki ajaloolastele huvi pakkuda. Samas ei ole tema sõnul mastaabid alati kõige tähtsamad, sest ka palju väiksematest rännetest võib midagi huvitavat leida.
"Inimene on iseenesest rändav olend ja kui geneetikuid uskuda, siis me oleme umbes sada tuhat aastat tagasi Aafrikast välja rännanud ja tänaseks hõivanud praktiliselt kogu maailma," märkis ta.
Euroopa suurematest rännetest tõi Jürgenson näiteks suure rahvasterändamise, mis leidis aset meie ajaarvamise esimestel sajanditel.
19. sajand oli tema sõnul samuti aktiivne rännete aeg. "Selle põhjus oli Euroopas see, et iive tegi läbi muutusi. Kui suremus oli vähenenud, siis sündivus esialgu ei vähenenud ja see tõi kaasa väga suure n-ö elanikkonna ülejäägi ehk siinkohal räägitakse suhtelisest ülerahvastatusest. Siis toimusid üle ookeani ränded Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse ja Austraaliasse. Seda seletatakse osalt demograafiliste aspektidega," selgitas vanemteadur.
Tänapäeval on Euroopa selle demograafilise faasi läbinud ehk iive on praegu madalam.
Jürgenson tõi välja, et traditsioonilised väljarännumaad Euroopas - näiteks Itaalia või Kreeka - on tänapäeval hoopis sisserännumaad. "Sisse rännatakse ikkagi nendest maadest, kus demograafiline situatsioon on jõudnud nüüd sellesse faasi, kus olid varem ka Euroopa maad. Need asjad on suures plaanis vaadeldavad mingil määral ka läbi demograafiliste protsesside," rääkis Jürgenson.
20. sajandil olid suuremad rändeperioodid sajandi alguses ja pärast maailmasõdu.
Saksamaa on olnud üks riikidest, kes on aastakümnete jooksul kõige rohkem põgenikke vastu võtnud. Jürgensoni sõnul tulenes see sellest, et pärast Teist maailmasõda tekkis riigil vajadus tööjõu järele ning 1960. aastatel värvatigi tööjõudu Lõuna-Euroopast.
"Esialgu võeti neid väga kergesti vastu, aga mingil ajal hakati nägema selles ka probleemi. Tänaseks on olukord selline, et võõrtöölisi enam juurde ei taheta ja nendega ei osata midagi peale hakata," selgitas Jürgenson.
"Näiteks türklased rändavad praegu väga suures ulatuses Saksamaalt Türki, sest Türgi on tõusev majandus. Eks majanduslikud ajendid on sageli ikkagi peamised," lisas ta.
Toimetaja: Merili Nael