EL-is hakkab tööle Venemaa propagandale vastutegevust arendav üksus
1. septembril hakkab tööle Euroopa välisteenistus (European External Action Service) - üksus, mis tegeleb EL-i välis- ja julgeolekupoliitikaga. Muu hulgas ka arendab selle üks komisjon vastutegevust Venemaa propagandale nii Euroopa Liidu sees kui ka väljaspool EL-i
Euroopa Komisjoni pressiesindaja Catherine Ray rääkis eile, et esialgu kuulub sellesse töögruppi kaheksa inimest. Eelarvet sellele grupile ei ole veel eraldatud ning mitmed selle töötajad on liikmesriikide eksperdid, kellele maksavad palka need riigid, vahendas EurActiv.com.
19. ja 20. märtsil toimunud kohtumisel tegid EL-i liidrid ühenduse välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale Federica Mogherinile ülesandeks töötada kolme kuu jooksul välja meetmed, kuidas toetada Venemaal ajakirjandusvabadust ja Euroopa väärtusi.
"Euroopa Ülemkogu rõhutas vajadust astuda vastu Venemaa jätkuvatele desinformatsioonikampaaniatele ja kutsus kõrget esindajat üles valmistama koostöös liikmesriikide ja institutsioonidega ette strateegilise kommunikatsiooni tegevuskava. Kommunikatsioonimeeskonna loomine on selles suunas esimene samm," oli tippkohtumise materjalides öeldud.
Võrreldes Venemaa propagandamasinaga tundub EL-i vastutegevus olevat ebaproportsionaalne. Ametnike sõnul on selle põhjuseks, et EL ei soovi külma sõja taolist vastasseisu Venemaaga.
Esialgu oli plaanis luua Venemaa propagandaga võitlemiseks Euroopa venekeelne telekanal, kuid EL-i institutsioonid distantseerusid sellest algatusest, jättes selle seda teha soovivate liikmesriikide asjaks.
Holland tellis uuringu venekeelse meediainitsiatiivi teostatavuse kohta, mille viis läbi EL-i naabruses demokraatiat edendava Euroopa Demokraatia Sihtkapitali (European Endowment for Democracy) kaudu. Uuring on siiski olnud pigem arutelude, mitte aga konkreetsete projektide lähtepunkt.
See ei ole takistanud Venemaad süüdistamast EL-i ja USA-d "plaanides kulutada palju raha venekeelsetele infosõdadele". Tegelikult ei ole EL eraldanud selliseks kampaaniaks mingit raha.
Ametnikud rääkisid EurActivile, et töögrupp hakkab uurima Venemaa propagandat ja Idapartnerluse riikide - Ukraina, Moldova, Valgevene, Gruusia, Armeenia ja Aserbaidžaani - ajakirjanike vajadusi. Ametnikud on valmis suhtlema ja pakkuma ajakirjanikele koolitusi, millega Euroopa Komisjon on tegelnud ka varem. Samuti võib abi saada Idapartnerluse riikide venekeelne meedia, mis püüab jõuda venekeelse auditooriumini.
Eksperdid ei osanud aga öelda, kas uus töögrupp hakkab uurima Suurbritannias või Rootsis registreeritud Venemaa ringhäälinguorganisatsioone, mille saated on suunatud Balti riikide elanikele. Meedia reguleerijad nendes EL-i liikmesriikides on seniajani nende tegevuse suhtes silma kinni pigistanud, märgib EurActiv.
Läti on seadnud kahtluse alla, kas on normaalne, et tema koduturule suunatud Vene kanal on registreeritud Suurbritannias või Rootsis ja allub reguleerimisele nendes riikides, ning kas selline praktika on kooskõlas audiovisuaalse meediateenuste direktiiviga (AVMSD).
Toimetaja: Heikki Aasaru