Frontexi rändeprognoosi interaktiivsed graafikud: Euroopa Liit liigub passiivse rändepoliitika suunas
Euroopa piirivalveagentuur Frontex prognoosib, et lähiaastail ei suuda EL-i liikmesriigid luua ühtset rändepoliitikat, mistõttu hakkavad Euroopa riigid jagunema leerideks. Taolise killustumise valguses muutuvad loodavad lahendused pigem ebaefektiivseks ja jätkuv rändesurve hakkab põhjustama üha enam sotsiaalseid konflikte.
Eelmisel kuul avaldas Euroopa Liidu piirivalveagentuur Frontex iga-aastase riskianalüüsi, kus anti ülevaade mullu EL-i välis- ja sisepiiridele langenud rändesurvest. Raporti kohaselt tuvastati 2015. aastal umbes 1,8 miljonit piiririkkumist seitsmel peamisel rändeteel.
Neid rändeteid võib jagada nelja põhilisse gruppi: Lääne-Vahemere, Kesk-Vahemere, Ida-Vahemere ja Ida-ja Põhja-Euroopa rändeteed. Kõige enam tuvastati piiririkkumisi Ida-Vahemere rändetrassil, mis kulgeb läbi Türgi ja Balkani poolsaare. Sellele järgnes Kesk-Vahemere kanal, mis kulgeb peamiselt Liibüast üle Vahemere Itaalia saartele.
Kõige vähem piiririkkumisi avastati Ida-Euroopa ja Lääne-Vahemere rändeteedel, kus tuvastati vastavalt 1920 ja 8038 piiririkkumist. Kõige enam tuli illegaalseid migrante Süüriast, kust pärines 33 protsenti kõikidest põgenikest. Süürlastele järgnevad afgaanid, kes moodustasid mullu 15 protsenti kõikidest rändekriisis osalevatest inimestest. Samas 31 protsendi EL-i välispiiri seadusevastaselt ületanud inimeste puhul rahvust tuvastada ei suudetud.
Seitse stsenaariumit edasiseks
Lisaks eelmise aasta ülevaatele prognoosis Frontex rändekriisi arenguid. Seda nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis. Agentuur pakkus raportis välja seitse tulevikustsenaariumit, mis põhinevad eelmiste aastate arengutel ja mille eesmärk on toetada EL-i liikmesriikide poliitikuid ja rändevaldkonna eksperte otsuste tegemisel.
Esimesed kaks stsenaariumit, mis kannavad pealkirjasid "Euroopa Liidu ammendumine" ja "Passiivne Euroopa Liit", kirjeldavad tulevikku, kus liikmesriikide vaheline koostöö ning poliitiline lõimumine pidurdub, mistõttu riigid irduvad ühtse Euroopa Liidu ideest ja väärtustest.
EL-i visiooni lagunemisega kaotavad oma tähtsuse Schengeni ruum ja Dublini konventsioon, mille järel hakkavad liikmesriigid kehtestama individuaalseid rändepoliitikaid, mis ei ole kooskõlas partnerite vaadetega. Sisepiirdel taastatakse kontroll ja välispiirdele langev rändesurve sõltub paljuski ebastabiilsetest konfliktikolletest.
"Passiivse Euroopa Liidu" visiooni kohaselt jääb koostöö välispiiri kaitsmisel endiselt tähtsaks, kuid reaalsuses jääb EL-i välispoliitika endiselt passiivseks, mistõttu suudetakse luua väheseid sisukaid initsiatiive, mis tõhustavad välispiiride kaitsmist.
Euroopa põliselanikele tähendaks sellise stsenaariumi täitumine rohkem sotsiaalseid konflikte ja soov uute tulijatega lõimuda pigem langeb. Aga kuna koostöö liikmesriikide vahel ei toimi ei suudeta illegaalselt sisserännanuid tagasi saata.
Killustunud Euroopa
Eelpool kirjeldatud stsenaariumitega haakuvad ka visioonid, mille Frontex pealkirjastas "Piiravad poliitikad" ja "Mitmekäiguline Euroopa". Viimase mudeli kohaselt eskaleeruvad praegused konfliktid ja hoogustub ka terroristide tegevus.
Samas jäävad liikmesriigid erinevatele arvamustele, kuidas probleeme peaks lahendama. See aga viib olukorrani, kus osad liikmed suudavad grupeeruda ühe lahenduse taha, kuid teised jäävad selles pigem eemale ja järgivad eelkõige rahvuspõhiseid väärtusi ning majanduslikke huve.
Liikmesriikide vahelised suhted muutvad pigem kahepoolseteks, kuid nende kokkulepete pinnalt ei suudeta luua ühtset rändepoliitikat, mis viib ebaefektiivsete otsusteni.
Euroopa Liit taandub väärtuspõhisest välispoliitikast, mis toob endaga kaasa pragmatismil põhinevate lahenduste rakendamise ja karmimad asüülireeglid. Schengeni sisepiiridel taastatakse kontroll, kuid mõned aspektid vabaliikumise puhul säilivad.
Avatud Euroopa ja hallatud mitmekesisus
Eelpool mainitud stsenaariumite kõrval pakub Frontex välja ka visioone, kus rahvusvaheline kogukond suudab deeskaleerida suuremad konfliktikolded. Neid n-ö positiivseid stsenaariumeid on kolm: "Hallatud mitmekesisus", "Rohkem Euroopat" ja "Avatud uksed".
Mudelist "Hallatud mitmekesisus" nähtub, et kuigi konfliktid "jahtuvad", loobub EL poliitilisest integratsioonist, kuid jääb avatuks uutele liikmesriikidele. Ühiskondlikul tasemel näevad EL-i kodanikud pagulasi ja põgenikke pigem positiivse ning tervitatava nähtusena.
Seejuures muutub ka rändesurve väiksemaks ja liikmesriigid suudavad sellega toime tulla. Samas äärmuslased proovivad endiselt EL-i välispiiri survestada, mistõttu terrorioht jääb püsima.
Visioonis "Rohkem Euroopat" näeb Frontex, et rasked globaalsed probleemid säilivad, kuid maailma suurriigid tihendavad nende lahendamiseks omavahelist koostööd. See toob endaga kaasa ka laiapõhjalisema EL-i poliitilise integratsiooni ja ühiskondlikul tasandil hakkab järjest jõudsamalt levima nn. ühtse EL-i idee.
Koostöö sujumise tõttu paranevad ka põgenike võimalused asuda legaalselt EL-i elama. Seda tervitavad ka EL-i kodanikud, kes näevad uute inimeste lisandumist pigem positiivselt. Samas rändesurve jääb endiselt püsima, mistõttu EL proovib luua pikemat perspektiivi arvestavat pro-aktiivset välispoliitikat ning tugevdab Frontexi rolli välispiiride kaitsmisel.
Viimane stsenaarium "Avatud uksed" kirjeldab olukorda, kus suuremad konfliktid nagu Süüria kodusõda saab lahendatud ja sellega koos langeb ka terrorioht. Euroopa Liit kasutab konfliktide lahendamiseks pro-aktiivset ja inimõigustel põhinevat välispoliitikat ning omandab seetõttu tugevama mõju ka maailma poliitikas.
Kuna Euroopa humanistlikud väärtused saavad Euroopa Liidu poliitikate aluseks avatakse uksed suurele arvule põgenikele, kelle puhul rakendatakse liberaalset kodakondsuspoliitikat. Seejuures ei nähta migratsiooni turvariskina, mistõttu langeb Frontexi osatähtsus välispiiride valvamisel. Kriisilainete puhul suudavad aga liikmesriigid läbi viia efektiivseid ühisoperatsioone.
Frontex prognoosib passiivsust
EL-i piirivalveagentuur peab kõige tõenäolisemaks, et lähiaastail realiseerub "Passiivse Euroopa Liidu" stsenaarium, mille puhul EL-i ühtsus langeb, kuid rändesurve välispiiridel püsib. Samuti leiab agentuur, et ühtset rändepoliitikat ei suudeta luua, kuna liikmesriigid proovivad rahvuslikke ja traditsioonilisi väärtusi silmas pidades individuaalselt rändekriisiga kaasnevaid probleeme lahendada.
Aastaks 2025. Frontexi hinnangul olukord palju ei muutu. Pigem liigutakse konservatiivset rada pidi edasi, kuid sellega kaasneb üha sügavam EL-i killustumine, mis viib liikmeriikide leeridesse jagunemiseni.
Frontex raportis märgitakse, et taolise EL-i ideedest ja väärtustest irdumise tulemusena muutub üha olulisemaks koordineeritud ja ühtne välispoliitika. Ühtlasi kasvab ka vajadus Frontexi ja ühtse välispiiri kaitse järele, sest sotsiaalsed konfliktid ja terrorioht jäävad lähiaastail tõsisteks probleemideks.
Kõige ebatõenäolisemaks stsenaariumiks nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis peetakse "Avatud uste" visiooni.