USA senat kutsus Ida-Euroopa diplomaadid Venemaa kohta ülevaadet andma, sõna võttis ka Eesti suursaadik
Kuue Ida-Euroopa riigi diplomaadid taotlesid teisipäeval USA senaatoritelt tuge Venemaale vastu seismisel ning argumenteerisid, et Washington ei tohiks tühistada Venemaale kehtestatud sanktsioone, kirjutas uudisteagentuur Reuters.
Eesti, Leedu, Läti, Poola ja Gruusia suursaadik ning Ukraina välisminister kohtusid senati eelarvekomitee välisoperatsioonide rahastamise alamkomitee liikmetega ning kokkusaamine toimus komitee esimehe, senaator Lindsey Grahami kutsel.
"Kuniks Venemaa võtab ära käed Ukraina territooriumilt, ei tohiks olla mingit sanktsioonide leevendamist. Kui üldse, siis tuleks neid tugevdada," ütles Ukraina välisminister Pavlo Klimkin.
Teised diplomaadid nõustusid välisministri seisukohaga ning kirjeldasid oma riikide ja teiste püüdlusi vähendada nende sõltuvust Vene maagaasist, kirjutas Reuters. "Me mõtleme tõsiselt (energiaallikate) mitmekesistamisele," ütles Poola suursaadik Washingtonis Piotr Wilczek.
Graham kutsus pooled kokku ajal, mil muretsetakse, et president Donald Trump ei pruugi Moskvale jõuliselt vastu astuda.
Graham andis mõista, et ta toetab abi jätkumist ning nimetas seda USA seisukohast oluliseks. "Mida turvalisem on teil, seda turvalisem on meil," lisas ta.
Grahami sõnul tahab ka tema paremat suhet Venemaaga, kuid see juhtub tema hinnangul vaid juhul, kui Venemaa muutub. Alamkomitee esimees tegi avalduse pärast lõunaeinet Trumpiga.
Graham lausus Ida-Euroopa diplomaatidele, et uuest presidendist saab hea liitlane.
Alamkomitee liikmed küsisid diplomaatidelt, milline abi oleks kõige kasulikum. Diplomaadid vastasid, et sõjaline abi, mille seas on ka kaitserelvastus.
Diplomaadid nimetasid Venemaa käitumist "hübriidsõjaks", milles Moskva ühendab küberrünnakud, propaganda ja jõu kasutamise. Gruusia suursaadik David Bakradze kirjeldas komiteele Vene meedia edastatud sõnumeid, milles hoiatatakse gruusialasi NATO-ga liitumise eest.
Eesti suursaadik: Venemaa õõnestusvahenditest tulenev oht on laienenud Euroopa idatiivalt palju kaugemale
Eesti suursaadik Washingtonis Eerik Marmei ütles oma sõnavõtus, et naaberiigina sooviks Eesti Venemaaga häid suhteid, kuid nentis, et heanaaberlike suhete aluseks saavad olla eelkõige demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete jagamine.
"Me ei peaks lähtuma soovmõtlemisest, vaid tegelikest asjaoludest. Näideteks Venemaa pahatahtlikest tegudest Euroopas, kui mainida vaid mõnd neist, on Vene-Gruusia sõda, Krimmi annekteerimine, sõda Ida-Ukrainas, provokatiivsed sõjalised tegevused ja sekkumine Lääne demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas valimistesse. Me oleme õppinud, et ebaadekvaatne reaktsioon sellisele käitumisele innustab tulevasi üleastumisi," selgitas Eesti diplomaat.
"Ma tahaksin rõhutada, et Venemaa ambitsioonid ja tegevused pole mureks mitte ainult NATO idatiival või ainult käesoleva kuulamise ajal mainitud riikides, vaid need mõjutavad ka meie liitlasi Läänes. Seega on oluline, et Venemaa poolt kujutatavat ohtu Ida-Euroopa riikidele ei peetaks piirkondlikuks küsimuseks, vaid tunnistataks selgelt, et Venemaa õõnestusvahenditest tulenev oht on laienenud Euroopa idatiivalt palju kaugemale, sealhulgas Ameerika Ühendriikidesse. Meie kui Venemaa naabrid oleme lihtsalt natuke rohkem harjunud olema sellise käitumise tunnistajateks. Tulevased valimised Hollandis, Prantsusmaal ja Saksamaal on täiuslik lahinguväli Venemaa desinformatsioonisõdalastele," jätkas Marmei.
Eesti suursaadik märkis, et Venemaa eesmärgiks on tekitada Euroopas pingeid ja segadust nii Euroopa Liidu liikmesriikide vahel kui ka üksikute liikmesriikide sees. Sellega soovib Kreml mõjutada otsustusprotsessi ja suunata arutelu ja tulemusi oma huvidest lähtuvalt.
"Krimmi ebaseaduslik annekteerimine 2014. aasta märtsis õnnestus suures osas tänu edukale infosõjale, mis võimaldas Venemaal vältida otsest sõjalist vastasseisu. On eeldatav, et Venemaa kasutab seda taktikat ka tulevikus. See sunnib vastast kahtlema ja fakte kontrollima ning seega ka vastuse andmisega viivitama," toonitas diplomaat.
Marmei arvates on Venemaa tegevusele vastu seismiseks vaja Lääne ühtsust, järjepidevust ja oma väärtuste juures püsimist. Samuti tuleb tema sõnul meeles pidada, et Venemaa näeb end Lääne vastasena veel pikka aega.
Eesti suursaadik andis ka praktilisi soovitusi edasiteks sammudeks - näiteks peaksid lääneriigid Venemaa õõnestusmeetodite kohta rohkem informatsiooni jagama, et oleks võimalik "Venemaa hübriidmeetodite juhend lahti kodeerida".
Toimetaja: Laur Viirand
Allikas: ERR/BNS