Tallinna-Pärnu-Ikla maanteele tulevad elektroonilised liiklusmärgid
Maanteeameti plaanid näevad ette, et aastal 2017. tulevad Tallinn-Pärnu-Ikla maanteele elektroonilised liiklusmärgid ja teadetetahvlid, mis reguleerivad liiklust vastavalt teeoludele ja liiklustihedusele. Tulevikus jõuavad sellised märgid ilmselt ka teistele maanteedele.
Projekti eesmärk on muuta liiklust rahvusvahelisel, kõrge liiklussagedusega trassil ohutumaks ja sujuvamaks ning saavutada sõiduaja kokkuhoidu.
Maanteeameti arendustalituse projektijuht Kristjan Duubas ütles, et liiklejad märkavad teeäärseid elektroonilisi, muutuvtekstiga infotabloosid ja liiklusmärke, mis paigutatakse linnadest väljumisele või oluliste lõikude ja ristmike algusesse. "Tallinn-Pärnu maanteel on meil võimalik liiklejaga suhelda muutuvtekstiga liiklusmärkidega, teatada neid teetööde puhul, teavitada libeduse puhul. Lisaks sellele Tallinn-Ääsmäe lõigul muutuvaid kiiruspiirangu märke," selgitas Duubas.
Näiteks õhtuse tipptunni ajal, kui on liiklus tihedam, muutuks suurtel kiirustel liiklemine ohtlikuks. Seevastu sooja detsembri ajal keset päeva võiks liiklus kulgeda kiiremini kui 90 km/h. "Kui me suudame anda juhtidele ja liiklejatele infomatsiooni, mis vastab just tegelikult selle hetke tingimustele, olgu see ilmastik või muud liiklusolud, siis ma loodan, et juhid hakkavad ka neid liikluskorraldusvahendeid tõsisemalt võtma ja hoolikamalt järgima," rääkis Duubas.
Projekti käigus paigaldab maanteeamet trassile kaks uut teeilmajaama ja muudab Pärnu ümbersõidu läbimise sujuvamaks. "Sealjuures saab süsteem toimuma suures ulatuses automaatselt, vastavalt teeilmajaamade ning mitmete asfaldikatte sees paiknevate andurite infole. Piirkiiruse muutmised salvestatakse ja logid arhiveeritakse, et oleks liiklusjärelvalve jaoks selge, mis piirang parasjagu kehtis," seletas Duubas.
Esimesed liiklusmärgid on loodetavasti tee ääres 2017. "Nüüd saame transpordi ühenduse meetme eurotoetuse abiga Tallinna-Pärnu-Ikla maanteel käe valgeks. Seda, kas tulevikus näeb analoogseid lahendusi ka teistel riigimaanteedel, ei saa me täna lubada. Küll aga lähtume põhimõttest, et pilootprojekti tulemusi saaks laiendada ka mujal meie teedevõrgul, isegi kui see tähendab järgmised 5-10 aastat teoreetilist võimalust," sõnas Duubas.
Tuleval aastal peab elektrooniliste liiklusmärkide kasutamiseks veel seadust kohandama. "Tõsiseks õiguslikuks takistuseks on liiklusmärkide nõuded, mis Eesti Vabariigis praegu veel ei näe ette selliseid liiklusmärke, mille kirjed saaksid muutuda. Eelkõige on siin küsimus selles, et tegemist on liiklusmärgi negatiividega, ehk mitte valgel taustal mustad numbrid vaid mustal taustal valged numbrid," selgitas Duubas.
Lisaks sellele plaanib maanteeamet üha rohkem koostööd teha GPS-äppidega, edastades infot nii teeolude ja liiklustiheduse kohta. Praegu tehakse koostööd mobiilirakendusega Waze, kuid amet kinnitab, et infot saavad neilt kõik huvitatud äpid.
Projekti kestvus on 36 kuud, 2018. aasta oktoobrini. Teeäärseks ehitustööks läheb maanteeameti projektijuhi sõnul alles 2017. aastal.
Projekti kogueelarve on 2,4 miljonit eurot ning seda rahastab 85% ulatuses Euroopa Liidu Kesk-Läänemere programm. Eesti maanteeameti omaosalus projektis on 150 000 eurot.
Toimetaja: Aleksander Krjukov, Allan Rajavee