Külli Taro: häälte “kadumine” presidendivalimistel näitab hoopis demokraatia ja õigusriigi tugevust

Külli Taro. (Foto: Postimees/Scanpix)
Külli Taro, riigivalitsemise ekspert
2.09.2016 12:45
Allikas: Vikerraadio kommentaar
Rubriik: Arvamus

”Häälte “kadumine” pole probleem, vaid näitab hoopis demokraatia ja õigusriigi tugevust. See tähendab saadikute vaba tahte ja südametunnistuse võitu etteantud suuniste üle,” kirjutab riigivalitsemise ekspert Külli Taro oma arvamusloos.

Meediat jälgides tundub, et viimase nädala põhimure on presidendivalimistel “kadunud” hääled, parteidistsipliini murenemine ja et kokkulepped ei kehti. Tegelik probleem on ju hoopis see, et riigikogu ei saanud oma ülesandega hakkama. Ei suudetud leida kandidaati, kes kogunuks Vabariigi Presidendi valimistel piisavalt hääli.

Kui ükski kandidaat piisavale hulgale riigikogu liikmetest ei sobinud, siis loogika ütleb, et on kaks võimalust – kas polnud õiget kandidaati või hääletati oma sisemise veendumuse vastaselt. Mõlemad variandid tähendavad läbikukkumist.

Selmet keskenduda põhiseadusliku ülesande täitmisele (ehk leida Eestile võimalikult hea president), tegeleti rohkem meie ja teie kandidaatide vastandamise ja parteiliste liivakastimängudega. Erakondade juhid manitsesid sõnakuulmatuid saadikuid ja räägiti kohatult erakondlikest võitudest ja kaotustest. Ka kommentaatorid läksid kaasa n-ö mängu ilule keskendumisega.

Millal küll jõudsime riigijuhtimises olukorda, kus eesmärk on läinud silmist ja kadunud oskus näha laiemat pilti? Riigimehelikkusest ei maksa üldse rääkida.

Presidendi amet on nii koormav, et ainult väga suure missioonitundega või väga edev inimene võib seda tahta. Ja sellest viimasest õnnetusest tuleks küll Eestit hoida.

Häälte “kadumine” näitab aga hoopis demokraatia ja õigusriigi tugevust. See tähendab saadikute vaba tahte ja südametunnistuse võitu etteantud suuniste üle. Muidugi on selline kontrollimatu olukord suur probleem erakondade juhtidele, sest see tähendab, et nende läbirääkimisvõime on nõrgem – võime lubada kindlat arvu hääli annab võimu. Ent erakonna tugevust peaks näitama hoopis see, kui liikmed hääletavad vastavalt kokkulepitule sellepärast, et nad leiavad, et see kokkulepe on Eestile parim. Pimesi ettekirjutuse kohaselt käituvat massi pole parlamenti vaja.

Valimiskogul on võimalik vead parandada ja alustada värskelt lehelt. Otsida presidendi tööks sobivat kandidaati maa alt ja maa pealt. Püüda veenda neidki, kes ehk ise sellesse ametisse väga ei kipugi. Olen nõus Juku-Kalle Raidiga, kes kirjutas, et “/.../ valima peaks inimese, kes pole väga meeleheitlik.“ Presidendi amet on nii koormav, et ainult väga suure missioonitundega või väga edev inimene võib seda tahta. Ja sellest viimasest õnnetusest tuleks küll Eestit hoida.

Viimasest nädalast on kaasa võtta veel üks õppetund. Otsustamatus, probleemide lahendamise edasilükkamine ei ole siiani Reformierakonnale kasuks tulnud, see ei tee head ka riigijuhtimises.

Otsustamatust ei saa aga endale lubada riigikohus, mis hakkab peagi lahendama küsimust, kas haldusreformi seadus on põhiseadusega kooskõlas. Tegemist on viimase kümnendi ühe kõige olulisema põhiseadusliku vaidlusega. Vaidlus ei ole halb. Põhiseaduslikkuse järelevalvet võib võtta ka kui õigusriigi pidupäeva.

Hetkel on vaidlustatud seadus ise, mitte veel konkreetsed sundliitmisotsused. Siin saab võtmekohaks küsimus, kas kohalike omavalitsuse autonoomia riivamise analüüsiks saab kasutada proportsionaalsuse kontrolli. Kui saab, siis läheb väga keeruliseks tõestada, et sundliitmisest pehmemad meetodid on ennast ammendanud.

Teadlasena ei saa ma kinnitada, et suuremad omavalitsused aitavad kindlasti saavutada kõiki neid kõlavaid haldusreformi eesmärke.

[Endisel justiitsministril Paul] Varulil on õigus, kui ta tõdeb, et näiteks põhiseaduses lubatud omavalitsuste koostöö regulatsioon – ehk võimalused ühisasutuste moodustamiseks ja ühiselt teenuste osutamiseks – on puudulik. Aga see on juba pikaajaline tegematajätmine, mille tagajärgedega peab istuv valitsus ja riigikogu hakkama saama.

Üldiselt on omavalitsuste liitmisega selline lugu, et teadlasena ei saa ma kinnitada, et suuremad omavalitsused aitavad kindlasti saavutada kõiki neid kõlavaid haldusreformi eesmärke. Lihtsalt nii paljud muud tegurid peale omavalitsuse suuruse on olulised. Nähes aga seda paljude inimeste sügavat usku, et liitmine muudab midagi paremaks, tahaksin väga loota, et see usk paneb ka tegutsema. Et kui usutakse, et suuremas omavalitsuses on võimalik paremini elu korraldada, siis sellega ka hakkama saadakse.

Põhiseaduslik vaidlus näitab, kas on võimalik uskuda ka vastupidist ja kas väiksematele omavalitsustele tuleb anda võimalus hakkama saada.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Mariann Rikka: palju õnne, Eesti, inimeste riik!
    Eile

    Eesti riik põhineb algusest peale inimõigustel ja nende alusväärtustel, kirjutab inimõiguste ja õigusteaduse magister Mariann Rikka. Täna avatakse Tartu ülikooli ja ERRi koostöös inimõigusi väga erinevate vaatenurkade alt käsitlev blogi, mille peatoimetaja Rikka on.

  • foto
    Kaljulaid vabariigi aastapäeva kõnes: uus maailm nõuab Eesti-suguselt riigilt tähelepanelikkust
    Eile

    President Kersti Kaljulaid ütles oma vabariigi aastapäeva kõnes, et uus maailm nõuab Eesti-suguselt riigilt tähelepanelikkust pidas oluliseks liitlaste rolli meie julgeoleku tagamisel.

  • foto
    Riho Terras: kaitstakse seda, kes tahab ja oskab ennast ise kaitsta
    Eile

    Avaldame kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase kõne Eesti vabariigi 99. aastapäeva paraadil Tallinnas Vabaduse väljakul.

  • foto
    Rahvusringhääling – kuidas edasi: Erik Roose visioon
    23.02

    ERR.ee avaldab kõigi hetkel sõelale jäänud ERRi juhatuse esimehe kandidaatide visiooni rahvusringhäälingu positsioonist ja arengust. Erik Roose tõdeb muu hulgas, et ERRi ellujäämise küsimus on panustamine digimeediasse nii tehnika kui tööjõuga. Lisaks on kriitiline keskastme juhtide roll – nendega peaks töötama oma ala parimad ning osa nende ametikohtadest peaks olema tähtajalisted.

  • foto
    Plaan ERR-i arendamiseks: Allar Tankleri visioon
    23.02

    ERR.ee avaldab kõigi hetkel sõelale jäänud ERRi juhatuse esimehe kandidaatide visiooni rahvusringhäälingu positsioonist ja arengust. Allar Tankler tõdeb muu hulgas, et ERR peaks kõnetama oma sisu ja kaasaelamisvahendite kaudu nooremaid sihtrühmi; prioritiseerima veebikanalite arendamist, olema võimeline paindlikult reageerima inimeste meediatarbimiseelistuste jätkuvale muutumisele ja tõusma Eesti meediamaastikul riskivõtjaks.

  • foto
    Meelis Oidsalu: hoidkem oma erakuid, nad on isamaalisuse tõeline proovikivi
    23.02

    Vabariigi aastapäeva eel on sobilik arutleda patriotismi ja kunstivabaduse vahekorra üle, selle üle kas isamaalisus ja kunst ikka peaksid käima käsikäes ja ühte jalga.

  • foto
    Rahvusringhääling 2027: Mart Luige visioon
    23.02

    ERR.ee avaldab kõigi hetkel sõelale jäänud ERRi juhatuse esimehe kandidaatide visiooni rahvusringhäälingu positsioonist ja arengust. Mart Luik tõdeb muu hulgas, et praeguses ERRis sisuliselt puudub personalipoliitika ja leiab, et tuleviku ERR peaks olema tõhusalt tegutsev loominguline labor, mille uksele andekad Eesti meediainimesed peaksid oma uue ideega esimesena koputama.

  • foto
    Georg Kirsberg: kasvav putinism kui irratsionaalne vastureaktsioon valitsevale selgrootusele
    23.02

    Vladimir Putini populaarsuse kasv Euroopas on arenenud juba lubamatult kaugele, olles eriti ohtlik just Eestile, kirjutab reservohvitser ja publitsist Georg Kirsberg (EKRE).

  • foto
    Intervjuu presidendiga: riik saab tagada põhivajadusi, mitte sissetulekute võrdust
    22.02

    President Kersti Kaljulaid ütles vabariigi aastapäeva eel antud intervjuus Vikerraadiole, et ilmselt on inimestele vähe selgitatud seda, et kõik ei ole kunagi kõik võrdsed oma sissetulekutelt ega peagi seda olema.

  • foto
    Erik Gamzejev: sisekaitseakadeemia kolimine kui Ratase valitsuse tõsiseltvõetavuse test
    22.02

    Suure tähelepanu alla sattumisega on sisekaitseakadeemia kolimine muutunud Ida-Virumaa arendamise kõrval ka valitsuse tõsiseltvõetavuse küsimuseks. See on Ratase valitsuse test, mis näitab, kas seda, milles on kokku lepitud, ka tegelikult tehakse, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    „Suud puhtaks“ ülevaade: kuus vaadet eestlusele ja patriotismile
    22.02

    ETV väitlussaade „Suud puhtaks“ käsitleb täna õhtul eestlust ja patriotismi. Saate sissejuhatuseks toome teieni ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli valiku viimase aasta jooksul neil teemadel rahvusringhäälingu portaali arvamusrubriigis avaldatud ariklitest.

  • foto
    Heldur-Valdek Seeder: riigi eripensionikohustused kahekordistusid kuue aastaga
    21.02

    „Riigi bilanss peaks olema loetav ka ilma teabenõudeta selle sisu kohta, seega peaks eripensioneid edaspidi riigi bilansis kajastama nende tegelikus väärtuses. Eripensioneid bilansis omavatele ministritele soovitan aga tugevdada kontrolli oma ametnike poolt koostatavate määruste ja seadusemuudatuste sisu majanduslike mõjude üle,“ kirjutab Vabaerakonna õigustoimkonna juht Heldur-Valdek Seeder.

  • foto
    Webinar: tõejärgset ühiskonda lahkavad Lauristin ja Pettai
    21.02

    Toimus infoühiskonna keskuse webinar, mis keskendus tõejärgse ühiskonna teemale, vaadates kuidas see mõjutab nii poliitilisi kui isiklikele otsustusprotsesse.

  • foto
    Viktor Trasberg: mõisa köis on pikk
    21.02

    „Vaatamata sajandivanusele oma riigile ja üle veerandsaja aasta pikkusele järjestikusele vaba turumajanduse kogemusele väljenduvad inimesed endiselt moel, nagu Eesti polekski meie riik ja meie ühise huvi esindaja,“ märgib Viktor Trasberg Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Rain Kooli: unustage see poliitkorrektsus, jääge lihtsalt korrektseks
    20.02

    „Arvamuste paljusus on väärtus, millest vaba, demokraatliku ühiskonna ajakirjandus kinni hoiab – ka siis, kui selle arvamuste paljususe kasutajad ajakirjanduse esindajaid kusagil sotsiaalmeedias sõimavad. Nii et unustage see väidetav poliitkorrektsuse nõue. Öelge julgesti, mida te mõtlete. Aga olge lihtsalt korrektsed. Elementaarselt viisakad. Näidake, et teil on kombed. Ja mingigi häbitunne puhuks, kui need ununema juhtuvad,” tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli Vikerraadio meediateemalises kommentaaris.

  • foto
    Urmo Kübar: kes on süüdi?
    17.02

    Aarne Mäe Postimehes ilmunud arvamusartikkel “Homofestivali kaval kampaania” sisaldab kaht ekslikku mõttekäiku, millele tahan vastu vaielda.

  • foto
    Kajar Kase: Vene luureafäär võib Trumpile päriselt saatuslikuks saada
    17.02

    Venemaal prostituutide palkamine ei ole isegi ebaseaduslik ja president võib anda välja määrusi, mille kohtud tagasi lükkavad. Aga kui peaks välja ilmuma mõni reaalne tõend Trumpi isiklikust koostööst vene luurega, siis see võib Donald Trumpi presidentuurile saatuslikuks saada, kirjutab ERRi toimetaja Kajar Kase oma kommentaaris.

  • foto
    Rauno Vinni: siseakadeemia kolimisotsus on näide Eesti viletsast poliitikakujundamise kvaliteedist
    17.02

    Sisekaitseakadeemia kaasus on ehe näide – eesmärk on laialivalguv, alternatiive pole tõsiselt kaalutud või avalikkusele selgitatud ja isegi projekti maksumus ei ole üheselt paigas. Kuid koalitsioonis on kolimise otsus eilse seisuga tehtud, märgib Rauno Vinni Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Urmas Vadi: võta endale koduluuletaja
    17.02

    „Paljud võtavad endale kassi, eksootilise ämbliku või lausa boa, inimestele meeldib kellegi lähedus, miks mitte siis võtta endale üks luuletaja majja?” mõtiskleb ERRi toimetaja Urmas Vadi Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Alo Lõhmus: valitsusasutuste koht on pealinnas, aga neis töötamine olgu võimalik ka maakondade elanikele
    15.02

    Vaid riigisisene raudteevõrk suudab linnadevahelisi vahemaid vähendada ning anda inimestele võimaluse osaleda Tallinna tööturul, olgu siis riigiametites või eraettevõtetes, ilma oma kodukohta samal ajal maha jätmata. Realistlik regionaalpoliitika võikski selle endale eesmärgiks seada, tõdeb Alo Lõhmus Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Aivar Hundimägi: miks varjata osalust jäätmefirmas?
    14.02

    Aivar Hundimägi käsitleb tänases Vikerraadio päevakommentaaris Eesti suurima jäätmefirma Eesti Keskkonnateenused omanikeringi, kuhu Äripäeva väitel kuulus suure tõenäosusega Reformierakonna ja IRLiga seotud sõpruskond, kes avalikkuse eest enda ärihuve varjas.

  • foto
    Yana Toom: Uudelepp püüab Keskerakonda rahvuspõhiselt lõhestada
    14.02

    „Eesti suurimal, eri rahvustest inimesi ühendaval erakonnal ei taheta lubada muuta häbiväärset olukorda, kus 6 protsenti elanikkonnast on „tulnukad” – just sõna alien on trükitud halli passi kaanele,” kommenteerib Euroopa parlamendi liige Yana Toom (KE) Annika Uudelepa läinudnädalast arvamuslugu.

  • foto
    Villem Mutt: Narva pole ju Donetsk?!
    13.02

    „Kui juba läinudesmaspäevasest Postimehest võis lugeda, et [Ida-Ukraina] konflikti eskaleerumise taga on eelkõige Ukraina valitsusväed, siis millise vabandusega kasutavad meie välis- ja kaitseminister ning sisuliselt kõikide parlamendiparteide esindajad, kes ammutavad infot ka avalikkusele kättesaamatuist otsekanalitest, rahvusliku telekanali otse-eetrit inimeste desinformeerimiseks?” küsib Villem Mutt oma lugejakirjas.

  • foto
    Rain Kooli: äkki koliks Narva hoopis presidendi residentsi?
    13.02

    Kui tahetakse Põhjamaa olla, siis oldagu Põhjamaa ja rajatagu presidendile residents ilma igasuguste maksumaksja rahaga oma kodu remontimise, ärmatamise ja lühinägeliku pärast mind tulgu või veeuputus mõtlemiseta. Mis aga sisekaitseakadeemiasse puutub, siis hurraaoptimism on riigikaitses kehv sulane ja veel kehvem peremees, leiab ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli.

  • foto
    Annika Uudelepp: kodakondsus – valimiste peapealteema
    10.02

    Jüri Ratase plaan teha kodakondsusest järgmiste valimiste peateema on justkui peapealseis kartulipõllul – efektne vaadata, kuid saabastest nõrgub ikka pori silma, leiab Annika Uudelepp Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Tanel Jan Palgi: kapist välja – miks ma olen Rail Balticu poolt
    10.02

    Euroopa Parlament kaalub igale keskkoolilõpetajale Euroopas ringiseiklemiseks Euroopa InterRaili pileti kinkimist. Paraku pole Eesti, Läti ega Leedu sihtkohtadena InterRaili kaardilgi. Baltikumi kohal asub tühi auk. Hoolimata sellest, et olen andnud oma hääle petitsioonile Rail Balticu vastu, olen Euroopa raudteekaardile jõudmise poolt, kirjutab Austraalia eestlane Tanel Jan Palgi.

  • foto
    Erik Gamzejev: oma elanike laostamine
    08.02

    Olukord, kus Eesti mõistes niivõrd suur linn nagu Kohtla-Järve loovutab riigile 31 mitte kellelegi  vajalikku korterit, illustreerib ühel ajal nii kohalikku haldussuutmatust kui ka riigi regionaalpoliitika läbikukkumist, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev Vikerraadio tänases kommentaaris.

  • foto
    Viktor Trasberg: Eesti elanikud pooldavad alkoholireklaami keelamist, aga mitte aktsiisitõuse
    07.02

    Kaks kolmandikku Eesti elanikest on päri alkoholireklaami keelamisega ja peaaegu pool on valmis vähendama alkoholipoodide hulka. Alkoholi aktsiisitõuse pooldab aga vaid kolmandik inimestest, tõdeb Viktor Trasberg Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Efektiivne riik ja kodanike rahulolematus Thatcheri riigi õhendamise näitel
    07.02

    Kui vaadata Ühendkuningriigis eelmisel sajandil toimunud demandariseerimist ja thatcherismi tervikuna, siis see on ajalooline õppetund. Traditsioonidest ja ajaloost eemaldudes ning ideoloogiale keskendudes muutume me kergesti ettevaatamatuteks ratsionalistideks, kes kokkuvõttes võivad saavutada hetkelise edu (mida rahvas justkui ootab), aga pikemas plaanis puudub oskus pöörata lahendused jätkusuutlikuks, kirjutab Tallinna tehnikaülikooli avaliku halduse magistrant Raiko Puustusmaa oma essees.

  • foto
    Mirjam Ruth Loide: tõde lapikust Maast ehk mis Tartu Waldorfgümnaasiumis päriselt toimus
    06.02

    Olen Tartu Waldorfgümnaasiumi 11. klassi õpilane. Kuna viimasel ajal on meedias tekkinud skandaal seoses minu kooli ja portaali Telegram juhi Hando Tõnumaaga, soovin selgitada paari asja.