Eurosaadikud "Foorumis": ministeeriumid peaksid sõjapõgenike vastuvõtmiseks tõsiselt valmistuma
"Foorumi" saates tõdesid Euroopa Parlamendi saadikud, et mingi osa pagulasi tuleb Eestil kindlasti vastu võtta ning väljapakutud numbrite vastu vaidlemise kõrval võiks tähelepanu pöörata ka sellele, et Eesti viiks end põgenikelaagrites toimuvaga kurssi ning ei laseks siiatulijatel n-ö getostuda.
"Tegelikult ütles ajakirjanik, et ma pooldan põgenike kvoote. Aga ma olen öelnud küll, et praeguses olukorras vabatahtlikkus ilmselt ei tööta. Ma arvan, et see otsus, mis Komisjoni poolt tuli, et minna ikkagi kvootidele, ei tulnud ka kergelt, sest on selge, et suur enamus liikmesriike kvoote ei poolda. Seetõttu oleks olnud kenam kui see vabatahtlikkus oleks näidanud, et vabatahtlikkus töötab. Aga kui me praegu vaatame ühelt poolt seda tõesti traagilist olukorda, kus me näeme, et tuhandeid inimesi hukkub, kümned ja sadu tuhanded inimesed vaevlevad ebainimlikes tingimustes nendes tohutu suurtes põgenikelaagrites. Teiselt poolt on maid, kahjuks ka Eesti, kes ei ole mitte kuidagi tahtnud vabatahtlikult midagi selles suunas teha," rääkis Marju Lauristin (SDE).
"Kõneldavad arvud ei ole üle mõistuse suured. Kui me võtame selle 326, siis see on üks paras maakoolitäis. Kui me jagaksime nad laiali nii nagu oleks inimlik, eri kohtadesse, oleks pered, kes tahavad nendega tegeleda, ühe-kahe pere kaupa üle terve Eesti. Tähtis on see, et me vaataksime neid kui inimesi. Inimesi, kellel on oma saatus, oma nägu, mitte kui suurt massi, kes pannakse kõik ühte kohta ja siis seal hakkab tekkima tõesti midagi, mida me ei suuda kindlasti ära seedida," jätkas ta.
Sellega, et tulevad põgenikud ei tohiks paigutada ühte kohta, kus nad "getostuksid" nõustus ka Indrek Tarand. Tema sõnul ei tohiks Eesti ainult Euroopa Komisjoni ettepanekule vastu vaielda, vaid siiani sõjapõgenike vastuvõtmisele vastu olnud Eesti peaks näitama, et ta suudab asjadega hakkama saada ja kahe kuuga ette valmistada tuhande põgeniku vastuvõtmise plaanid. "Täpselt nii, et kes võiks kõige paremini sobida Eesti ühiskonda integreerumiseks. Meil oleks see tehtud ja keegi ei kiusaks meid ühegi kvoodiga, sest me oleme näidanud, et me suudame vabatahtlikult ka Euroopa solidaarsusprojektis osaleda," rääkis Tarand.
Tunne Kelam (IRL) leidis, et kuna põgenikevool jätkub, siis ei tohiks me praegu väljapakutuga nõustuda, sest see looks edaspidiseks pretsedendi. "Probleem on praegu selles, et me püüame ravida ühe protsessi vilju, aga mitte juuri ega põhjuseid. Olgem ausad, praegune otsus on tingitud Kreeka ja Itaalia väga tugevast survest teistele liikmesriikidele. Kui oleks tegemist ühekordse põgenike hulgaga, siis on see täiesti arusaadav. Kuid põgenike vool ju jätkub, võib-olla isegi Euroopa Liidu abinõud stimuleerivad seda mingil määral, sest informatsioon ju liigub," selgitas ta.
Yana Toom (Keskerakond) ütles, et Nõukogude ajal toimunud immigratsioon ei ole sõjapõgenike kvoodi arvutamisel mingi argument. Samas juhtis ta tähelepanu sellele, et paljud põgenikud tõenäoliselt Eestisse tulla ei sooviks. "Siiani keegi Eestisse väga pageda ei tahtnud. Põhimõte on see, et pagulased peavad andma nõusoleku Eestisse tulemuseks, kujutan ette, et see neid väga õnnelikuks ei tee," tõdes ta.
Kaja Kallas (Reformierakond) ütles, et kuna Euroopa ja ka Eesti elanikkond on vananev, siis tuleks pagulastesse suhtuda ka kui potentsiaalsetesse töökätesse. Seepeale küsiti, kas tema arvates peaks Eesti ametnikud praegu juba minema põgenikelaagrisse, et valida välja Eestile kõige sobilikumad inimesed. "Valimine kõlab halvasti. Ma arvan, et sõda talentide ja paremate töökäte peale on kogu maailmas, siin ei ole midagi uut. Mida peaks tegema on ikkagi nendesamade müütidega võitlemine," ütles ta, lisades, et uuringute järgi on Taani ja Austraalia ühiskonnas põgenike kohta käivad negatiivsed arusaamad osutunud suuresti ekslikuks.
Urmas Paet (Reformierakond) toonitas, et avaliku arvamuse muutmine võtab aega ning selles mõttes on Eestis viimased 25 aastat tehtud liiga vähe, mistõttu on ehmatus seda suurem. Samuti tõi ta välja, et kui varem püüdsid Euroopasse tulla majanduspõgenikud, siis viimase aasta jooksul on see muutunud ja tulijateks on ülekaalukalt sõjapõgenikud, kes on palju läbi elanud.
"Ma arvan seda küll, et meie eksperdid peaksid vähemalt minema ja tegema pildi selgeks mis toimub. Teiseks on klišeeline müüt, et tegu on vaeste, harimatute inimestega. Vaesus on jah tänaseks ilmselt õige, sest need inimesed ongi sõjas kõik kaotanud," ütles ta. Samas on sõjapõgenike seas igasugu inimesi - nii arste, teadlasi, kooliõpetajaid. "Lüüa ühe puuga, et sealt tulevad harimatud inimesed ei vasta tõele," lisas Paet.
Toimetaja: Maarja Roon