Põlevkivitööstuse tulevikust: taastuvenergia ei ole praeguses tehnoloogias võimeline meie vajadusi katma
Õlihind mõjutab põlevkivitööstust oluliselt rohkem kui kliimapoliitika, märkis Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter. "Peale selle sõltub põlevkivitööstus ka tehnoloogia arengust ning alternatiivsete energiatootmisallikate võimekusest astuda vastu traditsioonilistele energiatootmisallikatele," lisas Sutter. Viru Keemia Grupi juhatuse aseesimehe Meelis Eldermanni hinnangul ei ole taastuvenergia praeguses tehnoloogias võimeline meie vajadusi ära katma.
"Põlevkivi tootmine sõltub sellest, mis turul toimub," märkis Sutter. "Peale selle sõltub palju ka tehnoloogia arengust ja sellest, kuidas alternatiivsed energiatootmise allikad on valmis vastu asuma traditsioonilistele energiatootmisviisidele. Kui me tahame jõuda sinna, et 2050. aastaks oleks enamus toodetud energiast taastuvenergia, siis peame tegema väga suure hüppe," nentis Sutter.
Eldermanni sõnul ei ole energeetikasektor ilma investeeringute ja innovatiivse lähenemiseta konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik. "Väga raske on öelda, kuhu suunas liigub tehnoloogia, aga taastuvenergia praeguses tehnoloogias ei ole võimeline meie vajadusi ära katma," lisas Eldermann.
Keskenduma peab maksimaalse väärtuse tootmisele
"Tänasel päeval on riigi jaoks võtmeküsimus see, kuidas põlevkiviressursist ikkagi maksimaalne väärtus välja võtta," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja ehituse asekantsler Ando Leppiman. "Ma ei arva, et me peaks ühtegi investeeringut täna maha kandma seepärast, et seda tehakse põlevkivienergeetikast. Pigem peaks vaatama, kuidas see näiteks õlihindade konteksti mahub."
Eldermanni sõnult tuleb põlevkivitööstuse tuleviku suhtes vaadata tervikut. "Ei saa öelda, et põlevkivil ei ole tulevikku, sest põlevkivitööstus on kiires arengus. Järgmine etapp on põlevkiviõli ja elektrienergia koostootmisele üleminek. Eesmärk on välja võtta võimalikult pikk väärtusahel."
Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolöri Tarmo Olgo meelest tuleb põlevkivitööstuse jätkusuutlikkuse küsida, kas on mõistlik teha suuri investeeringuid põlevkivi tootmisseadmetesse, kui teame, et tasuvusaeg on kaks-kolmkümmend aastat. "Pigem kasutame ära võimalikult hästi seda ressurssi, mis meil on ja nii kaua, kuni ta töötab. Väljaminemiseks peab olema valmis juba 15–20 aastat varem," lisas Olgo.
Toimetaja: Merit Maarits