Lavrov: Iraani tuumaleppe väljavaated on head
Täna on Iraani tuumakõneluste lõpptähtaeg, mis tähendab, et täna õhtuks võivad läbirääkijad jõuda kokkuleppeni, millega Iraan nõustub järgmise kümne aasta jooksul uraani mitte enam rikastama. Vaatlejate hinnangul jõutakse leppeni ilmselt alles hilisõhtul, kuna osalised üritavad viimse hetkeni paremaid tingimusi välja kaubelda. Kõnelustel osalevad lisaks Iraanile USA, Prantsusmaa, Suurbritannia, Hiina, Saksamaa ja Venemaa. Sellele, et lepe ilmselt ikkagi sünnib, viitab ka eile kõnelustelt lahkunud Venemaa välisministri Sergei Lavrovi Lausanne´i naasmine.
Lavrov ütles, et kõneluste väljavaated ei ole halvad.
"Ma ütleksin isegi, et need on head. Võimalused on suured. Need pole ehk sada protsenti kindlad, kuid nii kindel ei saa kunagi olla. Asi on tehtav, kui ükski osaline ei tõsta viimasel minutil panuseid, lootes sellega lõppfaasis veel midagi lisaks võita, selle asemel, et säilitada saavutatud huvide tasakaalu,“ vahendas "Aktuaalne kaamera" Lavrovi sõnu.
Ülesande püstitus on lihtne ja samas väga keeruline - Iraan peab loobuma oma tuumaprogrammist ja vastutasuks leevendab ülejäänud maailm Iraani majandusele seatud piiranguid, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Kuna Iraan on aastate jooksul korduvalt läbirääkimistelaua tagant minema jalutanud, on näiteks ÜRO julgeolekunõukogu, Euroopa Liit ja Ameerika ühendriigid kõik seadnud Iraanile mitmeid majanduslikke piiranguid.
Näiteks ei tohi Iraanis leitavat ja toodetavat naftat maailmaturul müüa ja Iraani finantsasutused ei saa näiteks USA pankadest laenu võtta. Kõik selle tõttu, et Iraani juhtinud religioossed liidrid on pidevalt valetanud maailmale, et nende tuumaprogramm on mõeldud ainult tuumakütuse saamiseks.
Alles siis, kui presidendiks valiti Hassan Rouhani, mõistsid Iraani valitsejad, et sanktsioonid on liiga karmid ja nõustusid oma programmi hetkeks külmutama ja uuesti läbirääkimisi alustama, seekord siis viie tuumariigiga - USA, Venemaa, Hiina, Suurbritannia ja Prantsusmaa ning Euroopa liitu esindava Saksamaaga.
Kaks ajapikendust ja poolteist aastat hiljem on täna see tähtaeg, millal peaks läbirääkimised jõudma lõpule, mis tähendab, et põhimõtteliselt tuleb osapooltel nüüd milleski kokku leppida.
On variant, et läbirääkimisi pikendatakse veel, aga kui tänase päeva ja õhtu ja ööga põhimõttelist kokkulepet ei tule, on vähemasti ameeriklaste hinnangul vaja ümber vaadata, kas läbirääkimistega üldse edasi minna. Nii andis eile märku USA välisministeeriumi pressiesindaja Marie Harf, kes eile ajakirjanikega telefonitsi pressikonverentsi korraldas ning läbirääkimiste seisu selgitas.
Praegu on veel lahtised küsimused selles osas, kui suur võib iraanlaste tuumakütuse varude suurus, millise protsendini võib see uraan rikastatud olla, kui kiiresti peaks sanktsioone leevendama ja kuidas hoolitseda selle eest, et kui Iraan otsustab mingil hetkel ikkagi tuumarelva arendama hakata, peaks see aega võtma vähemalt aasta.
Seda aega nimetatakse inglise keeles "breakout time"'iks - praegu on erinevatel andmetel Iraanil võimalik kas kahe nädala kuni kahe kuu jooksul jõuda oma tuumaprogrammist tuumarelvani. Seega eesmärk on viia see aeg vähemalt ühe aastani, kas siis tuumakütuse vähendamise, tsentrifuugide vähendamise või teadus- ja arendustöö piirangutega.
Nendes küsimustes peavad läbirääkijad tänase päeva jooksul veel kokku leppima ja siis läheb veel kolm kuud aega, kuni lepingu lisad ja tehnilised detailid valmis saavad. Üha enam on aga need läbirääkimised muutunud vaid Ameerika Ühendriikide ja Iraani vaheliseks suhtluseks ning seda muudab keeruliseks ka viimastel nädalatel kodusõjani jõudnud konflikt lähedalasuvas Jeemeni riigis, kus need kaks riiki toetavad vastasleere.
Kuid varasemad läbirääkimistevoorud on näidanud, et osapooled on suutnud nendes kõnelustes vaadata mööda muudest omavahelistest tüliküsimustest (näiteks Euroopa Liidu ja USA vastasseisus Venemaaga), kuid tõenäoliselt püüavad läbirääkijad viimaste õhtutundideni endale paremaid tingimusi saada.
Toimetaja: Liis Velsker