"Pealtnägija": kohtus areneb ülisuur eraisiku pankrot
Juba aastapäevad käib suurema kärata läbi aegade teadaolevalt suuruselt teine eraisiku pankrotimenetlus Eestis, mille peategelase Martin Napaga seotud juhtumeid on kümneid ja millest värvikamatesse tegi "Pealtnägija" sissevaate.
Läinud kevadel alanud eraisiku pankrotis esitas 49-aastase Napa vastu nõudeid 34 võlausaldajat summas üle 4 miljoni euro. Lisaks on veel nõuded Napaga seotud firmade vastu, sh välismaal.
Kõiki Napa kombinatsioone on võimatu ammendavalt kokku lugeda, sestap tõi "Pealtnägija" esile eredaimad.
Ekskohtunik Šuvalov
Kunagise suure altkäemaksuskandaali peategelane, ekskohtunik Ardi Šuvalov töötab täna tagasihoidliku juristina Tallinna Õigusbüroos.
Tal oli aega kolm ja pool aastat vanglas järele mõelda ning nüüd rääkis ta esimest korda avalikult asja sisust. Diskrediteeritud mees möönab süüd, aga asjasse oli segatud ka Napa.
Napa ja Šuvalov käisid koos toonases Tallinna 7. keskkoolis ja hiljem Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Ehkki nad õppisid erinevatel kursustel, elasid koos ühiselamutoas. Cum laude lõpetanud Napa jõudis pärast ülikooli olla Keskhaigla õigusnõunik ja majandusminister Toivo Jürgensoni nõunik.
Uuesti ristusid koolivendade teed 2003, kui Šuvalovist oli saanud kohtunik ja tema lauale maandus kõmuline kriminaalasi, kus süüpingis olid tollane Tallinna abilinnapea Vladimir Panov ning ettevõtjad Andres Davõdov ja Priit Tikerpe, keda kahtlustati altkäemaksus ja rahapesus.
Ehkki ta nimi nn Kakumäe Võrkude protsessist avalikult läbi ei käinud, oli sellega seotud ka Martin Napa, kes võttis ühelt kahtlusaluselt, Andres Davõdovilt laenu ja pani tagatiseks kaks kinnistut, mis nüüd seoses kriminaalasjaga arestiti.
Just seetõttu otsis Napa üles vana sõbra. "Et tagasi saada oma vara aresti alt, siis ta tuli minu juurde. Me kohtusime temaga esimest korda pärast ülikooli," meenutas Šuvalov.
Napa saigi varad vabaks. Ta väitis kohtu all olevale Davõdovile, et 1,1 miljoni kroonise altkäemaksu eest mõistaks klassivennast kohtunik ta õigeks.
Kõmuprotsess kestis juba kolm aastat ning oli takerdunud. Šuvalov oli enda sõnul suure surve all, mida avaldasid avalikkus, ülemused, kapo, advokaadid ja tagatipuks võlgades siplev koolivend. Fakt on, et ta ei visanud Napat kabinetist välja.
"Seebitamine" vältas vähemalt pool aastat. Kriminaalasjas on kümneid tunde pealtkuulatud vestlusi ja varjatud jälgimisi. 2006. aasta aprillis kohtus Napa Šuvaloviga Kalev Spa-s. Arvati, et kui nad on ujumispükste väel, pole jälgimisseadmeid. Tegelikult jälgis kapo juba mõnda aega varjatult jutte ja kohtumisi, sealhulgas stseeni mullivannis. Need kaadrid said hiljem meedias hitiks.
Seejärel võttis kapo Napa kinni ja tegi ettepaneku, millest ei saa keelduda. Kaasas järgmised 200 000 krooni ja küljes juba politsei nööbikaamera kohtus Napa Šuvaloviga kaks päeva hiljem kohtuniku autos. Tiirutatakse pisut mööda kesklinna, misjärel Napa jätab paberkotis kupüürid, mis on tegelikult märgistatud, autosse ja väljub.
Oma nõrkusest lasi Eesti toona üks staažikam kohtunik end tõmmata kombinatsiooni, mis tegi ta meediakuulsuseks ja rikkus karjääri.
"Pealtnägija" loo seisukohast on oluline, et hilisema uurimise käigus ilmnes selgelt, et Napa mängis kohtuniku ja kohtualuse teineteise vastu välja, eesmärgiga lahendada hoopis oma raharaskusi.
Kuna kapo püüdis suuremat kala, pääses Napa ise toona puhtalt.
Episoodi puänt on, et lõppkokkuvõttes rikkus ainsana seadust õigusemõistja ise. Panov, Davõdov ja Tikerpe mõisteti pärast aastaid kestnud kohtuvaidlusi õigeks. Kuna kapo püüdis suuremat kala, pääses ka Napa altkäemaksuloost puhtalt.
"This is fraud"
Sama räägib Martin Künnap, kes tunneb Napat üle 10 aasta ja oleks peaaegu samuti vangi sattunud, rääkimata raha kaotusest. Kõik algas, kui Napa pakkus 2011. aastal võimalust osaleda suures rahvusvahelises äris.
"Tegemist oli suure õlitehinguga, kus sajad miljonid liikusid ja summad olid kolossaalsed," rääkis Künnap.
Veenmaks, et kõik on ehtne, näitas Napa patakat pabereid ja tõi kohtumisele isegi Šveitsi äripartneri, kellega tal oli ühisfirma.
Aga et miljoneid väärt ešelonid veerema hakkaks, oli vaja mängu panna 30 000 eurot, mille alusel omakorda saanuks kuulsast Paribas pangast krediidikirjad, mis tagaks suurtehingu.
Künnap selgitas, et läks Napa pakutud tehinguga kaasa ning kindlustunnet andis talle isiklik tagatis.
Napa võttis Künnapi kinnistu tagatisel 50 000 eurot laenu, mis pidi minema suurtehingu seemneks. Kuu aega hiljem teatas Napa, et sellest jääb väheks. Ta refinantseeris selle laenu järgmisesse laenukontorisse, kust võeti juba 100 000.
Lühidalt – pärast mitut aastat pusimist jäi hoopis Künnap naftaešelonide loos koos intressidega võlgu 200 000 eurot. Isiklikust tagatisest ei olnud samuti enam juttu.
"Kui sa lõpuks loed seda, siis sa ei saagi aru, et mis [Napa antud] paber tegelikult on. See peaks justkui olema laenuleping, aga seal on igasugust muud meelega pandud soga sees, et seda saaks hiljem vaidlustada. Ta teadlikult teeb seda kogu aeg seda," rääkis Künnap.
Napa süüdistas halba õnne, teisi osapooli, kuid paiskas pidevalt ideid, kuidas Künnap saaks raha tagasi teenida nii, et kuhjaga ülegi jääks.
Üks halenaljakam plaan paljudest oli see tšekk, mille on justkui väljastanud kummalise nimega fond Montreali pangas 550 000 euro peale. Ainus vaev on Künnapil minna Kanadasse ja see rahaks teha.
"Vahetult üks päev enne, kui ma pidin siis lendama hakkama sinna, saatsime faksiga sinna ja sealt tuli vastus, lihtsalt üks rida: this is a fraud (see on pettus)," rääkis Künnap.
Napa ise ei tunne süüd
Kevad 2015 oli esimene kord, kui "Pealtnägija" Napaga tema pankrotist ja teistest skeemidest rääkis. Napa sõnul on kõige taga peamiselt just kaks kuju – võlakütt Ants Päär, keda ta nimetab väljapressijaks, ja tolle tööandja Martin Künnap, kes olevat ise petis.
2015. aasta aprillikuust on saatemeeskonnal ka ainus salvestatud telefonivestlus Napaga. Toona väitis mees: "Mina ei ole seda tüüpi, et keelduks kommenteerimas. Mina tulen ja räägin ka suu puhtaks selles suhtes."
Napa lubas kaamera ette tulla ka nüüd, et tõestada, et pankrot on õigustühine, selle taga teatud üksikud pahatahtlikud isikud ning kõik kaebused kvalifitseeruvad laumuks või arusaamatuseks. Viimane tärmin intervjuuks oli selle nädala teisipäeva keskpäev ühes Tallinna hotellis, mille mees ise välja pakkus. Kuid taas lükkas ta selle edasi, väites, et veel aasta hiljem vajab ta juurde aega, et tõendeid koguda.
Päev enne saadet saatis ta siiski kirjaliku pöördumise, kus väitis, et "Pealtnägija" on väljapressimise tööriist ja selle loo eesmärk on hoopis nurjata tema ja ta partnerite pakkumine osta 20 miljoni euro eest Eesti Gaasi enamusosalus.
"Olen alati kinnitanud kõigile, kes on reaalselt ja mitte väljamõeldult minu projektidesse raha paigutanud, et need summad makstakse märkimisväärse tuluga tagasi," märkis Napa kirjas.
Toimetaja: Priit Luts