Komisjoni plaan: Eesti peaks Itaaliast võtma 443 ja Kreekast 295 põgenikku
Euroopa Komisjon avalikustas täna keskpäeval ettepanekud põgenike liikmesriikide vahel ümberjagamiseks. EL-i sees läheb ümberjagamisele 40 000 põgenikku ja Eesti panuseks pakub komisjon 738 põgenikku.
Iga ümberpaigutatud põgenikku kohta saab liikmesriik toetust 6000 eurot. 40 000 põgeniku ümberjagamine loodetakse lõpule viia kahe aasta jooksul.
Nimetatud skeem puudutab Süüria ja Eritrea kodanikke, kes on saabunud Itaaliasse või Kreekasse pärast käesoleva aasta 15. aprilli või kes jõuavad sinna pärast mehhanismi käivitumist.
Brüsseli tänane ettepanek on jätk üle-eelmisel nädalal teatavaks saanud plaanile asustada kolmandatest riikidest ümber 20 000 rahvusvahelist kaitset vajavat pagulast, mille alusel toodaks Eestisse kvoodisüsteemi alusel 326 abivajajat.
See tähendab, et kokku tuleks Eestil võtta vastu 1064 põgenikku.
Euroopa Komisjon soovib kindlustada minimaalse solidaarsuse
Euroopa Komisjoni rände, siseasjade ja kodakondsuse voliniku Dimitris Avramopoulosi väitel ei paku komisjon välja fikseeritud kvoote, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Meile ei meeldi see sõna ja me pole seda kunagi kasutanud," ütles Avramopoulos.
Volinik leidis, et esialgsete kvootide ära märkimine on vajalik solidaarsuse tagamiseks. Samuti lausus ta, et iga liikmesriik saab otsustada kui paljudele inimestele nad põgenikustaatuse annavad.
"Kui riigid tahavad ümberpaigutada või ümberasustada rohkem inimesi, võivad nad seda teha aga tahame kindlustada minimaalse solidaarsuse," tõdes volinik.
Avramopoulos toonitas, et komisjoni valemid, mis arvestavad rahvaarvu, SKT-d, tööpuudust ja varasemat immigratsioonipoliitikat, kohtlevad kõiki liikmesriike võrdselt.
Soome peaks komisjoni arvutuste järgi vastu võtma 1085 pagulast, Läti ja Leedu veidi üle 700. Suurimaks põgenikekoorma kandjaks jääks endiselt Saksamaa, kes võtaks kava kohaselt vastu ligi 12 000 abivajajat.
"Aktuaalse kaamera" küsimuse peale, kas kvoodi arvutamisel võiks silmas pidada ka nõukogude okupatsiooni käigus Eestisse toimunud sisserännet, vastas Kreeka volinik esmalt hämmingu ja naerupahvakaga, öeldes seejärel, et kui Ida-Euroopat peaks edaspidi tabama massiline immigratsioonitulv, võib komisjon ulatada abikäe.
"Kui see peaks juhtuma, siis on Euroopa Liit valmis võtma vastu meetmed ja aitama liikmesriike selles piirkonnas," kinnitas volinik.
Euroopa Komisjoni ettepaneku jõustumiseks on vaja liikmesriikide nõusolekut, piisab ka kvalifitseeritud häälteenamusest. Mis tähendab, et 16 liikmesriiki, kes esindavad vähemalt 65% liidu kogurahvastikust. Euroopa ülemkogu arutab rändekvoote juuni lõpus.
Itaaliast 24 000 ja Kreekast 16 000
Itaaliast paigutatakse EL-i liikmesriikidesse ümber kokku 24 000 asüülitaotlejat. Eestile pakutud kvoot on 1,85% ehk 443 põgenikku.
Kreekast paigutatakse ümber 16 000 põgenikku. Eesti kvoot on samuti 1,85% ehk 295 asüülitaotlejat.
Migratsioonipoliitika muutmine kirjeldatud määral nõuab ka nõusolekut EL liikmesriikidelt, kellest paljud - näiteks Suurbritannia, Prantsusmaa, Poola, Ungari ja Balti riigid - on sellele vastu olnud. Küsimust arutatakse Euroopa Liidu liidrite tippkohtumisel juunis.
Pevkur ja Rõivas: Eesti ei saa nõustuda
Kommenteerides komisjoni poolt väljakäidud kvooti, ütles siseminister Hanno Pevkur, et Eesti ei saa kahjuks nõustuda Euroopa Komisjoni poolse lähenemisega.
„Pagulaste ümberpaigutamise kvoodi arvutamisel ütleb Euroopa Komisjon, et võti on Eesti jaoks 1,85. Arvestades, et Eesti moodustab Euroopa Liidu rahvaarvust umbes 0,26 protsenti ja SKP-st 0,14 protsenti, on komisjoni ettepanek umbes 10 korda suurem ja meie hinnangul ebaproportsionaalne," märkis Pevkur.
"Aga kui komisjon on valmis arvestama eelmisel ja sel aastal oluliselt kasvanud asüülitaotlejate arvu Eestis, samuti Eesti hetke võimalusi, vajalikke ettevalmistusi kohalikes omavalitsustes majutuskohtade osas ning muid tegevusi, on Eesti kindlasti valmis liikuma konstruktiivselt edasi, leidmaks rändekriisile lahendusi," lausus Pevkur.
Peaminister Taavi Rõivas märkis samut, et Eesti ei saa nõustuda kohustuslike kvootidega, sest see põhineb ebaloogilisel arvutusel.
"Eesti positsioon ei ole muutunud - meie hinnangul peavad liikmesriigid saama ise otsustada, kui palju pagulasi nad on valmis vastu võtma. Õiglane on võtta arvesse riigi suurust ja võimekust," toonitas peaminister.
Pentus-Rosimannus: Eesti suutlikkus tuleb välja selgitada
Välisminister Keit Pentus-Rosimannus ütles, et praegu tuleb välja selgitada, milline on Eesti reaalne suutlikkus põgenikke vastu võtta, neid integreerida.
"Lahendused tuleb leida kiiresti ja kaasa mõelda saab igaüks - nii riigi, omavalitsuse, kodanikuühiskonna esindaja kui ka ettevõtluses tegutseja," kommenteeris välisminister.
Eestis on tänaseks kokku saanud rahvusvahelise kaitse 108 isikut. 2015. aastal on Eestile esitatud 90 varjupaigataotlust, kellest ligi pooled on Ukrainast.
Valitsus kujundab oma seisukoha eeldatavalt 11. juuni istungil, millele järgneb 12. juunil riigikogu komisjonide ühisistung Eesti seisukohtade heakskiitmiseks.
16. juunil toimub Brüsselis justiits- ja siseküsimuste nõukogu, kus arutatakse ministrite osavõtul liikmesriikide seisukohti pagulaste vastuvõtmise osas.
25. – 26. juunini toimub samal teemal Euroopa Liidu Ülemkogu, kus osaleb ka Eesti peaminister Taavi Rõivas, kelle senisel hinnangul on Eestile pakutud kvoodi arvestamisel tehtud loogikaviga.
Euroopa Komisjoni ettepaneku jõustumiseks on vaja liikmesriikide nõusolekut, kuid piisab ka kvalifitseeritud häälteenamusest, mis tähendab 16 liikmesriiki, kes esindavad vähemalt 65% liidu kogurahvastikust.
Toimetaja: Priit Luts, Laur Viirand, Allan Rajavee