Jaan Kuks: lähiajal näevad euroala riigid oma raha sama palju kui oma kõrvu
Kreeka valimised võitnud Syriza on lubanud peatada paljud reformid, mis Kreeka on võlausaldajate - Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF), Euroopa Liidu ja Euroopa Keskpanga ehk Troika - survel käivitanud. Partei valimislubaduste hulgas on maksude alandamine ning sotsiaaltoetuste ja avalike teenuste suurendamine. Samuti kavatseb Syriza Kreekale antud laenud kustutada, mis kõlab kummaliselt, sest laenu saab kustutada laenuandja, mitte laenuvõtja. Ausam oleks öelda, et Kreeka ei kavatse võlga tagasi maksta.
Viimasel ajal on Syriza siiski natuke tagasi tõmbunud ja väidab, et nad siiski pikendavad tagasimaksmise perioodi. Eks tulevik näitab, aga karta on, et eurotsooni riigid näevad oma raha lähiajal sama palju kui oma kõrvu. Sellega seoses tuleb meelde Eesti riigijuhtide enesekindlus mõned aastad tagasi, kui Kreekale laen otsustati anda. Tollane rahandusminister Jürgen Ligi väitis, et Kreeka maksab võla tagasi koos intressidega.
Kreeka peaminister Antonis Samaras on samuti hoiatanud, et riik võib olla sunnitud eurotsoonist lahkuma, kui valimised võidab Syriza, mis lubab aastaid kestnud kasinuspoliitikale lõpu teha. Saksamaa Liidukantsler Angela Merkel ja ka rahandusminister Wolfgang Schäuble on öelnud, et eurotsoon on läbi viinud piisavalt reforme Kreeka lahkumise üleelamiseks. Nende hinnang põhineb muu hulgas Portugali ja Iirimaa majandusolukorra paranemisel ja Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) kasutuselevõtul. Saksamaa valitsus pidas Kreeka lahkumist pea vältimatuks, kui Syriza valimised võidab.
Selle kohta võiks öelda ehk, et parem hilja kui mitte kunagi. Kreeka oleks tulnud euroala riikide hulgast välja visata juba aastaid tagasi, siis oleks praegu kõigil parem, kaasa arvatud Kreekal, kes oleks oma reformid juba teinud ja uue hingamise saanud. Omaaegsed otsused on viinud lihtsalt agoonia pikenemiseni ja arvata võib, et nüüd läheb Syriza majandusprogrammi tõttu juba väga kaua aega, enne kui Kreeka uuesti reformid käsile võtab.
Syriza majandusplaan rajaneb suuresti võla kustutamisel ja riiklike kulutuste kasvul. Üks Syriza erakonna juhtivatest liikmetest, Costas Lapavitsas kirjeldab partei platvormi kui "keinslikku programmi marksistliku maailmavaate sugemetega”, millele on lisatud vara ümberjaotamine.
Euroopa finantskeskuse Londoni investorid ei ole eriti vaimustatud Syriza võidust. Detsembris käisid Syriza juhtivad poliitikud Londonis investoritele ja pankadele tutvustamas uusi plaane Kreeka jaoks nende erakonna võidu korral. Plaanid ei avaldanud suurinvestoritele muljet. Maailmas suuruselt üheksas investeerimisfirma Capital Group nimetas Syriza programmi “hullemaks kui kommunism” ja täielikuks “kaoseks”. “Kõik kohtumisel osalejad tahtsid uksest välja tulles kõik Kreeka võlakirjad maha müüa”, ütles Capital Group’i finantsanalüütik Joerg Sponer ajalehe Financial Times väitel. Bank of America Merill Lynchi memos märgitakse ära, et Syriza majandusprogramm näeb ette erastamise lõpetamise ja miinimumpalga ning pensioni tõstmise kriisi eelsele tasemele.
Mulle meenub kohtumine oma Kreeka sõbra Aleksandrosega Thessalonikis mõni aasta tagasi, kui Kreeka oli sügavas kriisis ja taotlemas laenu Troikalt. Panin tähele, et üheski äris ei olnud võimalik maksta pangakaardiga ja teiseks, et hinnad olid väga kõrged. Küsisin oma sõbralt, et miks pole hinnad langenud peale kriisi nii, nagu igal pool mujal. Aleksandros ütles, et Kreekas müüb õlut üks perekond ja mahla teine perekond. Võistlust ei ole, pead lihtsalt kuuluma ühte või teise perekonda. Pangakaarte ei aktsepteerita sel lihtsal põhjusel, et makse ei maksta riigile.
Pakkusin Aleksandrosele välja, et ma võiks tulla Kreekasse finantsnõu andma ja siis hakkaksid asjad liikuma. Aleksandros naeris selle peale ja ütles, et minuga läheks samamoodi nagu kõikide eelmiste finantsnõunikega – kahe nädala pärast oleksin ma sama korrumpeerunud ja paluksin kaardimaksete lõpetamist ka nendes üksikutes kohtades (Starbucks ja McDonalds), kus see veel eksisteerib. Seepeale ütles ta ohates, et kunagi näitas Kreeka Euroopale valgust, aga ise jäi pimedusse.
Kas Kreeka pääseb pimedusest? Lähitulevik tundub kahjuks veel tumedam kui olevik. Võib-olla on Kreekal vaja väga sügaval pimedas tunnelis käia, enne kui valgus paistma hakkab.
Toimetaja: Rain Kooli