Rain Kooli: valesti puudutatud
Seoses kogu selle üldrahvaliku puudutamisega on mõnel pool hakanud kõlama ka ikka ja jälle seoses eestluse ja nii-öelda eesti asjaga esile kerkivad väited, et kusagil oleks justkui õige viis puudutatud saada. Sõna “õige” tähendab muidugi seda, et kusagil peaks olema ka selle vastand, vale eestlus, valesti elamine.
Dramaatilisemad juhtumid räägivad vanematest, kes katkuvad juukseid ja murravad käsi, mõeldes oma niigi hallid juuksed veel hallimaks, püüdes mõista, kas see oli liiga vara nende lapse lugemisvarasse sattunud “Avameelselt abielust” või liigpikad tööpäevad nõukogudeaegses Eestis, mis nende lastest tegi inimesed, kellele teinekord meeldib “valesti” puudutatud saada.
Tegelikult ei ole muidugi mingit õiget ja valet eestlust olemas. On küll lihtsad kombed ja elementaarne viisakus - näiteks see, et kui juba kord laulupeole tuldud, siis ei vaadata väljakul hoopis jalgpalliülekannet ega segata teisi kõvahäälse jutuga äsjasest reisist Barbadosele. Aga kusagil ei ole isegi kirjutamata reeglit, et üks eestlane ei võiks mõnel aastal laulupeole reaalselt kohale minemise asemel sel päeval hoopis jooksmas käia või jalgpalli mängida. Miski ei tee inimesest vähem eestlast, kui ta oma laulupeoülekande-liigutust kohe sotsiaalvõrgustikesse ei paiska.
Ei saa keegi kellelegi õiget eestlust ette kirjutada ega puudutamise moodust kohustuslikuks seada. Sest maailmas on palju õigeid ja ainult üks vale viis puudutatud saada – vägisi.
Allikas: Vikerraadio päevakommentaar