Fotod: Endel Lippmaa ärasaatmine
Täna saadeti viimsele teekonnale silmapaistev akadeemik ja ühiskonnategelane Endel Lippmaa. Teaduste Akadeemia Kohtu tänava saali oli kogunenud sadu inimesi, et teha järelhüüdeid tunnustatud teadlasele ja riigimehele.
Järelehüüetes meenutati teda kui silmapaistvat teadlast, poliitikut ja omariikluse eest võitlejat, kelle ülim analüüsivõime, faktitäpsus ja põhjalikkus jäävad suureks eeskujuks nii tänastele teadlastele kui ka riigimeestele. Endel Lippmaa sängitati Metsakalmistule perekonna rahulasse, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Akadeemik Endel Lippmaa ei olnud kunagi mugav. Ta ei lubanud mugavust iseendale ega pakkunud seda ka teistele. Oma kindlameelsuse ja sügavate teadmistega ei lasknud ta asjadel lihtsalt ja mugavalt kulgeda," kommenteeris president Toomas Hendrik Ilves.
"Poliitikas on palju debatte. Lippmaaga ei vaieldud. Tegu oli akadeemiku loenguga üliõpilastele," ütles riigikogu esimees Eiki Nestor.
Endel Lippmaa sündis 15. septembril 1930. aastal Tartus geobotaanik akadeemik Teodor Lippmaa peres. 1948. aastal lõpetas ta Nõmme Gümnaasiumi ning 1953. aastal Tallinna Tehnikaülikooli põlevkivitehnoloogia erialal. 1956. aastal kaitses ta samas kandidaaditöö teemal "Termilise lagunemise teel saadavate Eesti põlevkivi toodete dünaamika". Edasi alustas ta uurimistööd uuel suunal – tuumamagnetresonants-spektroskoopia alal, millega tema teadustegevus oli seotud ligikaudu pool sajandit. 1969. aastal kaitses ta füüsika-matemaatikadoktori väitekirja teemal "Overhauseri tuumaefekt ja orgaaniliste ühendite struktuur". 1971. aastal anti talle professori kutse keemilise füüsika ja füüsikalise keemia alal.
Aastatel 1956‒1961 oli Endel Lippmaa Tallinna Tehnikaülikooli vanemõpetaja ja dotsent, 1961‒1980 Küberneetika Instituudi füüsika sektori juhataja. Alates 1980 oli tema tegevus seotud Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudiga, olles selle asutaja ja direktor (kuni 2001) ning keemilise füüsika laboratooriumi juhataja (kuni 2005). 2001‒2006 oli ta analüütilise spektromeetria tippkeskuse juhataja ning hiljem olid tema põhilised väljakutsed seotud Euroopa Tuumauuringute Keskusega (CERN).
1972. aastal valiti Endel Lippmaa Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks. 1975–2014 oli ta juhatuse liige, 1977‒1982 füüsika-matemaatika- ja tehnikateaduste osakonna akadeemiksekretär, 1999‒2004 füüsika ja astronoomia osakonna juhataja, 2007–2011 energeetikanõukogu esimees.
Endel Lippmaa oli aktiivselt tegev ka poliitikuna. 1989‒1991 oli ta Moskva Rahvasaadikute Kongressi delegaat, osales Rahvarinde tegevuses, oli Eesti Kongressi liige, Koonderakonna asutajaliige. Aastatel 1990‒1991 oli Endel Lippmaa Eesti Vabariigi idaminister, 1995‒1996 Eesti Vabariigi eurominister ja 1996‒1999 Riigikogu liige.
Endel Lippmaa oli paljude professionaalsete ühingute ja kogude liige nii Eestis kui välismaal, mitme ülikooli audoktor. 1999 valiti ta Eesti üldsuse poolt 20. sajandi 100 suurkuju hulka. Tema teadustööd tunnustati 2000. aastal riigi teaduspreemiaga pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest. Samal aastal omistati talle Riigivapi II klassi teenetemärk. 2006. aastal sai ta rahvusmõtte auhinna, 2013 Püha Piiskop Platoni ordeni.
Endel Lippmaa oli tippasjatundja paljudes teadusvaldkondades: keemiline füüsika, füüsikaline keemia, keemiline tehnoloogia, elektroonika, tuuma- ja osakestefüüsika, energeetika, ökoloogia. Ta oli teadlane laiemas mõttes, kes rakendas samu põhimõtteid nii teaduses kui poliitikas.
30. juulil lahkunud Endel Lippmaa sängitatakse Metsakalmistule.
Toimetaja: Merilin Pärli, Liis Velsker
Allikas: Martin Dremljuga/ERR