Kaas: Meri konverents on aidanud murda müüte Baltimaade poliitilisest reaalsusest
Julgeolekueksperdi Kaarel Kaasi hinnangul on Eesti tänu Lennart Meri konverentsile kasvatanud oma poliitilist kaalu ja laiendanud diplomaatilist võrgustikku, samuti aidanud murda müüte Baltimaade poliitilise reaalsuse kohta.
Kaas meenutas intervjuus Vikerraadiole 2013. aastal peetud debatti president Toomas-Hendrik Ilvese ning tuntud Euroopa poliitanalüütik Robert Cooperi vahel.
President Ilves ütles toona, et Venemaa on potentsiaalne sõjaline oht, mille näiteks võib tuua Vene relvajõudude õppused, mis muutuvad järjest laiemaks ning agressiivsemaks. Presidendi sõnavõtule lõikas vahele Cooper, kes vaidles Ilvesele vastu öeldes, et Venemaal pole ühtegi ratsionaalset põhjust Balti riike rünnata.
"Selline teatav alavääristav suhtumine, mille kohaselt Läänemereäärsed väikeriigid tegelevad ainult oma postsovjetlike traumade ja provintslike hirmude väljaelamisega, on praeguseks mingil määral murtud," tõdes Kaas.
Tänavune Lennart Meri konverents keerles paljuski Venemaa ja muutunud julgeolekukorra ümber. "Eks Venemaa poolt vallandatud sõda, agressiivne hoiak ja käitumine lääneriikide suhtes oli kindlasti läbivaks tooniks sellele konverentsil," tõdes Kaas.
Samuti leidis Kaas, et lääneriikidel ei ole võimet sisuliselt mõista, mida vene keeles kirjutatakse ja loetakse. "Kultuurilis-ühiskondlik Venemaa-taju läänes ei ole viimasel ajal tingimata väga sügavutiminev," selgitas Kaas.
Ta märkis, et Baltimaades ning teataval määral ka Rootsis ja Poolas on see tunnetus tänu Nõukogude ajale ja kokkupuutele Venemaaga mõningal määral veel säilinud.
Teatud riikide arvates oleks mõttekas Venemaale järele anda ning lasta näiteks Ungaril ja Slovakkial vabamalt arendada majandussuhteid Vene Föderatsiooniga.
"See on minu sügavalt isiklik ja subjektiivne mulje, aga tundub, et sellist tõsiusklikku veendumust või naiivsust Venemaa küsimuste käsitlemisel on järjest vähemaks jäänud," leidis Kaas.
Ta leiab, et üldjoontes on hinnangud Vene käitumisele Ukrainas üsna ühesugused kogu Euroopas, kuigi välja pakutavad lahendused on riigiti erinevad.
"Selles plaanis on ühisrinne muutunud kindlamaks ja Vladimir Putinile ning teistele kodanikele on olnud ebameeldivaks üllatuseks Saksamaa positsioon, kes on Euroopas muutunud kõige põhimõttelisemaks Venemaa piiramise pooldajaks," märkis Kaas.
Toimetaja: Allan Rajavee