Ukraina kriis sunnib Saksamaad tanke juurde hankima
Saksamaal on seoses Ukraina kriisiga hakatud arutama uute tankide hankimise üle. Viimaste aastate kärped kaitsevaldkonnas on toonud kaasa selle, et hetkel on Saksa relvajõudude kasutuses vaid 75% vajaminevast soomusvõimekusest.
Külma sõja perioodil, 1980. aastatel oli tollase Lääne-Saksamaa relvajõududel 3500 tanki. Praegu on ühinenud Saksamaal 225 tanki, vahendas Reuters.
"Maaväe üksuste võimekus ning alliansi kaitsevõime on alati olnud Saksa relvajõudude jaoks oluline ülesanne ning viimase aasta jooksul on nende küsimuste olulisus veelgi suurenenud," selgitas Saksa kaitseministeeriumi pressiesindaja Jens Flossdorf.
"NATO on püstitanud eesmärgid, mis puudutavad paindlikkust ja kiiret reageerimisvõimet. Seetõttu peame ka meie uurima, milliseid sobivaid samme moderniseerimise vallas teha, et olemasolevaid võimekusi tugevdada," lisas ta.
Saksamaal on kaitseeksperdid juba pikemat aega kritiseerinud praegust korraldust, kus erinevate väeosade sõdurid peavad tanke ja muud rasketehnikat omavahel jagama. Sageli on olnud probleeme ka hangete läbiviimisel ning tehnika töökindluse tagamisel.
Probleemidele on tähelepanu juhtinud ka mitmed rahvasaadikud ning kutsunud üles relvajõudude varustatust paremini kindlustama.
"Me ei saa endale praeguses julgeolekuolukorras lubada mingeid auklikke struktuure," nentis sotsiaaldemokraat Peter Bartels.
Bartelsi arvates peaks Saksamaal olema Leopard 2 tanke vähemalt 300 ja otsus loobuda 50 Puma jalaväe lahingumasina hankimisest tuleks samuti üle vaadata. Leopardi tanke toodab Krauss-Maffei Wegmann (KMW) ja Pumasid toodavad Rheinmetall ja KMW koos.
Kõrge Saksa ohvitseri sõnul peaks Saksamaa võimaliku kriisi korral Balti riikides mängima võtmerolli ning selle jaoks jääb 225 tankist väheks.
Toimetaja: Laur Viirand