Indrek Neivelt: viis ettepanekut maksureformiks (25)

Indrek Neivelt peab kahe panga ühinemise mõju olematuks. (Foto: Postimees/Scanpix)
Autor: Indrek Neivelt
10.11.2014 18:06
Rubriik: Arvamus

Ettevõtja Indrek Neivelt teeb ERR-ile kirjutatud arvamusloos viis konkreetset ettepanekut, mis aitaksid tema sõnul muu hulgas vähendada väiksema palgaga inimeste maksukoormust ja ettevõtete tööjõuga seotud makse.

Meie majandus tammub juba pea kaks valimistsüklit sama koha peal. Arvestades kevadisi valimisi ja programmide kirjutamist, peaks praegu olema viimane aeg sisulisteks aruteludeks. Kahjuks on sellist arutelu vähe. Peamiselt räägitakse sellest, kes istub ministritoolil. Tegelikult ei ole suurt vahet, kes parasjagu minister on. Partei tagatuba ja ministeerium on sama. Poliitikad ja põhimõtted ka. Mõni minister on lihtsalt parem ja mõni halvem juht, aga erinevus lõpptulemuses ei ole kuigi suur.

Seetõttu on tähtis hoopis see, mis on kirjas valimisprogrammides ja hiljem koalitsioonilepingus.

Arvestades, et Eesti on WTO ja Euroopa Liidu liige, on meie võimalus ajada iseseisvat majanduspoliitikat üsna piiratud. Ilmselt ei eksi me palju, kui arvame, et seoses kuulumisega erinevatesse liitudesse on 80-90 protsenti majanduspoliitikast maksupoliitika. Seal annab Euroopa Liit veel suhteliselt vabad käed, kuigi ühtlustamise jutte tuleb vahetevahel ikka ette. Kui mitte muust, siis maksubaaside ühtlustamisest räägitakse tihti. Aga lähiaastatel seda ilmselt ei toimu.

Seega – kui me tahame majanduses millelegi rohkem rõhku panna ja eristuda, on maksud see koht ja praegu, enne valimisi on see aeg, millal neist rääkida. Muidu läheb neli aastat jälle raisku.

Tundub, et täna me juba usume presidendi 24. veebruaril öeldut – mis tõi meid siia, ei vii meid enam edasi. See aga tähendab, et edasi liikumiseks tuleb muuta maksusüsteemi.

Vajame esmajoones põhimõtteid ja alles siis arvutusi

Meie maksusüsteemi on üritatud hoida lihtsa ja ühetaolisena, milles on vähe erandeid. Meil on kõrged tööjõumaksud ja madalad kapitalimaksud. Kodualuse maa maks näiteks puudub. Kõik me teame ettevõtete tulumaksuvabastust.

Need kõik otsused on tehtud omal ajal ja kindlasti heade mõtetega. Samas tuleb aru saada ka aegade kiirest muutumisest. Kui viisteist aastat tagasi oli ettevõtetel puudu kapitalist ning laenuintressid olid kümme protsenti ja kõrgemad, siis täna on olukord teine. Arvestades olematut inflatsiooni eurotsoonis ja raha suurt pakkumist, on intressid praktiliselt olematud. Samas ei ole pankade sõnul piisavalt projekte, mida finantseerida. Ehk kapitalipuudusest oleme jõudnud kapitali ülepakkumise perioodi.

Meil arvatakse millegipärast, et kapital liigub sinna, kus on madalad maksud. See on veerandtõde. Kapital liigub sinna, kus on tarbijad või tublid ja targad inimesed. Kapital liigub sinna, kus ta kasvab või vähemalt ei kahane. Tarbijaid meil väga palju ei ole ja olemasolevaidki jääb üha vähemaks. Jääb üle ainult panustada inimestesse. Aga tööjõud on meil kallilt maksustatud. Eriti torkab see silma madalapalgaliste töötajate juures. Sellele on korduvalt tähelepanu juhtinud nii kodu- kui ka välismaised eksperdid.

Tööjõu kõrge maksustamine ja kapitali mittemaksustamine torkab groteskselt silma, kui mõelda lähitulevikule. Järgmise kümne kuni kahekümne aasta jooksul võtavad robotid inimestelt ära suure hulga tööd. Ilma juhita autod ja robot-ettekandjad on võib-olla enim kasutatavad näited selle kohta, kuidas lähiajal töökohad kaovad. Selles kontekstis on praegune maksusüsteem väga kõver. Maksustades inimest, kapitali aga mitte, seame me end robotitega võrreldes ebavõrdsesse olukorda. Me kardame, et robotid meie töö ära võtavad või meid kunagi ise juhtima hakkavad, aga samal ajal soodustame nende kasutamist.

See oli filosoofiline kõrvalepõige, lihtsalt seletamaks, miks peab maksusüsteemi muutma.

Enne kui minna konkreetseks, võiks üle vaadata veel mõned filosoofilised küsimused. Näiteks Kultuurkapitali finantseerimine hasartmängumaksust. Meie kultuuri rahastamine sõltub sellest, kui palju inimesi mängib kasiinos... Kui mõelda meie põhiseadusele ja riigi mõttele, siis on see väga küüniline lähenemine.

Järgmine teema võiks olla kütuseaktsiis. Autoomanikena maksame me kõik kütuseaktsiisi ja kokku oli lepitud, et 75 protsenti sellest rahast läheb teede ehitamisse ja korrashoidu. Loogiline. Need, kes sõidavad, ka maksavad. Kahjuks aga see nii ei ole, sest kohalikud omavalitsused peavad oma teed ise korras hoidma. Seda finantseeritakse eraisiku tulumaksust. Ehk – ei maksa autodega sõitjad, vaid maksad tulusaajad.

Tulemus on näha, kui Eestis lahtiste silmadega ringi sõita. Tallinna kesklinnas saab varsti ainult maasturiga sõita, aga suvalised väikesed teekesed maakohtades, kus päeval kümmekond autot sõidab, on värskelt ehitatud-remonditud. Meil on teed seal, kus pole inimesi ja vastupidi. Mõttekam oleks kütuseaktsiisist laekuvat raha ka kohalikele omavalitsustele anda. Lisaks võiks kaaluda, kas on mõtet hoida kohalike omavalituste palgal teedeehitusspetsialiste või koondada kõik nad maanteeametisse. Aga see ei ole tänane teema.

Järgmine filosoofiline küsimus, mille võiks üle vaadata, on ebatervislike eluviiside maksustamine. Nii tänavapildist kui ka statistikast on näha ülekaaluliste inimeste kasv. Inimesed söövad ebatervislikult ja liiguvad vähe. Ülekaaluline laps, suur krõpsupakk ühes ja kaheliitrine limonaadipudel teises käes, oli suvel Eestimaa erinevates kohtades kahjuks levinud pilt. Kas ei oleks õiglane maksustada mõned toidud aktsiisiga ja suunata see raha kõik haigekassale? Haigekassale ei peaks maksma ainult selle järgi, kui palju keegi raha teenib, vaid osa rahast võiks tulla ka "ebatervislike eluviiside“ maksustamisest. Selle arvelt saaks vähendada ravikindlustusmaksu ehk sotsiaalmaksu.

Tööandajad on juba mõnda aega rääkinud sellest, et tööandjate makse tuleks vähendada ja suunata osa neist töövõtjatele. Sellest ei ole mingit rahalist efekti, aga siis saaks töötaja paremini aru, missugused on tegelikud kulud. Täna töötaja ei tunneta kõiki neid kulutusi, mis temaga seoses tehakse.

Maamaks on üks vanemaid ja õiglasemaid makse ning selle kaotamine oli viga. Meil tuleb aru saada, et maja juurde viivad teed-tänavad tuleb korras hoida ja seal oleks õiglasem arvestada maa, mitte tulude maksustamist.

Tulumaksuvaba miinimumist olen ma korduvalt kirjutanud. Meil on see liialt madalal – isegi need, kes teenivad alla elatusmiinimumi, maksavad tulumaksu. Minu arvates ei ole see eetiline.

Viimasel ajal on kirgi kütnud põlevkivi maksustamine. Pean palju õiglasemaks maksustada põlevkivi kaevandamine vastavalt nafta maailmaturuhinnale. Ettevõtja saaks oma kulud kaetud ja normaalse kasumi, mis on vajalik selles sektoris kapitali kaasamisel.

Minu ettepanekud

Elletoodud põhimõtetest lähtuvalt on mul ettepanek arutamiseks.

1. Alandada ravikindlustusmaksu 13 protsendilt 6 protsendile. Puudujääv summa võtta tubaka- ja alkoholiaktsiisist. Viia sisse nn magusamaks (umbes 50 miljonit eurot aastas) ja suunata ka see haigekassale. Kokkuvõttes jääb haigekassale sama palju raha kui praeguse süsteemi juures, ainult maksjad muutuksid ja umbes pool haigekassa kuludest tuleks siis ebatervislike eluviiside maksustamisest. Ülejäänud poole maksaks kõik inimesed vastavalt oma sissetulekutele.

2. Väiksem sotsiaalmaks (ravikindlustusmaks) asendatakse ettevõtte tulumaksuga (maksimaalselt 15 protsenti). Arvestades oodatavaid kasumeid 2015. aastal võiks see summa olla lisaks praegu laekuvale summale umbes 350-400 miljonit. Kokkuvõttes ettevõtlussüsteemi maksukoormus ei suurene. Väiksem sotsiaalmaks kompenseeritakse ettevõtte tulumaksuga. Need ettevõtted, kes rohkem palka maksavad, maksavad uue süsteemi järgi vähem makse. Ettevõtted, kellel on suured kasumid ja vähe inimesi palgal, maksaksid selle süsteemi järgi rohkem.

Omaette teema oleks dividendide maksustamine. Arvan, et mõistlik oleks dividende eraldi mitte maksustada ja dividendi maksmisel eraisikule maksustada dividende ainult eraisiku tulumaksu ja ettevõtete tulumaksumäära vahega. See aga tähendab, et eraisikutel ja ettevõtetel oleks erinevad tulumaksumäärad.

3. Tõsta tulumaksuvaba miinimum 400 eurole ja tõsta tulumaksu määra 24 protsendini. Vajadusel ka kõrgemaks. Täpsemateks arvutusteks on vaja täpsemaid andmeid, mida – nagu selgus – ei saa aga isegi parlamendierakond.

4. Taastada kodualuse maa maks.

5. Põlevkivi kaevandamist maksustada vastavalt nafta maailmaturuhinnale.

Kokkuvõttes maksukoormus ei suureneks. Väiksema sissetulekuga inimeste maksukoormus väheneks oluliselt. Ettevõtete maksukoormus jagataks ümber nii, et inimestega seotud maksude asemel maksustatakse rohkem kasumit. Ehk me ei maksustaks n-ö sisendit, vaid väljundit.

Need oleks pakutavad muutuste põhimõtted. Olen teinud ka esialgsed arvutused. Täpsemateks arvutusteks peaks olema rohkem informatsiooni, aga esialgsed arvutused näitavad, et eelarve oleks endiselt tasakaalus.

Oleks tore, kui see artikkel aitaks kaasa maksudiskussioonile ühiskonnas. Tähtis on, et me saaks aru, et arenemiseks on vaja teha muutusi ning maksusüsteem on üks väheseid majanduspoliitika osasid, mida me saame ise muuta.

P.S. Pean vajalikuks märkida, et ma isiklikult ja minu kontrolli all olevad ettevõtted hakkaks nende ettepanekute rakendamisel sõltuvalt kasumi suurusest maksma vähemalt 100 000 eurot aastas rohkem makse.

Indrek Neivelt rääkis oma maksuettepanekutest ka ETV teisipäevases saates "Terevisioon":

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Peeter Helme: millist konservatiivsust vajab Eesti?
    Eile

    Eesti vajab ühendavat konservatiivsust. Ühiskonnas, kus vasakpoolsed ja liberaalsed jõud kasutavad ära inimeste erinevaid arusaamu rahvusluse, sisserände, samasooliste kooselu, soorollide või peremudelite osas, ei saa miski ühendav tulla mujalt kui konservatiivselt tiivalt, kirjutab ERR-i toimetaja Peeter Helme oma arvamusloos.

  • foto
    Alo Lõhmus: valitsus võiks määrata ühinenud omavalitsustele ajaloolist järjepidevust kandvad nimed
    07.12

    Ühinevad vallad peavad uue nime suhtes küsima nõu kohanimenõukogult, ent vabatahtliku ühinemise korral on sel vaid soovituslik iseloom. Lõpliku heakskiidu peab ühinemisele andma siiski valitsus. Julgustan valitsust praakima välja nimed, mis ei ole leidnud kohanimeasjatundjate heakskiitu, ning määrama ühinenud omavalitsustele ajaloolist järjepidevust kandvad nimed, kirjutab ajakirjanik Alo Lõhmus oma arvamusloos.

  • foto
    Merilin Pärli: ""Aktuaalse kaamera" Agentuur"
    06.12

    Jääb arusaamatuks, miks riskib Äripäev oma hea nimega lisaraha teenimise eesmärgil. Ajalehte ja kommunikatsiooniäri ei saa ajada sama katuse alt, ükskõik kui palju seda endale mõistuspäraseks rääkida püütakse. Loodan, et Äripäev saab ise aru, et kahel toolil korraga istuda ei saa ning loobub emmast-kummast tegevusest, kirjutab ERRi toimetaja Merilin Pärli oma arvamusloos.

  • foto
    Mihkel Mutt: rahvuslus on sõimusõna
    06.12

    Plekktrummi saatekülaliseks oli kirjanik Mihkel Mutt, kellega vesteldi tema uuest romaanist "Eesti ümberlõikaja" ja arutleti rahvusluse küsimuse olulisuse üle ühiskonnas.

  • foto
    ERR.ee tähelepanukontroll: mida arvavad arvajad?
    06.12

    ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli koostas rahvusringhäälingu jälgijatele viktoriini, mis põhineb ERR.ee arvamusküljel novembris avaldatud artiklitel. Seega on kõik õiged vastused leitavad ERR.ee portaalist. Mõnusat lahendamist!

  • foto
    Rain Kooli: rahvusringhääling on ühiskondlik lepe
    05.12

    Rahvusringhääling pole midagi vähemat kui ühiskondlik lepe. Selle tegevuse majandus-juriidilised alused on küll seadusesse kirjutatud, aga selle sisulise töö tuum on kogu ühiskonda hõlmav vaikiv kokkulepe, et meil on vaja oma ühiskondlikku meediamaja, mida ei puhu ümber ükski kuri hunt ja mis peab vastu ka vaesustatud uraani sisaldavale pommile, kirjutab ERR-i arvamustoimetaja Rain Kooli oma kommentaaris.

  • foto
    Andrey Krashevskiy: Prantsusmaa suhtumine Venemaasse võib peagi kardinaalselt muutuda
    03.12

    Prantsusmaa presidendivalimistel on favoriitideks kujunenud kaks Vene-meelset kandidaati. Seega seisavad — hoolimata sellest, kumb neist valimised võidab — Prantsusmaa poliitikas peatselt ees tõsised muutused, mis puudutavad kogu Euroopa Liitu. Isegi kui praegu on veel lahtine, millist rolli tulevane Prantsusmaa hakkab EL-is mängima, võib lähitulevikus vägagi küsitavaks osutuda EL-i ühtne vastasseisukurss Venemaaga, kirjutab ERRi veebiuudiste toimetaja Andrey Krashevskiy.

  • foto
    Annika Uudelepp: Jüri Ratase kolm vaala
    02.12

    Millised on need ”kolm vaala”, millele tuginedes Jüri Ratas õnnestuks nii peaministri kui erakonnajuhina? Poliitikauuringute keskuse Praxis riigivalitsemise ekspert Annika Uudelepp vastab.

  • foto
    Kaupo Meiel: meie maailmavaade on mulgi kapsas
    01.12

    Tänapäeva inimeste jaoks on religioonid, argimütoloogia ning turundus ammu kõik segamini nagu puder ja kapsad. Aga vahest pole laiemas plaanis vähimatki vahet, kas rahu ja rõõmu sõnumit kannab preester või jõuluvana, peaasi, et see kohale jõuab, mõtiskleb kirjanik Kaupo Meiel oma arvamusloos.

  • foto
    Jaanus Kangur: veel Castrost ehk kuubalased ei allu kapitalistlikule õnne mudelile
    01.12

    Kuubalaste hoiakud äsja surnud Fidel Castro suhtes pole mustvalged, vaid sisaldavad mitmeid värve ning seda ühekorraga ja samaaegselt. Kuubalased on muidugi ise sama vastuolulised ning selles mõttes saan ma aru ka Edward Lucase pahameelest Castro surma järgsete reaktsioonide peale. Kuubalased lihtsalt ei allu kapitalistlikule õnne mudelile, kirjutab regiooniantropoloog Jaanus Kangur oma arvamusloos.

  • foto
    Erik Gamzejev: Ida-Viru jaoks unistuste valitsus
    30.11

    Värske valitsus on Ida-Virumaa seisukohalt unistuste valitsus, sest kunagi varem ei ole Toompeal võimul olnud sellist koalitsiooni, kel oleks nii suur Ida-Viru elanike toetus. Loodetavasti ei nurja Ida-Viru poliitikutega seotud skandaalid praegust erakordset võimalust maakonna areng hooga käima tõmmata, märgib peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Viktor Trasberg: (õlle)keisririigi sünd
    29.11

    Eestis käib haarav arutelu õlle aktsiisitaseme üle, millest näib sõltuvat kogu Eesti ja vist ka Läti saatus.

  • foto
    Kindralleitnant Terras: sõda ei ole kunagi ilus
    29.11

    Kuigi 100 aastat tagasi ümbritses sõda parasjagu romantiline oreool, on selle tegelikkus alati immutatud tule, suitsu ja verega. Sõditakse poliitiliste aadete ja eesmärkide nimel, kuid need ei anna tuld, kaeva kaitsekraave ega torka täägiga. Seda tegid ja teevad reaalsed, lihast ja luust inimesed. Mõeldes tänastele probleemidele ja ohtudele on kasuks ja toeks see, kui vaatame tagasi nüüd peaaegu sajandi taha ja ammutame jõudu meie eelkäijate vaprusest ja kindlameelsusest, tõdeb kaitseväe juhataja Riho Terras.

  • foto
    Rain Kooli: sõnavabaduse katkedes on vesi ahjus – või inimesed
    28.11

    Kui sõnavabaduse veniv kumm ühel hetkel pauguga lõhkeb – näiteks siis, kui vihkamine ja verbaalrünnakud viivad demokraatliku riigikorra lagunemiseni –, jäävad sellest lõpuks ilma kõik, tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli ja loetleb neli sõnavabadust ähvardavat ohtu.

  • foto
    Mari Öö Sarv: lõputu hoolimise hooaeg
    27.11

    See on juba alanud. Jõulukampaaniad heategudeks. Näiteks tuli minu motoklubi postkasti kiri üleskutsega viia jõulude ajal lastekodulastele kommi. Varsti selgub, mille ostmiseks tänavuse ”Jõulutunneli” annetused lähevad, ja toidupoodide kassadesse tulevad müügile väikesed kellukesed, mille ostmisega toetad beebidele selle masina ostmist, mis teeb “bing!”

  • foto
    Toomas Alatalu järelehüüe Fidel Castrole
    26.11

    Väliskommentaator Toomas Alatalu räägib Kuuba kauaaegse valitseja Fidel Castro rollist maailma ajaloos.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: Reformierakond peab muutuma mänedžerist diskuteerijaks
    26.11

    Opositsioonis ei tööta enam need suhtekorralduslikud knihvid, millega valitsuses harjunud oldi. Samas ei pruugi uue valitsuse maailmavaade Reformierakonnale üldse nii vastumeelne olla kui jutud vasakpöördest aimata lasevad, märgib politoloog Mari-Liis Jakobson oma arvamusloos.

  • foto
    Ester Vilgats: aga kui ei müüks autot juhiloata ostjale
    25.11

    Tõepoolest. Mis oleks, kui teeks sellise radikaalse otsuse, et autot saaks osta üksnes inimene, kellel on juhiluba, täpsemalt öeldes juhtimisõigus. Sest auto selle juhtimiseks vajalike oskusteta inimese käes on niisama ohtlik kui tulirelv, kirjutab ERRi Pärnu korrespondent oma arvamusloos.

  • foto
    Eva Lepik: kes kaitseb loominguvabadust autorikaitsjate eest?
    25.11

    Nn panoraamivabaduse - ehk ehitiste, skulptuuride ja muude avaliku ruumi kunstiteoste vaba pildistamise-filmimise ning nende jäädvustiste jagamise - vastu võitlemine on kasulik eelkõige autorikaitseühingutele, mitte autoritele endile, osutab MTÜ Wikimedia Eesti juhatuse liige Eva Lepik oma arvamusloos.

  • foto
    Alo Lõhmus: millal jõuame kommunismi?
    23.11

    Kas olete märganud, millise innuga püüavad toidupoed viimasel ajal juurutada automaatkassasid? See ongi otse meie silme all arenev robotite pealetung, toonitab Alo Lõhmus oma arvamusloos ja soovib tere tulemast peatsesse tööjärgsesse ühiskonda.

  • foto
    Andres Siplane: eliit eliidi vastu ehk Vilfredo Pareto naerab viimasena
    23.11

    Viimasel ajal on mitmel pool maailmas olnud valimistel edukad valitseva eliidi vastased poliitilised liikumised. Murettekitav oleks justkui see, et haritud ja haldusvõimelise establishment’i asemele trügivad harimatud laamendajad. See tuletab meelde Itaalia sotsiaalteadlase Vilfredo Pareto (1848 – 1923) eliiditeooriat, mille väljatöötaja kahtlemata itsitab seda kõike teispoolsusest nähes pihku.

  • foto
    Peep Nemvalts: teadusmõtte mitmekesisus avaldub keelerikkuses
    22.11

    Kui rahvusvaheline teadussuhtlus saab olla mitmekeelne vastavalt keelteoskusele, on emakeelne teadus oma kultuuri ja hariduse arenguks iga rahva jaoks hädavajalik, leiab Tallinna ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts.

  • foto
    Rain Kooli: mesilaspesa nimega Eesti ehk väärtõlgendus vasakpöördest
    21.11

    Eesti pöördub vasakule! Läänemeelne valitsus kukutatud! Kremli-meelne koalitsioon võtab võimu! -stiilis sõnumite kandumine välisriikide meediaväljaannetesse on hea meeldetuletus selle kohta, kui piiratud on tihtipeale meie endi arusaam teistes riikides toimuvast ning sealsetest mehhanismidest, tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli oma kommentaaris.

  • foto
    Jüri Nikolajev: kas sellist valitsust me tahtsimegi?
    21.11

    Uue valitsusliidu koalitsioonilepe on Narva elanikele pigem pettumus. Vene koolidele eesti keele õppes leevendust ei anta, kodakondsusetuse probleem ei lahene ja vastuseis Venemaaga jätkub, märgib ERRi Ida-Virumaa korrespondent Jüri Nikolajev oma kommentaaris.

  • foto
    Liisi Moosaar: loomadest „hoolimisel“ ja hoolimisel on vahe
    21.11

    Suur osa inimestest nimetab end loomasõpradeks. Kellel on kodus armastatud kass ja kes tõdeb, et naabri koer on täitsa tore; kellele meeldib pidevalt loomaaias käia ja kes külastab hea meelega loomatsirkusi. Pole harvad ka olukorrad, kus maani rebasekasukas proua tormab chihuahuaga tema kaotamise hirmus keset ööd loomade kiirabikliinikusse või tänavatelt kodutuid lemmikloomi päästev perekond sööb pidulikel sündmustel hanemaksapasteeti foie gras´d.

  • foto
    Anu Viltrop ja Laur Raudsoo: mis oleks, kui suhtleks ühel nädalal oma naabritega?
    19.11

    Kui soovid elada täiesti omaette ja eraldi, siis korter suures kortermajas on kõige kindlam valik. Tihedalt üksteisega kõrvuti elades on kergem üksteist mitte märgata ja kaasinimesed tähelepanuta jätta.

  • foto
    Samost ja Hussar: USA gigantidele kuuluv sotsiaalmeedia viib Eestist meeletult reklaamiraha
    18.11

    Facebooki ja Google’i taolistele sotsiaalmeediagigantidele liigub Eestist tohututes kogustes reklaamiraha, mida saaks kasutada Eesti ajakirjanduse arendamiseks. Mida rohkem inimesed traditsioonilise ajakirjanduse asemel sotsiaalmeediasse kanduvad, seda suuremat kasu saavad tegelikult USA päritolu suurfirmad, tõdesid peatoimetajad Lauri Hussar ja Anvar Samost Tallinnas rahuvsvahelisel meediakonverentsil.

  • foto
    Annika Uudelepp: kaitseventiilivalitsus
    18.11

    Homme peaks olema see päev, kui Keskerakonna, sotsiaaldemokraatliku erakonna ja IRL-i volikogu kiidab heaks uue koalitsioonilepingu. Ükskõik, mis seal kirjas on, nimetavad need kolm erakonda seda mingi särava nimega ning valitsusest välja puksitud Reformierakond manab vasakpööret ja idameelsuse võidukäiku.

  • foto
    Michael Steel: võtnuks meedia Trumpi algusest peale tõsiselt, võinuks valimistulemus teine olla
    18.11

    Meedia suutmatus näha Donald Trumpi valimiskampaania alguses tema eduvõimalust ning teda ka vastava kriitikameelega kohelda võis otsustada USA valimistulemuse, leiab endine ajakirjanik ja strateegilise kommunikatsiooni ekspert Michael Steel.

  • foto
    Juhan Kivirähk: vene valija ei orienteeru enam Savisaare järgi
    18.11

    Võib küsida, kas venekeelne valija enam orienteerubki väga palju selle järgi, mida arvab asjadest Edgar Savisaar. Pigem jälgivad nad, kuhu positsioneerivad ennast uues olukorras Yana Toom ja Mihhail Kõlvart, märgib oma kommentaaris erakondade toetusuuringutele Juhan Kivirähk.

täna etv2-s

foto
Aasta arhitektuuripreemiad 2016

Tutvustame valikut 2016. aastal Eesti arhitektuuripreemiatele kandideerinud objektide paremikust ning annab ülevaate autorite mõtetest ja teekonnast, mille tulemusena sünnib kõrgetasemeline looming. Režissöörid Maria Kivirand ja Robi Uppin.

täna vikerraadios

foto
Vasar. Eestlased, soomlased ja alkohol

Räägime Eesti-Soome suhetest ning alkohoolsete jookide rollist hõimurahvaste omavahelise läbikäimise soodustaja - ja vahel ka mürgitajana.
Stuudios on ettevõtja Pekka Linnainen, saadet juhivad Maarja Vaino ja Peeter Helme.
Kuula 9. detsembril kell 14.05.

Jõulumüük ERR-i poes!

R2 aastahiti hääletus