Vene peaprokuratuur hakkas uurima, kas Balti riikide iseseisvumise tunnustamine oli seaduslik
Venemaa Föderatsiooni peaprokuratuur alustas kahe riigiduuma saadiku järelepärimise tagajärjel menetlust, mille käigus kontrollitakse seda, kas Balti riikide iseseisvumise tunnustamine NSVL Riiginõukogu poolt 1991. aastal oli seaduslik.
Sellise uurimise alustamist kinnitas Interfaxile prokuratuuri allikas, kelle sõnul on küsimus seotud peamiselt sellega, kas Riiginõukogu loomine vastas tol hetkel kehtinud Nõukogude Liidu konstitutsioonile.
Allika arvates teeb prokuratuur tõenäoliselt järelduse, mis on sarnane "Krimmi loovutamist puudutavale hinnangule". Nimelt andis Venemaa peaprokuratuur äsja hinnangu, mille kohaselt oli ebaseaduslik 1954. aastal tehtud otsus viia Krimmi poolsaar Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi koosseisust Ukraina NSV koosseisu. Samas rõhutas allikas, et mingeid reaalseid juriidilisi tagajärgi prokuratuuri hinnang kaasa ei too.
"Venemaa peaprokuratuur lihtsalt konstateeris fakti, et Nikita Hruštšovi ajal tehtud otsust ei tehtud konstitutsiooniga kooskõlas, sest otsust ei tehtud kõigi volitatud võimuorganite poolt," selgitas ta ja nentis, et praegu ei eksisteeri enam ühtki võimuorganit, mis saaks seda otsust muuta. Samuti polevat see tema sõnul enam aktuaalne, sest Krimm on nagunii uuesti Venemaa koosseisus.
Samuti märkis allikas, et peaprokuratuuri vastus peab olema võimalikult "tasakaalukas", sest saatuslike otsuste kuulutamine ebaseaduslikeks võib minna väga kaugele - seda kuni Nõukogude Liidu ja teiste riikide loomise legitiimsuseni välja. Seega tuleks allika sõnul duumasaadikute järelepärimistele vastates arvestada mitte ainult juriidiliste, vaid ka poliitiliste aspektidega.
Analüüs sai alguse kahe duumasaadiku järelepärimisest
Kaks Ühtse Venemaa ridadesse kuuluvat riigiduuma saadikut saatsid juuni keskel peaprokurör Juri Tšaikale kirja, milles soovisid vastust küsimusele, kas Balti liiduvabariikide eraldumine Nõukogude Liidust oli "seaduslik".
Täpsemalt huvitas Jevgeni Fjodorovi ja Anton Romanovit see, kas 1991. aastal loodud Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu (NSVL) Riiginõukogu vastas kehtivale Nõukogude Liidu konstitutsioonile ja kas sellest tulenevalt oli ikkagi tegu legitiimse võimuorganiga.
Rahvasaadikud juhtisid tähelepanu, et just riiginõukogu oli koht, kus võeti vastu otsus tunnustada Leedu, Läti ja Eesti iseseisvumist, mille tõttu kaotas Nõukogude Liit nende arvates "märkimisväärse osa talle strateegiliselt tähtsast territooriumist".
Kirja autorite hinnangul oli riiginõukogu otsuste näol tegemist kuritegudega, mida tuleks käsitleda kui riigireetmist.
NSVL Riiginõukogu loodi 1991. aasta 5. septembril seadusega, mis käsitles Nõukogude Liidu juhtimist nn üleminekuperioodil. Riiginõukogusse kuulusid Nõukogude Liidu president Mihhail Gorbatšov ning kõrged võimukandjad, sealhulgas Vene NFSV juht Boriss Jeltsin, kes esindasid kümmet liiduvabariiki. Balti riigid, Gruusia ja Moldova riiginõukogusse ei kuulunud. Balti riikide iseseisvust tunnustati juba riiginõukogu esimesel istungil 6. septembril. 1991. aasta detsembris aga võeti riiginõukogu osalusel vastu deklaratsioon, millega kuulutati Nõukogude Liidu eksistents lõppenuks.
Eesti seisukohalt pole tegu juriidiliselt olulise küsimusega juba seetõttu, et Eesti riik määratleb oma iseseisvust õiguslikust järjepidevusest lähtudes ehk 1991. aastal ei leidnud aset mitte uue riigi väljakuulutamine, vaid 24. veebruaril 1918. aastal välja kuulutatud ja 1940. aastal Nõukogude Liidu poolt okupeeritud riigi iseseisvuse taastamine.
Fjodorov ja Antonov on ka varem sarnaste algatustega - näiteks Mihhail Gorbatšovi kohtu alla andmise nõudmine seoses "Nõukogude Liidu lõhkumisega" - silma paistnud. Samuti on üles astutud muude, isegi palju kummalisemate avaldustega. Näiteks on Fjodorov väitnud, et kuulsa nõukogude aja lõpuperioodi muusiku ja ansambli Kino liidri Viktor Tsoi laulud kirjutati tegelikult USA luureteenistuse CIA poolt.
Toimetaja: Laur Viirand