Leht: ÜRO teadis Madaya näljahädast mitu kuud, aga ootas abi pakkumisega jaanuarini
Kuni käesoleva kuuni oli Madaya tundmatu linn Süüria edelaosas, aga täna, mil linna saabuvad rahvusvahelise humanitaarabi kolonnid toidu ja ravimitega, et sealset näljahäda leevendada, on Madayast saanud Süüria abitöötajate pahameele põhjus ÜRO vastu. Nimelt süüdistavad abitöötajad organisatsiooni selles, et viimane peab suhteid Damaskusega Madaya elanike saatusest tähtsamateks.
Abitöötajate sõnul oli Madaya kõigist Süürias ümber piiratud linnadest halvemas seisus. Juba oktoobris teatasid linna elanikud sealsest kohutavast humanitaarolukorrast. Detsembris surid vähemalt kuus last ja 17 täiskasvanut nälja tõttu, sadu inimesi ohustab nälgimine, kirjutab Foreign Policy.
ÜRO ametnikud teadsid seda, kuid püsisid vait, kuni meedias hakkasid ringlema šokeerivad fotod nälgivatest lastest.
6. jaanuaril avaldas ÜRO Humanitaarasjade Koordinatsioonibüroo (OCHA) uuenenud ülevaate, mis teavitas meeleheitlikest tingimustest, sealhulgas tõsisest näljaprobleemist Madaya kogukonnas, ning kutsus üles viima linna kiiresti humanitaarabi. OCHA kinnitusel teatasid kogukonnaliidrid oktoobris umbes tuhandest alla 1-aastasest alatoidetud lapsest.
Samas ei saanud üldsus sellest dokumendist teada, sest OCHA liigitas selle teate organisatsioonisiseseks dokumendiks, mis polnud mõeldud tsiteerimiseks. OCHA pole kommenteerinud, miks ülevaadet, mis Foreign Policyle lekkis, ei avalikustatud.
ÜRO kuudepikkune vaikimine Madaya näljahädast on üks põhjus, mis rahvusvahelise kogukonna ja Süüria abitöötajad rahutuks tegi. Teine põhjus on ÜRO sageli korratud väide, et ükski ümberpiiramine pole teistest tähtsam, vaid need kõik tuleb lõpetada.
Kui ÜRO humanitaarabi koordinaator Süürias Yacoub el-Hillo 12. jaanuaril pärast esimese abikolonni suundumist Madayasse ajakirjanikele esines, kirjeldas ta linna elanikke kui inimesi, kes on meeleheitel, külmas, näljas ning peaaegu lootuse kaotanud. Samas ei süüdistanud ta täpsemalt kedagi selles olukorras ja ega maininud rühmitust Hezbollah, kes on Madaya ümberpiiramise taga.
Selle asemel kasutas ta ÜRO harjumuspäraseid sõnu: mässuliste kontrolli all oleva Madaya ümberpiiramine on sama nagu need, mida viivad läbi ISIS või Süüria mässulised valitsuse kontrolli all olevates piirkondades.
"Ma võin üsna kindlalt öelda, et samasugune on olukord kõigis paikades, kus kasutatakse ümberpiiramist sõjataktikana," rääkis ta ajakirjanikele.
Madayaga samal ajal said toiduabi Fuaa ja Kafraya linnad Idlibi provintsis.
Madaya on aga neist erinev. Madayas on toiduhinnad tõusnud astronoomilisele tasemele - Süüria Ameerika meditsiinikogukonna info kohaselt maksab näiteks riis 256 dollarit kilogrammi eest.
Fuaa ja Kafraya ümberpiiramine oli väidetavalt palju leebem - sealsete elanike sõnul maksis neis linnades riis 1,25 dollarit kilogrammi kohta, tomat maksis alla dollari ning kartul umbes 50 senti.
Erinevalt Madayast, mille ümberpiiramisel kasutati snaipreid ja maamiine, jõudsid Fuaasse ja Kafrayasse siiski ka mõned tooted.
Madayas ei olnud aga näiteks saada puu- ja juurvilju, vaid elanikud olid sunnitud läbi ajama murust keedetud supi ning veerandi tassitäie riisiga päevas.
Süüria meditsiini- ja päästetöötajad aga on pahased ÜRO peale seoses sellega, kuidas Madaya kriisiga on tegeletud. Nad süüdistavad, et ÜRO kummardab president Bashar al-Assadi režiimi ees.
Avalikus kirjas, mis avaldati 13. jaanuaril, süüdistavad 112 ümberpiiratud alade humanitaarabi töötajat ÜRO-d, et viimane ajab Assadi režiimilt taga lubasid, mida tal pole isegi vaja seoses kahe ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooniga, mis nõuab humanitaarabi vaba liikumist abivajavatesse piirkondadesse.
Nad kirjutavad, et suutmatus tegeleda nälgivate süürlaste probleemiga jõulisemalt, on muutnud ÜRO lootuse sümbolist kaassüüdlase sümboliks.
"ÜRO ametnikud Damaskuses on kas liiga lähedal režiimile või liialt hirmul, et nende viisad tühistab seesama võim, kes meid piirab," seisab kirjas.
"Need, kelle lähedased surevad alatoitumusega seotud haigustesse või ravi puudumise tõttu, ei andesta iial ÜRO töötajatele, kes istuvad vaid minutite kaugusel luksushotellides, kuuldekaugusel pommitamistest," lisavad abitöötajad.
Kirja levitas valitsusväline organisatsioon Syria Campaign, kes algatas sel nädalal ka kampaania "Murdke ümberpiiramised".
Rahvusvahelised abitöötajad ei ole kirja kommenteerinud, kuid paljud nõustuvad selle sisuga.
"Arvestades humanitaarkatastroofi ulatust, me peame olema palju ambitsioonikamad kui seni," ütles üks Rahvusvahelise Punase Risti kõrge ametnik.
OCHA kinnitas 15. jaanuaril Foreign Policyle, et tema eesmärk on jõuda kokkuleppele kõigi ümberpiiramiste lõpetamiseks kogu Süürias.
"Humanitaarabi kolonnide toomine koheselt kõigisse ümber piiratud ja raskesti ligipääsetavatesse piirkondadesse on hädavajalik, kuid prioriteet ja lahendus on kõigi ümberpiiramiste lõpetamine," märkis organisatsioon.
Osad ÜRO läbikukkumised on aga enesestmõistetavad. Hillo tunnistas eelmisel nädalal, et ÜRO oli saanud mullu Damaskuselt nõusoleku vaid kümnendikule oma päringutest, mis puudutasid humanitaarabi saatmist abivajajaile.
Osad läbikukkumised on aga keerulisemad. Rahvusvahelise humanitaarabi kogukonna seas on eriarvamused seoses OCHA meetodiga, kuidas määrata kindlaks, millised piirkonnad on ümber piiratud ja millised on n-ö raskesti ligipääsetavad. Ümberpiiramist, mis jätab tsiviilelanikud ilma eluks vajalikest kaupadest, võib nimetada sõjakuriteoks. Näiteks määras ÜRO Fuaa ja Kafraya "raskesti ligipääsetavateks", sest seal ei ole teateid nälja tõttu surnud inimestest nagu ümberpiiratud linnades ja Madayas.
Vähesed humanitaarabi kogukonnast kinnitavad OCHA statistikat ümberpiiramiste kohta ja veel vähesemad oskavad neid selgitada.
OCHA on korduvalt kinnitanud, et Süürias on ümberpiiramiste keskel veidi alla 400 000 inimese, pooled neist valitsuse kontrolli all olevates piirkondades. Süüria Ameerika meditsiini kogukonna hinnangul on aga ainuüksi valitsusepoolse ümberpiiramise keskel vähemalt 608 000 inimest. Süüria kohalikud ametnikud aga hindavad selleks hulgaks rohkem kui miljon inimest.
Rahvusvahelised abitöötajad on kritiseerinud ka ÜRO mudelit, millega jäetakse tagaplaanile mässuliste kontrollitavad alad ja antakse enamik abist valitsuse kontrolli all olevatele aladele.
Näiteks 7. jaanuari teates, mis andis teada humanitaarabi saadetistest, väljendas Hillo muret ligi 400 000 inimese olukorra üle Deir ez-Zoris, mida piiravad erinevad osapooled, ning Darayas, Fuaas ja Kafrayas, samuti Ida-Ghouta piirkonnas.
Samas ei arvestanud ta märkimisväärseid erinevusi ümberpiiratud aladel. Pooled neist, keda Hillo mainis, ehk umbes 200 000 inimest, elavad valitsuse kontrolli all olevates Deir ez-Zori piirkondades, mida piiravad ISIS-e mässulised. Samas ei ole teateid, et Deir ez-Zoris oleks inimesed näljas.
Deir ez-Zoris viibivate valitsuse vastaste aktivistide sõnul sealne sõjaväe lennujaam toimib ning režiim on helikopteriga viinud kütust ümberpiiratud linnaosadesse. ÜRO ametniku sõnul saab lennujaama kasutada vaid öösiti, kuna on oht ISIS-e rünnakuteks.
Hillo mainis oma teates Madaya linna alles hiljem, kuid selles ei olnud midagi kiireloomulist. OCHA 6. jaanuaril avalikustatud kiire ülevaade näitas aga, et ÜRO ametnikud olid teadlikud Madaya täbaratest oludest, mis on palju hullemad kui teistes ümberpiiratud linnades, mida Hillo oma teates varem mainis.
Küsimusele, kas ÜRO koostas 7. jaanuari teate mustandi ja lubas Süüria valitsusel selle ümber kirjutada, muutes Madaya justkui teisejärguliseks küsimuseks, vastas OCHA pressiesindaja Linda Tom, et ei saa seda kommenteerida.
Ka täna jõudsid Süürias piiramisrõngas olevatesse Madayasse, Fuaasse ja Kafrayasse abikolonnid.
Toimetaja: Merili Nael, Laur Viirand