Leedu peaministriks on tõusmas endine politseijuht, koalitsioonis tõmbab niite tuntud suurärimees
Leedu on saamas rahva seas populaarset parteitut peaministrit, kuid valitsuskoalitsiooni kõige mõjuvõimsamaks isikuks on hoopis supertulemuse teinud erakonda juhtiv tuntud suurärimees.
Käesoleva aasta oktoobris toimunud parlamendivalimistel saatis edu Leedu Talurahva ja Roheliste Liitu (LVŽS). Nimekirja poolt hääletas 22,45% valimas käinud kodanikest ning seeläbi saadi 141-kohalises seimis 54 saadikukohta. Märkimisväärne on see, et eelmistel, 2014. aastal toimunud valimistel sai erakond vaid 4,05% häältest ning senises parlamendi koosseisus oli neil vaid üks koht, vahendasid LRT.lt, Leedu Delfi jt.
Teisele kohale tõusis paremtsentristlik Isamaaliit-Leedu Kristlikud Demokraadid, kes said 22,63% häältest ja 31 saadikukohta.
Kolmandale kohale jäi senine valitsuse juhtpartei, peaminister Algirdas Butkevičiuse juhitud sotsiaaldemokraadid, kelle toetuseks kujunes 15,04% ning seimikohti saadi 17. Eelmise koosseisuga võrreldes kaotati 21 saadikukohta.
Neljas koht läks Liberaalsele Liikumisele (9,45% häältest, saadikukohti 14), viies koht Leedu poolakate parteile AWPL (5,72% häältest, saadikukohti 8) ning kuues koht valitsusse kuulunud ja ekspresident Rolandas Paksase juhitud Korra ja Õiguse parteile (5,55% häältest, saadikukohti 8)
Eriti tõsine tagasilöök tabas valimistel senise valitsuskoalitsiooni kolmandat osapoolt ehk vasaktsentristlikku Tööparteid, kes sai vaid 2 saadikukohta. Seimi eelmises koosseisus oli vene päritolu ärimehe Viktor Uspaskihhi rajatud ja Valentinas Mazuronise juhitud erakonnal 27 kohta.
Nii Mazuronis kui ka Paksas astusid pärast valimistulemuste selgumist parteijuhi kohalt tagasi.
Analüütikute hinnangul näitasid valimitulemused, et Leedu valijad soovisid ulatuslikke muutusi ning senise seimi koosseisu märkimisväärset väljavahetamist.
Seega eeldati alguses, et uue valitsuse moodustavad LVŽS ning kaks senist opositsiooniparteid Isamaaliit-Leedu Kristlikud Demokraadid ning Liberaalne Liikumine, kuid need lootused osutusid siiski ennatlikeks. Seetõttu oli paljude jaoks ka üllatuseks, et peagi teatasid koalitsioonikõneluste alustamisest hoopis LVŽS ja eelmist valitsust juhtinud Sotsiaaldemokraatlik Partei.
Nüüdseks on koalitsioonileping sõlmitud ning teisipäeval esitas president Dalia Grybauskaitė seimile peaministri kandidaadiks Talurahva ja Roheliste Liidu nimekirja esinumbri, parteitu endise politseijuhi ning siseministri Saulius Skvernelise. Korruptsiooni vastu teravalt sõna võtnud Skvernelist peetaksegi peamiseks põhjuseks, miks erakonnal õnnestus valimistel niivõrd hea tulemus saavutada.
Uue valitsuse mõjuvõimsaim poliitik ise ministriks ei hakka
Kuigi peaministriks saab Skvernelis, on tulevase valitsuskoalitsiooni kõige olulisemaks isikuks põllumajanduse vallas tegutsev suurärimees Ramūnas Karbauskis. Kriitikud on toonud välja, et kui lahkuvas valitsuses olid nn oligarhiparteideks Uspaskihhi Tööpartei ning korduvalt skandaalide keskmesse sattunud ekspresident Paksase erakond, siis võib ka uue valitsuse juhtpartei puhul märgata ühe suurettevõtja väga suurt mõjuvõimu.
Esialgse plaani kohaselt saavad sotsiaaldemokraadid uues valitsuskabinetis muuhulgas justiits-, majandus ja välisministri portfellid. Tõenäoliselt jätkab oma kohal senine välisminister Linas Linkevičius. LVŽS sai lisaks valitsusjuhi portfellile enda kätte ka parlamendi spiikri koha - seimi esimeheks valiti Viktoras Pranckietis. Samuti läheb erakonnale kaitseministri ametikoht.
Talurahva ja Roheliste Liidu peamisteks valimislubadusteks olid senise vastuolulise tööseaduse muutmine, alkoholimüügile riikliku monopoli kehtestamine, bürokraatia kärpimine, majanduskasvu tiivustamine ning massilise emigratsiooni pidurdamine.
Peaministrikandidaat Skvernelis on ka rõhutanud, et uus valitsus jätkab püüdlemist selle poole, et riigikaitsele kulutataks NATO poolt nõutud 2 protsenti SKP-st. Meedias on mitmed poliitikud arutanud ka seda, et kaitsekulutusi võiks tõsta isegi oluliselt üle 2 protsendi SKP-st.
Toimetaja: Laur Viirand