Sutrop: lõunaeesti keel on murre
Lõunaeesti keele õigusliku olukorraga tegelev valitsuskomisjon peab muu hulgas kaaluma ka võimalust, et välisjõud võiksid sellele regionaalkeele staatuse andmist enda huvides kasutada, kirjutab Postimees.
Valitsuse määrusega moodustatud komisjon vaeb võimalust anda lõunaeesti keelele regionaalkeele staatus. Samas on see plaan põrkunud vastakatele arusaamadele regionaalkeele välispoliitilistes mõjudes.
Komisjonis setusid esindava Põlva linnavolikogu esimehe Georg Pelisaare väitel ei kavatse nad teha korrektiive riigikeele staatuses. "Riigikeeleks jääb ikkagi üks keel, ma ei usu, et keegi tahaks seda muuta," kinnitas ta. "Mina olen seisukohal, et lõunaeesti keel tuleks tunnistada regionaalkeeleks, millel oleksid kasutamisõigused kohapeal."
Keele ja Kirjanduse Instituudi direktori Urmas Sutropi sõnul ei saa ei võru, setu ega teiste murrete puhul rääkida eraldi keelest. "Meil on tegemist eesti keele lõunaeestiliste murretega," selgitas Sutrop. "Täpsemalt võru murde ja selle murrakutega, millest üks murrakute grupp moodustab nn setu keele, mille ainsaks eristavaks kriteeriumiks on religioon ehk vene usk."
Sutropi arvates ei saaks aga regionaalkeel olla enam eesti keele osa, vaid see oleks õiguslikult juba täiesti erinev keel, nii nagu ta väitel sätestab Euroopa vähemus- või regionaalkeelte harta.
Keele ja Kirjanduse Instituudi direktor näeb sellisel regulatsioonil tõsiseid ohte, sest kui anda võru keelele regionaalkeele staatus, tuleks see tema hinnangul anda ka vene keelele.
"Lätis on latgalitega samad protsessid käivitunud ja seal on selge, et selle taga seisavad Vene eriteenistused," põhjendas Sutrop oma seisukohti. "Vene riik tahab latgali murdest teha eraldi keele, sest siis jääksid lätlased Läti riigis alla 50 protsendi ja vene keele võib kuulutada teiseks riigikeeleks."