Töövõimereform läbis lõpphääletuse
Reform, millega hinnatakse edaspidi inimese võimet, mitte võimetust ühiskonnas ja tööturul osaleda, sai täna parlamendis 55 poolthäälega lõpliku heakskiidu.
Seda vaatamata puuetega inimesi ühendavate organisatsioonide vastuseisust ja korduvates meeleavaldustest.
Eestis on ligi 100 000 töövõimetuspensionäri, kellest praegu töötab umbes kolmandik.
Töövõimet hakkab reformi jõustumisel ehk 2016. aastast hindama ja erinevaid teenuseid pakkuma töötukassa, et inimene saaks kõik vajaliku ühest kohast kätte.
Osaliselt töövõimelistele makstakse töötamisel toetust täies ulatuses, kui brutotöötasu on väiksem kui 90-kordne päevamäär (u 960 eurot). Kui brutotöötasu on üle 960 euro, hakkab toetus tasapisi vähenema ja kaob, kui brutotöötasu on üle 1325 euro.
Kui inimesel on tuvastatud puuduv töövõime, aga ta siiski töötab, saab ta töövõimetoetust 320 eurot. Kui brutotöötasu on üle 960 euro, hakkab toetus tasapisi vähenema. Töövõime puudumisel üle 1600 euro töötasu saamisel töövõimetoetust ei maksta. Töövõimetoetust indekseeritakse edaspidi igal aastal.
Töövõimereformi elluviimiseks on kavandatud 180 miljonit eurot Euroopa Liidu vahendeid.
Puudega inimesed on avaldanud muret, kas aastaga ikkagi tekivad vajalikud teenused enam kui 100 000-le inimesele, keda reform puudutab. Näiteks isikliku abistaja teenus, invatransport, kodu kohandamine.
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu juhatuse liige Tiia Sihver on öelnud, et kui töövõimereform võetakse praegusel kujul riigikogus vastu, siis pöörduvad puuetega inimesed abi saamiseks presidendi poole.
Toimetaja: Priit Luts