Trump Eesti kaitsmise kohta: peaksin NATO leppest kinni, kuid liitlaste kaitsmine on kulukas ja USA panustab liiga palju
Vabariiklaste ridades USA presidendiks pürgiv Donald Trump andis eelmisel nädalal pikema välispoliitikat puudutava intervjuu ajalehele The New York Times ning selle raames räägiti ka NATO liikmeks oleva Eesti kaitsmisest. Kuigi Trump vastas küsimusele, kas ta Eesti puhul peaks Põhja-Atlandi lepingu 5. artiklist kinni, jaatavalt, andis ta mõista, et erinevate liitlaste kaitsmine on USA jaoks koormav ning seda tehakse praegu liiga lahkelt.
"Viimasel ajal on NATO-ga liitunud mitmeid riike - nende seas Eesti ja nii edasi - keda me peame leppe kohaselt kaitsma, kui Venemaa rünnakule asub. Kas teie peaksite leppe sellest osast kinni?" küsis ajakirjanik David E. Sanger kandidaat Trumpilt.
"Jah, peaksin küll. See on lepe, see on olemas. Ma pean silmas, et me kaitseme ju kõiki. (Naer) Me kaitseme kõiki. Ükskõik, kes see ka poleks, me kaitseme kõiki. Kuid me oleme peagi võlgu 21 triljonit dollarit. Praegu on see 19, kuid varsti on see 21 triljonit. Kuid me kaitseme kõiki. Kui teil on kahtlusi, tulge USA jutule. Me kaitseme teid. Mõnel juhul isegi tasuta. Ning teate, kõikidel puhkudel panustame me suhteliselt rohkem," vastas kinnisvaramagnaadist presidendikandidaat.
Trumpi arvates peab USA mõtlema küll maailma peale, kuid peab mõtlema ka enda peale. "Vaadake, mida Hiina teeb Lõuna-Hiina meres. Ma pean silmas seda, et nad eiravad meid kui riiki, kuid samas tegime meie oma halbade kaubanduslepingutega Hiina rikkaks riigiks. Meie kaubanduslepped on nii halvad. Ja me oleme neid teinud - me ehitasime Hiina uuesti üles ja ikkagi lähevad nad Lõuna-Hiina merre ja ehitavad sinna sõjalise kindluse, mille sarnast pole võib-olla maailmas enne nähtud. Ausalt öeldes on see jahmatav. Nad teevad seda ja nad teevad seda teadlikult, sest neil pole austust meie presidendi ega meie riigi vastu," lisas ta.
Trump on varem oma välispoliitilisi seisukohti tutvustades öelnud, et USA peab oma osalust NATO-s märkimisväärselt vähendama ja et Euroopa julgeolekuga peaksid tegelema eelkõige Euroopa riigid ise. Ka muudes küsimustes on tema avaldustes jäänud kõlama veendunud isolatsionism.
"Me ei saa kindlasti seda enam endale lubada. NATO läheb meile varanduse maksma ning, jah, me kaitseme NATO abil Euroopat, kuid me kulutame selleks väga palju raha," rääkis ta 22. märtsil.
Ka The New York Timesile antud intervjuus kordas Trump oma seisukohti. Teda häirib NATO puhul peamiselt kaks asja - esiteks olevat see ajale jalgu jäänud ning teiseks olevat see kulukas, eriti USA jaoks, kes peab sinna teistest rohkem panustama.
"Kui NATO aastakümneid tagasi loodi, olime me teistmoodi riik. Siis oli teistsugune oht. Nõukogude Liit - Nõukogude Liit, mitte Venemaa, eelmine oli Venemaast palju suurem, nagu te teate," rääkis ta ning lisas, et praegu peaks tähelepanu all olema hoopis terrorismiga võitlemine.
Oluline on Trumpi arvates ka see, et NATO on USA jaoks majanduslikult täiesti ebaõiglane.
Toimetaja: Laur Viirand