"Välisilma" kommentaar: katalaane ja šotlasi hirmutatakse iseseisvumisel majandusliku toe kadumisega
Iseseisvuspürgimused peaksid meile, eestlastele, vägagi mõistetavad olema. Iga riigi ja rahva puhul on aga ajalugu, iseseisvumise motiivid ja võimalused erinevad. Nii on ka Kataloonia ja Šotimaaga.
Kui Hispaania valitsus ja konstitutsioonikohus mullu Kataloonia iseseisvusreferendumi üksmeelselt ära keelasid, sai kõigile selgeks, et tegelikuks iseseisvushääletuseks kujunevad tänavused kohaikud valimised. Nõnda tõlgendavad seda mõlemad võistlevad leerid ka pärast valimisi, ühtede meelest otsustas Kataloonia rahvas jääda Hispaania koosseisu, teiste arust otsustati hoopis sealt välja astuda.
Nii vasakradikaalne Rahva Ühtsus, kui ka mõõdukat keskteepoliitikat arendav valimisliit "Koos jah poolt" leiavad, et nüüd on õige aeg Hispaaniast astuma hakata. Kahe peale kokku said iseseisvuslased 48 protsenti Kataloonia valijate häältest 39 protsendi Hispaaniasse jääda soovijate vastu, seda ülikõrge valimisaktiivsuse, 77 protsendi juures.
Olukorra teeb segasemaks seik, et iseseisvuse vastased kipuvad oma häälte hulka arvama ka uusvasakpoolsele Podemosele antud hääli, samas kui tegelikult oli Podemose juhitav valimisliit neil valimistel lihtsalt ainus seltskond, kes Kataloonia iseseisvuse küsimuses üldse mingit seisukohta ei võtnud.
"Ma arvan, et Kataloonia juhtum nõuab demokraatlikku vastutustunnet ja riigimehelikkust. Kahjuks on omavalitsuspresident Artur Mas näidanud, et ta pole võimeline aru saama neist erakordseist ajaloolistest oludest, millest Kataloonial ja Hispaanial praegu läbi tuleb minna," sõnas Podemose esimees Pablo Iglesias.
Kui olukorda natukenegi süvenenumalt vaadata, on siiski selge, et katalaanid tahavad iseseisvuda. Selle eitamiseks peab ikka väga hispaaniameelne olema. Rahva Ühtsuse edu näitab, et iseseisvat Katalooniat on toetama asunud ka piirkonna töölisklass. Parimaks illustratsiooniks katalaanide iseseisvusihalusele on asjaolu, et iseseisvuslaste liidri Artur Masi juurutatud karmid säästumeetmed, millega Kataloonias õigupoolest mitte keegi rahul ei ole, ei ole tema populaarsust oluliselt kõigutanud. Keskne koht Kataloonia iseseisvuspüüdlustes on endiselt Masi juhitaval konservatiivsel Konvergentsiparteil.
"Nüüd on nii, et 62 parlamendisaadikut saavad koos töötada plaani kallal, mis peab meid viima Kataloonia riigi väljakuulutamiseni. See on asja tuum," lausus Kataloonia omavalitsuse president ja Konvergentsipartei esimees Artur Mas.
Nii mitmelgi poliitikavaatlejal on tekkinud aga kurje kahtlusi, kas Konvergentsipartei ikka tegelikult tahab Kataloonia iseseisvust. Nimelt on partei oma rohkem kui 30aastase tegevusaja jooksul pidevalt suutnud rääkida väiksemaks Katalooniast Hispaania keskvalitsusele laekuvaid makse. 2010. aastal tegi Hispaania põhiseaduskohus sellele praktikale lõpu. Arvatakse aga, et kui Konvergentsiparteil õnnestub varasem tava taastada, siis sinnapaika kogu Kataloonia iseseisvumine jäetaksegi.
Kohalikel valimistel avaldunud Kataloonia iseseisvuspüüdlustel pole aga mõju sugugi ainult Hispaaniale, vaid muulegi Euroopale. Näiteks annab see uut hoogu Šotimaa iseseisvusliikumisele, mis muidugi sugugi soikunud pole. Šoti Rahvuslik Partei, mille korraldatud iseseisvusreferendum mullu septembris kaotusega lõppes, kogus tänavu kevadel valimistel peaaegu kõik Šotimaa parlamendi kohad, opositsioonile jäi ainult kolm kohta ning Kataloonia iseseisvuslaste valimisvõiduga seoses kõlavad avaldused uuest Šotimaa referendumist järjest valjemalt.
Hispaania, Ühendkuningriik ja Euroopa Liit hirmutavad iseseisvuslasi üsna sarnaste argumentidega, et pangad tõmbavad raha piirkonnast välja ja piirkonnad ise jäävad välja Euroopa Liidust ning peavad taasalustama ühinemisprotsessi.
"Et see on Euroopa küsimus, tahan ma teile meelde tuletada, mida ütles liidukantsler Angela Merkel hiljutisel pressikonverentsil koos Hispaania peaministri Mariano Rajoyga siin Berliinis, kui ta meenutas EL-i leppeid, millega me kõik seotud oleme. Need lepped võimaldavad ning samas ka tagavad iga liikmesriigi terviklikkuse ja suveräänsuse. Me oleme veendunud, et kõik, mis praegu toimub, peab jääma seaduse piiresse, nii EL-i lepete, kui ka riigiseaduse ehk siis Hispaania põhiseaduse raamidesse," märkis Saksamaa valitsuse pressiesindaja Stefen Seibert.
Kultuuriliselt aga tundub, et ehkki Kataloonia iseseisvuslased on lubanud 18 kuuga omariikluseni jõuda ning Šotimaa praegu passib, on Šotimaal tegelikult isegi lihtsam iseseisvuda. Nimelt näevad britid praegugi Šotimaad, kui üht omaette paika, Šotimaa on Šotimaana inglastegi teadvuses olemas, sestap on neil tema taasiseseisvudes kergem nentida, et mis seal siis ikka.
Paljude hisplaanlased näevad Katalooniat aga täielikult Hispaania juurde kuuluvana ning ei taju kuidagi tema eraldiolekut. Seepärast ei saa nad ka aru, kuhu need katalaanid õieti kipuvad ning Kataloonia lahkulöömine mõjuks neile väga suure traumana.
Toimetaja: Greete Palmiste