Mari-Liis Madisson ja Andreas Ventsel: populismi kaks palet

Meeleavaldus Toompeal. (Foto: Martin Dremljuga/ERR)
Mari-Liis Madisson ja Andreas Ventsel
4.08.2016 8:30
Rubriik: Arvamus

Millest on tehtud tänapäeva nii parem- kui ka vasakäärmuslik populism? Muu hulgas moraalsest ohvripositsioonist ja mustvalgest maailmapildist (kurnatud ja moraalne ”rahvas” versus pahatahtlik ja kasuahne ”eliit”) ning samameelsete suletud inforuumist. See aga ei tähenda, et kogu populismina mõistetav nähtus halb või ohtlik on, tõdevad TÜ kultuurikommunikatsiooni nooremteadur Mari-Liis Madisson ja TÜ semiootika vanemteadur Andreas Ventsel oma arvamusloos.

Populism on nähtusena sama vana kui poliitika ning selle juured viivad tagasi antiiki. Enamasti püütakse populismile osutades markeerida poliitiliste vastaste seisukohtade pealiskaudsust, teatavat irratsionaalsust ja emotsionaalsust, aga veelgi enam selget valetamist.

Seega määratletakse tavaliselt, mis on poliitikas õige ja ratsionaalne ning vastandatakse need siis oma dihhotoomsele vastandile – populismile kui irratsionaalsusele ja demagoogiale. Kusjuures tihti kasutatakse siinjuures põhimõtteliselt sarnast retoorikat, milles oma oponente süüdistatakse.

Kuid kas populismi demoniseerimine ja üksnes selle negatiivsetele külgedele osutamine ei ahenda fenomeni tähendust ja kasutusala?

Populism pole seotud üksnes petmise või demagoogiaga, vaid teeb paljuski võimalikuks erinevate ühiskondlike toimijate (parteid, kodanikuliikumised, online-kogukonnad vms) enesemääratlemise ja mobiliseerimise.

Ühiskondlike protsesside kujundamise ja juhtimise eesmärk on muuta meie elu elamisväärsemaks. Samas saame siin kohe küsida: kes on need meie; kas probleemid on kõigile samavõrra problemaatilised; kas ühiskondlik elu on taandatav üksnes ratsionaalsetele lahendustele ja kas me mõistame kõik samamoodi poliitilise elu ratsionaalsust.

Ühiskondlikud probleemid ja nende lahendamisettepanekud kasvavad enamasti mingite ühiste väärtuste pinnalt. Väärtused ei eksisteeri kaugeltki isoleeritult, vaid ilmnevad omavahel põimituna. Ja kindlasti ei ole kõik väärtused ratsionaalsed.

Võtame näiteks rahva (populus) mõiste, mis on etümoloogiliselt populismiga lähedalt seotud: on siin tegemist üheselt mõistetava ratsionaalse kategooriaga? Tundub, et mitte.

Rahvas kui populistlik nähtus

Siin hakkabki esile tõusma populismi n-ö positiivne funktsioon. See, milline sisu mõistele rahvas parasjagu antakse (näiteks samastatakse see mingi konkreetse klassi või rahvusega), sõltub paljuski retoorikast, mille kaudu ajastule omased väärtused sidusateks tähendusmaailmadeks liigendatakse.

Reaalses poliitilises võitluses ei ole olemas selgepiirilist ja parteiprogrammi raiutud aprioorset ideoloogiat. Meenutagem, et tänapäeva Eestiski räägitakse tihti, et ideoloogiliselt erinevad parteiprogrammid üksteisest vaid vähe. See, milliseks kujuneb poliitilise jõu strateegia ja identiteet, olenebki nendest retoorilistest aktidest, mille kaudu muutuvaid olusid ja eesmärke ühtsetena esitatakse.

Seega pole populism seotud üksnes petmise või demagoogiaga, vaid teeb paljuski võimalikuks erinevate ühiskondlike toimijate (parteid, kodanikuliikumised, online-kogukonnad vms) enesemääratlemise ja mobiliseerimise. Populistlik pole ei see ega teine liikumine või ideoloogia, vaid mingi konkreetse liikumise või ideoloogia organiseerimise viis – omamoodi poliitilis-retooriline strateegia, mitte poliitiline sisu.

Just retoorika kaudu on võimalik luua populistlikke subjekte, kelle identiteet hõlmab väga paljusid ühiskondlikke sektoreid, esitades erinevaid nõudmisi kui “ühtse rahva” ühiseid nõudmisi ja ähmastades ühtlasi erinevate nõudmiste eripära.

Mida suuremaid rahvahulki ühtse poliitilise toimijana esitada tahetakse, seda suurem on ka populistliku retoorika osakaal, kuni selle määrani välja, mida võime leida absolutismi tabavalt kokku võtvast Louis XIV lausest „Riik – see olen mina“ või pisut hilisemast totalitarismi iseloomustavast loosungist “Üks rahvas, üks riik, üks juht”.

Mõlemal juhul on vahe rahva, riigi ja juhi vahel miinimumini viidud, eksisteerib vaid üks ning ilma erinevusteta poliitiline keha.

Sotsiaalmeedia ja tänapäevase populismi eripära

Üks tänapäevase populismi olulistest aspektidest on selle levimine arvutite ja telefonide vahendusel.

Paljudes uurimustes on selgunud, et inimesed kipuvad eelistama info-ja kommunikatsiooniruumi, mis olemasolevaid arusaamu ja väärtusi kinnistab või vähemalt varasemate veendumustega ilma kimbatust ja vastuolusid tekitamata haakub. Seda suundumust toetab tõsiasi, et viimaste aastate jooksul on jõuliselt kasvanud inimeste hulk, kelle peamiseks uudiste ja muu info ammutamise kanaliks ongi saanud sotsiaalmeedia. Selle tähenduspaketid on aga pigem määratud kasutaja kontaktidevõrgustiku maitse-eelistustest kui neutraalse, tasakaalustatud ning sotsiaalset ja kultuurilist sidusust tagava avaliku sfääri ideaalidest.

Populistlikud sotsiaalmeediagrupid meelitavad ligi kehtivas korras pettunud indiviide, iseäranis populaarsed on need sotsiaalse hirmu ja ärevuse õhkkonnas.

Sageli on just sotsiaalmeedia peamine kanal, mis muudab peibutavaks reduktsionistlikud ”eliidi” vastased selgitused, mis manavad maailmast must-valge pildi, mille ühel pool on kurnatud ja moraalne rahvas, teisel pool aga pahatahtlik ning kasuahne eliit.

Näiteks on üks paremäärmusliku sotsiaalmeediasuhtluse olulistest jõujoontest moraalse ohvripositsiooni võtmine. Toimub rahva (mida võrdsustatakse näiteks ”tõeliste eestlastega”) vastandamine tervele rõhujate hierarhiale: mitmekultuurilisust ja homopropagandat jutlustavana tajutud peavoolumeediale, pahedest läbi imbunud kohalikule poliitilisele ja kultuurilisele nomenklatuurile, Brüsselile kui kurjuse kantsile jne.

Sotsiaalmeediat peetakse paremäärmuslikes tõlgendustes sageli võimueliidi manipulatsioonidest suhteliselt vabaks kanaliks, kus rahva tõeline hääl end väljendada saab. Kuna massimeediasse suhtutakse äärmise umbusuga ning selles nähakse valitseva süsteemi käepikendust, saavutab sotsiaalmeediasuhtluse kui n-ö rohujuuretasandilt või rahva hulgast võrsunud inforuumi kuvand üsna kõrge väärtuslaengu. Taolises võrgustikus navigeerijad näevad end tihti radikaalsete (kodaniku)ajakirjanikena, kes panustavad rahva äratamisse ning pakuvad alternatiivi korrumpeerunud meedia poliitkorrektsusele ja kasuahne võimuladviku poolt lahjendatud ideoloogiatele.

Sarnast eliidivastast suhtumist kohtab lisaks paremäärmuslastele ka vasakäärmuslaste retoorikas.

Ennast kirjeldavad mõlema tiiva äärmuslased kui killukest rõhutud rahvast, kel on piisavalt julgust ja sotsiaalset närvi, et peavoolu inforuumile vastu seista ja kaaskodanikke valgustada. Eelmainitud enese tähtsana tundmise juures on küllaltki oluline, et niisugust aktiivsust on võimalik kuvada ka oma sõprade ja pool-tuttavate võrgustikule.

Populistlikud sotsiaalmeediagrupid meelitavad ligi kehtivas korras pettunud indiviide, iseäranis populaarsed on need sotsiaalse hirmu ja ärevuse õhkkonnas. Seal pakutakse reeglina võrdlemisi lihtne vastus nii sise- kui ka välispoliitilistele probleemidele: tuleb ”vahetada välja kogu valitsev süsteem” ja laheneb rändekriis, peatub tööjõu väljavool, tõusevad pensionid, kasvab iive, väheneb terrorioht, paraneb hariduse kvaliteet jne.

Tänapäevase populistliku retoorika kese on sageli idee, et n-ö poliitilisele peavoolule vastanduvate kommentaariumite, foorumite ja sotsiaalmeediagruppide sõnavahust võib tõusta pinnale rahva siiras, otsustav ja üksmeelne hääl, mis paneb maksma kaine talupojatarkuse ja lõpetab rõhujate ees lömitamise.

Üks suur oht peitub aga selles, et reeglina ei teki rahva nimel rääkijate ega ka rahvana kõnetatud auditooriumi jaoks küsimust, kuidas rahva tõekspidamiste ja väärtusteni jõuda. Pahatihti pole mingit jõudmist justkui vajagi, vaid kõik on imelihtne: rahva arvamus ühtib puht juhuslikult kõneleja ja temaga sarnast inforuumi jagavate inimeste veendumustega…

Teine ohukoht on, et tihtipeale võivad jääda ähmaseks taoliste sotsiaalmeediagruppide algatamise eesmärgid ja neid kontrollivad autoriteedid.

Ohtlik populism lõhestab ühiskonna

Eelnevat kokku võttes saab nentida, et populismiga on tegu alati, kui tahetakse ühendada suuremaid hulki rahvast. Demokraatiale muutub populism ohuks siis, kui komplekssetele probleemidele pakutakse lihtsustavaid lahendusi, mis seostuvad enamasti ka patuoina otsimisega.

Tavaliselt viib see ühiskonna antagonistliku lõhestumiseni – ja pole vahet, kas tegemist on parem- või vasakäärmusluse, religioosse fundamentalismi või mõne muu lihtsat ja jõulist kultuurilis-poliitilist puhastust kuulutava ideoloogiaga.

Käesolev artikkel on sissejuhatus Paides arvamusfestivalil korraldatavale arutelule "Äärmuslus – kas õhtumaade paratamatus?" Arutelu toimub laupäeval, 13. augustil ERRi alal.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Merilin Pärli: ""Aktuaalse kaamera" Agentuur"
    12:57

    Jääb arusaamatuks, miks riskib Äripäev oma hea nimega lisaraha teenimise eesmärgil. Ajalehte ja kommunikatsiooniäri ei saa ajada sama katuse alt, ükskõik kui palju seda endale mõistuspäraseks rääkida püütakse. Loodan, et Äripäev saab ise aru, et kahel toolil korraga istuda ei saa ning loobub emmast-kummast tegevusest, kirjutab ERRi toimetaja Merilin Pärli oma arvamusloos.

  • foto
    Mihkel Mutt: rahvuslus on sõimusõna
    10:06

    Plekktrummi saatekülaliseks oli kirjanik Mihkel Mutt, kellega vesteldi tema uuest romaanist "Eesti ümberlõikaja" ja arutleti rahvusluse küsimuse olulisuse üle ühiskonnas.

  • foto
    ERR.ee tähelepanukontroll: mida arvavad arvajad?
    09:16

    ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli koostas rahvusringhäälingu jälgijatele viktoriini, mis põhineb ERR.ee arvamusküljel novembris avaldatud artiklitel. Seega on kõik õiged vastused leitavad ERR.ee portaalist. Mõnusat lahendamist!

  • foto
    Rain Kooli: rahvusringhääling on ühiskondlik lepe
    Eile

    Rahvusringhääling pole midagi vähemat kui ühiskondlik lepe. Selle tegevuse majandus-juriidilised alused on küll seadusesse kirjutatud, aga selle sisulise töö tuum on kogu ühiskonda hõlmav vaikiv kokkulepe, et meil on vaja oma ühiskondlikku meediamaja, mida ei puhu ümber ükski kuri hunt ja mis peab vastu ka vaesustatud uraani sisaldavale pommile, kirjutab ERR-i arvamustoimetaja Rain Kooli oma kommentaaris.

  • foto
    Andrey Krashevskiy: Prantsusmaa suhtumine Venemaasse võib peagi kardinaalselt muutuda
    03.12

    Prantsusmaa presidendivalimistel on favoriitideks kujunenud kaks Vene-meelset kandidaati. Seega seisavad — hoolimata sellest, kumb neist valimised võidab — Prantsusmaa poliitikas peatselt ees tõsised muutused, mis puudutavad kogu Euroopa Liitu. Isegi kui praegu on veel lahtine, millist rolli tulevane Prantsusmaa hakkab EL-is mängima, võib lähitulevikus vägagi küsitavaks osutuda EL-i ühtne vastasseisukurss Venemaaga, kirjutab ERRi veebiuudiste toimetaja Andrey Krashevskiy.

  • foto
    Annika Uudelepp: Jüri Ratase kolm vaala
    02.12

    Millised on need ”kolm vaala”, millele tuginedes Jüri Ratas õnnestuks nii peaministri kui erakonnajuhina? Poliitikauuringute keskuse Praxis riigivalitsemise ekspert Annika Uudelepp vastab.

  • foto
    Kaupo Meiel: meie maailmavaade on mulgi kapsas
    01.12

    Tänapäeva inimeste jaoks on religioonid, argimütoloogia ning turundus ammu kõik segamini nagu puder ja kapsad. Aga vahest pole laiemas plaanis vähimatki vahet, kas rahu ja rõõmu sõnumit kannab preester või jõuluvana, peaasi, et see kohale jõuab, mõtiskleb kirjanik Kaupo Meiel oma arvamusloos.

  • foto
    Jaanus Kangur: veel Castrost ehk kuubalased ei allu kapitalistlikule õnne mudelile
    01.12

    Kuubalaste hoiakud äsja surnud Fidel Castro suhtes pole mustvalged, vaid sisaldavad mitmeid värve ning seda ühekorraga ja samaaegselt. Kuubalased on muidugi ise sama vastuolulised ning selles mõttes saan ma aru ka Edward Lucase pahameelest Castro surma järgsete reaktsioonide peale. Kuubalased lihtsalt ei allu kapitalistlikule õnne mudelile, kirjutab regiooniantropoloog Jaanus Kangur oma arvamusloos.

  • foto
    Erik Gamzejev: Ida-Viru jaoks unistuste valitsus
    30.11

    Värske valitsus on Ida-Virumaa seisukohalt unistuste valitsus, sest kunagi varem ei ole Toompeal võimul olnud sellist koalitsiooni, kel oleks nii suur Ida-Viru elanike toetus. Loodetavasti ei nurja Ida-Viru poliitikutega seotud skandaalid praegust erakordset võimalust maakonna areng hooga käima tõmmata, märgib peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Viktor Trasberg: (õlle)keisririigi sünd
    29.11

    Eestis käib haarav arutelu õlle aktsiisitaseme üle, millest näib sõltuvat kogu Eesti ja vist ka Läti saatus.

  • foto
    Kindralleitnant Terras: sõda ei ole kunagi ilus
    29.11

    Kuigi 100 aastat tagasi ümbritses sõda parasjagu romantiline oreool, on selle tegelikkus alati immutatud tule, suitsu ja verega. Sõditakse poliitiliste aadete ja eesmärkide nimel, kuid need ei anna tuld, kaeva kaitsekraave ega torka täägiga. Seda tegid ja teevad reaalsed, lihast ja luust inimesed. Mõeldes tänastele probleemidele ja ohtudele on kasuks ja toeks see, kui vaatame tagasi nüüd peaaegu sajandi taha ja ammutame jõudu meie eelkäijate vaprusest ja kindlameelsusest, tõdeb kaitseväe juhataja Riho Terras.

  • foto
    Rain Kooli: sõnavabaduse katkedes on vesi ahjus – või inimesed
    28.11

    Kui sõnavabaduse veniv kumm ühel hetkel pauguga lõhkeb – näiteks siis, kui vihkamine ja verbaalrünnakud viivad demokraatliku riigikorra lagunemiseni –, jäävad sellest lõpuks ilma kõik, tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli ja loetleb neli sõnavabadust ähvardavat ohtu.

  • foto
    Mari Öö Sarv: lõputu hoolimise hooaeg
    27.11

    See on juba alanud. Jõulukampaaniad heategudeks. Näiteks tuli minu motoklubi postkasti kiri üleskutsega viia jõulude ajal lastekodulastele kommi. Varsti selgub, mille ostmiseks tänavuse ”Jõulutunneli” annetused lähevad, ja toidupoodide kassadesse tulevad müügile väikesed kellukesed, mille ostmisega toetad beebidele selle masina ostmist, mis teeb “bing!”

  • foto
    Toomas Alatalu järelehüüe Fidel Castrole
    26.11

    Väliskommentaator Toomas Alatalu räägib Kuuba kauaaegse valitseja Fidel Castro rollist maailma ajaloos.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: Reformierakond peab muutuma mänedžerist diskuteerijaks
    26.11

    Opositsioonis ei tööta enam need suhtekorralduslikud knihvid, millega valitsuses harjunud oldi. Samas ei pruugi uue valitsuse maailmavaade Reformierakonnale üldse nii vastumeelne olla kui jutud vasakpöördest aimata lasevad, märgib politoloog Mari-Liis Jakobson oma arvamusloos.

  • foto
    Ester Vilgats: aga kui ei müüks autot juhiloata ostjale
    25.11

    Tõepoolest. Mis oleks, kui teeks sellise radikaalse otsuse, et autot saaks osta üksnes inimene, kellel on juhiluba, täpsemalt öeldes juhtimisõigus. Sest auto selle juhtimiseks vajalike oskusteta inimese käes on niisama ohtlik kui tulirelv, kirjutab ERRi Pärnu korrespondent oma arvamusloos.

  • foto
    Eva Lepik: kes kaitseb loominguvabadust autorikaitsjate eest?
    25.11

    Nn panoraamivabaduse - ehk ehitiste, skulptuuride ja muude avaliku ruumi kunstiteoste vaba pildistamise-filmimise ning nende jäädvustiste jagamise - vastu võitlemine on kasulik eelkõige autorikaitseühingutele, mitte autoritele endile, osutab MTÜ Wikimedia Eesti juhatuse liige Eva Lepik oma arvamusloos.

  • foto
    Alo Lõhmus: millal jõuame kommunismi?
    23.11

    Kas olete märganud, millise innuga püüavad toidupoed viimasel ajal juurutada automaatkassasid? See ongi otse meie silme all arenev robotite pealetung, toonitab Alo Lõhmus oma arvamusloos ja soovib tere tulemast peatsesse tööjärgsesse ühiskonda.

  • foto
    Andres Siplane: eliit eliidi vastu ehk Vilfredo Pareto naerab viimasena
    23.11

    Viimasel ajal on mitmel pool maailmas olnud valimistel edukad valitseva eliidi vastased poliitilised liikumised. Murettekitav oleks justkui see, et haritud ja haldusvõimelise establishment’i asemele trügivad harimatud laamendajad. See tuletab meelde Itaalia sotsiaalteadlase Vilfredo Pareto (1848 – 1923) eliiditeooriat, mille väljatöötaja kahtlemata itsitab seda kõike teispoolsusest nähes pihku.

  • foto
    Peep Nemvalts: teadusmõtte mitmekesisus avaldub keelerikkuses
    22.11

    Kui rahvusvaheline teadussuhtlus saab olla mitmekeelne vastavalt keelteoskusele, on emakeelne teadus oma kultuuri ja hariduse arenguks iga rahva jaoks hädavajalik, leiab Tallinna ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts.

  • foto
    Rain Kooli: mesilaspesa nimega Eesti ehk väärtõlgendus vasakpöördest
    21.11

    Eesti pöördub vasakule! Läänemeelne valitsus kukutatud! Kremli-meelne koalitsioon võtab võimu! -stiilis sõnumite kandumine välisriikide meediaväljaannetesse on hea meeldetuletus selle kohta, kui piiratud on tihtipeale meie endi arusaam teistes riikides toimuvast ning sealsetest mehhanismidest, tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli oma kommentaaris.

  • foto
    Jüri Nikolajev: kas sellist valitsust me tahtsimegi?
    21.11

    Uue valitsusliidu koalitsioonilepe on Narva elanikele pigem pettumus. Vene koolidele eesti keele õppes leevendust ei anta, kodakondsusetuse probleem ei lahene ja vastuseis Venemaaga jätkub, märgib ERRi Ida-Virumaa korrespondent Jüri Nikolajev oma kommentaaris.

  • foto
    Liisi Moosaar: loomadest „hoolimisel“ ja hoolimisel on vahe
    21.11

    Suur osa inimestest nimetab end loomasõpradeks. Kellel on kodus armastatud kass ja kes tõdeb, et naabri koer on täitsa tore; kellele meeldib pidevalt loomaaias käia ja kes külastab hea meelega loomatsirkusi. Pole harvad ka olukorrad, kus maani rebasekasukas proua tormab chihuahuaga tema kaotamise hirmus keset ööd loomade kiirabikliinikusse või tänavatelt kodutuid lemmikloomi päästev perekond sööb pidulikel sündmustel hanemaksapasteeti foie gras´d.

  • foto
    Anu Viltrop ja Laur Raudsoo: mis oleks, kui suhtleks ühel nädalal oma naabritega?
    19.11

    Kui soovid elada täiesti omaette ja eraldi, siis korter suures kortermajas on kõige kindlam valik. Tihedalt üksteisega kõrvuti elades on kergem üksteist mitte märgata ja kaasinimesed tähelepanuta jätta.

  • foto
    Samost ja Hussar: USA gigantidele kuuluv sotsiaalmeedia viib Eestist meeletult reklaamiraha
    18.11

    Facebooki ja Google’i taolistele sotsiaalmeediagigantidele liigub Eestist tohututes kogustes reklaamiraha, mida saaks kasutada Eesti ajakirjanduse arendamiseks. Mida rohkem inimesed traditsioonilise ajakirjanduse asemel sotsiaalmeediasse kanduvad, seda suuremat kasu saavad tegelikult USA päritolu suurfirmad, tõdesid peatoimetajad Lauri Hussar ja Anvar Samost Tallinnas rahuvsvahelisel meediakonverentsil.

  • foto
    Annika Uudelepp: kaitseventiilivalitsus
    18.11

    Homme peaks olema see päev, kui Keskerakonna, sotsiaaldemokraatliku erakonna ja IRL-i volikogu kiidab heaks uue koalitsioonilepingu. Ükskõik, mis seal kirjas on, nimetavad need kolm erakonda seda mingi särava nimega ning valitsusest välja puksitud Reformierakond manab vasakpööret ja idameelsuse võidukäiku.

  • foto
    Michael Steel: võtnuks meedia Trumpi algusest peale tõsiselt, võinuks valimistulemus teine olla
    18.11

    Meedia suutmatus näha Donald Trumpi valimiskampaania alguses tema eduvõimalust ning teda ka vastava kriitikameelega kohelda võis otsustada USA valimistulemuse, leiab endine ajakirjanik ja strateegilise kommunikatsiooni ekspert Michael Steel.

  • foto
    Juhan Kivirähk: vene valija ei orienteeru enam Savisaare järgi
    18.11

    Võib küsida, kas venekeelne valija enam orienteerubki väga palju selle järgi, mida arvab asjadest Edgar Savisaar. Pigem jälgivad nad, kuhu positsioneerivad ennast uues olukorras Yana Toom ja Mihhail Kõlvart, märgib oma kommentaaris erakondade toetusuuringutele Juhan Kivirähk.

  • foto
    Janek Mäggi: vasak ei tohi teada, mida parem teeb!
    17.11

    Heategevusmaailma võlu on kohati valus isetus. Tunnustuse jagamine ei ole patt, kuid selle lunimine on häbiasi, kirjutab Janek Mäggi oma arvamusloos.

  • foto
    Urmas Vadi: seisev mees
    17.11

    Eesti mees ei tantsi, ei kelguta, eesti mees seisab, kirjutab Urmas Vadi oma kommentaaris.

Täna etv-s

foto
OP
Täna 21:40

Mart Kalm uurib maja. See maja pole muud kui ERM. Aga ERMis on muudki: näiteks Ivar Põllu "Vägi". Theatrumis on laval isa: Lembit Peterson. Lavastab tütar Maria Peterson.

täna vikerraadios

foto
Huvitaja. Pakendiinfo mõistmine (24)
Täna 10:05

Kui selge ja vajalik info peaks olema toiduainete pakenditel? Kui arusaadav on inimeste jaoks toote kalorsus, rasva-, suhkru- või soolasisaldus ja millised nõuded kehtivad tööstustele info avaldamise suhtes?
Saates räägivad toiduainete pakendiinfost Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi, Maaeluministeeriumi toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Külli Johanson ja toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.
"Huvitaja" teises pooles vahendame ERRi teadusportaali "Novaator" tervise- ja teadusuudiseid.

Saatejuht on Meelis Süld. kuula 6. detsembril kell 10.05.

Jõulumüük ERR-i poes!

R2 aastahiti hääletus