Uuringud: vabariiklastest valijate arvamus Putinist on märkimisväärselt paranenud
Mitmed USA väljaanded kirjutavad, et pärast Donald Trumpi ja Hillary Clintoni valimisheitlust, mida saatsid sageli ka Venemaad puudutavad süüdistused ja mõtteavaldused, on vabariiklastest valijate arvamus president Vladimir Putinist märkimisväärselt paremaks muutunud. Valijate meelsuse muutumist täheldanud ka uuringufirmad.
Näiteks kolmapäeval avaldati Economist-YouGovi arvamusküsitlus, mis kinnitab osaliselt ka varasemaid sotsiaalteaduslikke teooriaid, mille kohaselt on valijad valmis oma seisukohti muutma, et need oma partei juhi seisukohtadega vastavusse viia, kirjutas Washington Post.
Kui varem olid vabariiklased nii WikiLeaksist kui Putinist väga halval arvamusel, siis käesoleva aasta suvest on märgata muutust. Samal perioodil leidis aset mitmeid sündmusi, millega saab seda trendi ka selgitada - Wikileaks avaldas Demokraatliku Parteid puudutavaid skandaalseid e-kirju, Clinton ja tema toetajad süüdistasid Trumpi Kremli-meelsuses ning Trump ise saatis samuti avalikkusele sõnumeid, millest sai välja lugeda vabariiklase kohta tavatult positiivset hinnangut Venemaa ja selle liidri kohta.
Arvamusuuringu kohaselt suhtub suurem osa vabariiklastest valijaid Wikileaksi positiivselt - kui 2013. aasta suvel oli vabariiklaste seas Wikileaksi suhtes negatiivselt meelestatuid 47 protsendipunkti võrra rohkem, siis praeguseks on 27 protsendipunkti võrra rohkem neid, kes suhtuvad Wikileaksi positiivselt. Demokraatide seas on Wikileaksi suhted negatiivselt meelestatuid 28 protsendipunkti võrra rohkem.
Ajalehe hinnangul ei saa selles valguses mööda vaadata asjaolust, et suvel kiitis Wikileaksi oma valimisüritustel ja Twitteri-kontol ka Trump ise.
Sarnast trendi on märgata ka Putini puhul. 2014. aasta suvel suhtusid Venemaa presidenti negatiivselt nii vabariiklased kui ka demokraadid - vabariiklaste seas oli negatiivselt suhtujaid 66 protsendipunkti võrra rohkem, demokraatide seas oli Putini reiting -54.
Ehk 2014. aasta juulis suhtus Putinisse positiivselt 10% vabariiklastest, 2016. aasta septembris oli see näitaja tõusnud 24 protsendile ning 2016. aasta detsembris on see 37 protsendi juures. Kuigi endiselt on Putinisse negatiivselt suhtuvaid vabariiklased enamuses, on muutus märkimisväärne. Eriti tähelepanuväärne on see, et Putini reiting vabariiklaste hulgas on parem kui president Obamal - temast arvas detsembris hästi vaid 17 protsenti vabariiklastest.
Varem oli vabariiklaste peavoolu seisukoht, et Putin on agresiivselt kahjustamas USA huve Euroopas. Kuigi mõned kolumnistid rääkisid juba 2014. aastal sellest, et riigijuhina on Putin president Obamast tugevam, ei muutnud need väited kuidagi arvamust Putinist paremaks.
Valimiskampaania ajal aga Trumpi positiivsed avaldused Venemaa kohta ning Demokraatliku Partei selleteemaline kriitika vabariiklastest valijatele aga korda ei läinud. Üheks põhjuseks peavad analüütikud seda, et vabariiklastest valijad, keda Demokraatlik Partei lootis Trumpi Kremli teemal kritiseerides enda poole võita, olid tegelikkuses valmis muutma oma pigem oma seisukohti Venemaa suhtes, mitte aga oma negatiivset suhtumist Hillary Clintonisse.
Suurem osa ameeriklastest leiab, et Venemaa sekkumine valimistel määravaks ei osutunud
Fox Newsi arvamusuuring, milles küsiti nii vabariiklaste kui ka demokraatide valijatelt arvamust Venemaa rolli kohta USA presidendivalimistel tõi esile selle, et suurem osa valijaid leiab, et Venemaa teema ja väidetav sekkumine valimistel määravaks ei osutunud. Venemaa rolli peavad väiksemaks vabariiklastest valijad.
Uuring avaldati ajal, mil USA avalikkuses räägitakse USA rolli üle presidendivalimiste tulemuses. Vabariiklaste ja eelkõige Trumpi skeptilisus Vene küberrünnakute ja luurallikate järelduste suhtes on seega põhjendatud, sest Venemaa sekkumist puudutava väite omaks võtmine viiks paratamatult aruteluni, et Trump valiti presidendiks just tänu Venemaa sekkumisele, eriti olukorras, kus mitmes osariigis oli vabariiklaste kandidaadi edumaa Clintoni ees väga napp ning kus Clinton kogus kokku paar miljonit häält rohkem kui Trump.
Fox Newsi tellitud uuringu kohaselt leiab kuus ameeriklast kümnest, et Venemaa sekkumine ei aidanud Trumpi. 59% küsitletutest leiab, et Venemaa sekkumisel ei olnud mõju ning üks protsent vastanutest arvas, et see aitas hoopis Clintonit. 11% arvas, et see aitas Trumpi "natuke", 21% arvas aga, et Venemaa sekkumine aitas Trumpi "palju". Seitse protsenti osalenutest ei osanud teema kohta hinnangut anda.
Kahe suurpartei valijate seisukohad on selgelt erinevad. Demokraatidest arvab 55 protsenti, et Venemaa tegevus aitas Trumpi, kusjuures 40 protsenti leiab, et aitas "palju". Vabariiklaste seas aga on vaid 8% neid, kes leiavad, et Venemaa sekkumine oli Trumpile kasuks, kusjuures neid, kes usuvad, et Moskva tegevsu "aitas palju", on vaid kaks protsenti.
Uuringu kokkuvõtteks saab nentida, et vaid kaks-kolm ameeriklast kümnest leiab, et Venemaa tegevus mõjutas reaalselt USA presidendivalimiste kulgu. See olukord võib loomulikult tulevikus muutuda, kui luureandmete avalikustamise abil ehk selgub täpsemalt, mida Venemaa valimisperioodil tegi või ei teinud.
Analüütiku arvates on meelemuutus olnud "peadpööritav"
Analüütikute sõnul on Vabariiklikus Parteis olnud alati poliitikuid, kes on olnud Venemaa suhtes positiivselt meelestatud, näiteks Californiast pärit esindajatekoja liige Dana Rohrabacher, kuid seni on neid parteis peetud marginaalseks nähtuseks. Käesoleval sügisel oli aga Rohrabacher nende poliitikute seas - küll mitte peamiste kandidaatide seas - keda Trumpi meeskond olevat kaalunud järgmiseks välisministriks.
Eriti tähelepanuväärseks saab vabariiklaste seas toimunud muutust pidada seetõttu, et varem on Vabariiklik Partei olnud demokraatidest Venemaa suhtes palju vaenulikumalt meelestatud ning enne Trumpi esilekerkimist süüdistasid vabariiklased Obama administratsiooni selles, et viimase reaktsioon Venemaa tegevusele on jäänud liiga pehmeks.
Kuigi Kongressis olevad vabariiklastest poliitikud on endiselt Kremli suhtes kriitilised, on muutus leidnud aset eelkõige valijate seas ning eriti nende valijate seas, kes aktiviseerusid pärast Trumpi kandidatuuri.
Senati välisasjade komitee endine nõunik Daniel Vajdich meenutas Politicole, kuidas pärast Ukraina kriisi algust ning Krimmi okupeerimist oli ta käinud koos komitee esimehe, senaator Bob Corkeriga viimase koduosariigis Tennessees. Vajdichi sõnul polnud senaatoriga kohtuma tulnud valijate ükski küsimus - ei Iraak, Süüria ega Iraan - nii emotsionaalne ja frustreeriv kui see, mida Venemaa tegi Ukrainas, ning see, kuidas Obama administratsioon ei suutnud nende arvates sellele väärilist vastust anda.
Nüüd aga on mõnesid Trumpi kampaania ajal öeldud lauseid tõlgendatud isegi nii, et järgmine administratsioon on valmis tunnistama Krimmi Venemaa osana. Vajdichi hinnangul on vabariiklaste meelemuutus "peadpööritav".
Virginia Ülikooli poliitikateadlane Larry Sabato arvates on nähtus seletatav üsnagi tavapärase poliitilise loogika abil, sest valijad näevad, et Putini väidetav sekkumine on Vabariiklikku Parteid aidanud.
"See lähtub vanast printsiibist, et "minu vaenlase vaenlane on minu sõber". Ma ei usu, et see on sellest oluliselt keerulisem. Vabariiklaste põhivalijad, eriti see Trumpi-meelne osa, näeb kõiki või kõike, kes aitasid nende juhil võita positiivse jõuna või vähemalt mitte nii halva jõuna," nentis ta.
Vajdich lisas, et kuigi positiivne suhtumine Venemaasse või Putinisse on suuremat tähelepanu pälvinud alles nüüd, siis teatav osa vabariiklastest on juba pikemat aega selles suunas vaadanud.
"Ma arvan, et on midagi põhimõttliselt külgetõmbavat Putinis kui teda võrrelda president Obamaga ning see on see, mis mõnedes vabariiklastes vastukaja saab, seda ka hoolimata Trumpi ütlustest," arvas ta. "Ta on otsusekindel ja tegutseb vabandusi esitamata Venemaa huvides viisil, mida vabariiklaste arvates näiteks Obama Ameerika heaks ei teinud."
Sellest loogikast lähtuvad osaliselt ka mitmete selgelt Putini-kriitiliste vabariiklaste avaldused, mille kohaselt on Putin küll paha ja vaenlane, kuid paraku samas tugevam juht kui president Obama.
Mõnede konservatiividest vabariiklaste seas pole jäänud ka tähelepanuta Venemaa propaganda, mille raames esitletakse Putinit kui "traditsiooniliste väärtuste" kaitsjat - kas või samasooliste abielu puudutavates küsimustes - ja agarat islamiterrorismi vastu võitlejat hoolimata sellest, et Venemaa sekkumine Süürias on ajendatud eelkõige hoopis soovist võidelda opositsiooni vastu ning kindlustada liitlasest Süüria presidendi Bashar al-Assadi võimulejäämine.
Toimetaja: Laur Viirand