Mari-Liis Madisson ja Andreas Ventsel: populismi kaks palet

Meeleavaldus Toompeal. (Foto: Martin Dremljuga/ERR)
Mari-Liis Madisson ja Andreas Ventsel
4.08.2016 8:30
Rubriik: Arvamus

Millest on tehtud tänapäeva nii parem- kui ka vasakäärmuslik populism? Muu hulgas moraalsest ohvripositsioonist ja mustvalgest maailmapildist (kurnatud ja moraalne ”rahvas” versus pahatahtlik ja kasuahne ”eliit”) ning samameelsete suletud inforuumist. See aga ei tähenda, et kogu populismina mõistetav nähtus halb või ohtlik on, tõdevad TÜ kultuurikommunikatsiooni nooremteadur Mari-Liis Madisson ja TÜ semiootika vanemteadur Andreas Ventsel oma arvamusloos.

Populism on nähtusena sama vana kui poliitika ning selle juured viivad tagasi antiiki. Enamasti püütakse populismile osutades markeerida poliitiliste vastaste seisukohtade pealiskaudsust, teatavat irratsionaalsust ja emotsionaalsust, aga veelgi enam selget valetamist.

Seega määratletakse tavaliselt, mis on poliitikas õige ja ratsionaalne ning vastandatakse need siis oma dihhotoomsele vastandile – populismile kui irratsionaalsusele ja demagoogiale. Kusjuures tihti kasutatakse siinjuures põhimõtteliselt sarnast retoorikat, milles oma oponente süüdistatakse.

Kuid kas populismi demoniseerimine ja üksnes selle negatiivsetele külgedele osutamine ei ahenda fenomeni tähendust ja kasutusala?

Populism pole seotud üksnes petmise või demagoogiaga, vaid teeb paljuski võimalikuks erinevate ühiskondlike toimijate (parteid, kodanikuliikumised, online-kogukonnad vms) enesemääratlemise ja mobiliseerimise.

Ühiskondlike protsesside kujundamise ja juhtimise eesmärk on muuta meie elu elamisväärsemaks. Samas saame siin kohe küsida: kes on need meie; kas probleemid on kõigile samavõrra problemaatilised; kas ühiskondlik elu on taandatav üksnes ratsionaalsetele lahendustele ja kas me mõistame kõik samamoodi poliitilise elu ratsionaalsust.

Ühiskondlikud probleemid ja nende lahendamisettepanekud kasvavad enamasti mingite ühiste väärtuste pinnalt. Väärtused ei eksisteeri kaugeltki isoleeritult, vaid ilmnevad omavahel põimituna. Ja kindlasti ei ole kõik väärtused ratsionaalsed.

Võtame näiteks rahva (populus) mõiste, mis on etümoloogiliselt populismiga lähedalt seotud: on siin tegemist üheselt mõistetava ratsionaalse kategooriaga? Tundub, et mitte.

Rahvas kui populistlik nähtus

Siin hakkabki esile tõusma populismi n-ö positiivne funktsioon. See, milline sisu mõistele rahvas parasjagu antakse (näiteks samastatakse see mingi konkreetse klassi või rahvusega), sõltub paljuski retoorikast, mille kaudu ajastule omased väärtused sidusateks tähendusmaailmadeks liigendatakse.

Reaalses poliitilises võitluses ei ole olemas selgepiirilist ja parteiprogrammi raiutud aprioorset ideoloogiat. Meenutagem, et tänapäeva Eestiski räägitakse tihti, et ideoloogiliselt erinevad parteiprogrammid üksteisest vaid vähe. See, milliseks kujuneb poliitilise jõu strateegia ja identiteet, olenebki nendest retoorilistest aktidest, mille kaudu muutuvaid olusid ja eesmärke ühtsetena esitatakse.

Seega pole populism seotud üksnes petmise või demagoogiaga, vaid teeb paljuski võimalikuks erinevate ühiskondlike toimijate (parteid, kodanikuliikumised, online-kogukonnad vms) enesemääratlemise ja mobiliseerimise. Populistlik pole ei see ega teine liikumine või ideoloogia, vaid mingi konkreetse liikumise või ideoloogia organiseerimise viis – omamoodi poliitilis-retooriline strateegia, mitte poliitiline sisu.

Just retoorika kaudu on võimalik luua populistlikke subjekte, kelle identiteet hõlmab väga paljusid ühiskondlikke sektoreid, esitades erinevaid nõudmisi kui “ühtse rahva” ühiseid nõudmisi ja ähmastades ühtlasi erinevate nõudmiste eripära.

Mida suuremaid rahvahulki ühtse poliitilise toimijana esitada tahetakse, seda suurem on ka populistliku retoorika osakaal, kuni selle määrani välja, mida võime leida absolutismi tabavalt kokku võtvast Louis XIV lausest „Riik – see olen mina“ või pisut hilisemast totalitarismi iseloomustavast loosungist “Üks rahvas, üks riik, üks juht”.

Mõlemal juhul on vahe rahva, riigi ja juhi vahel miinimumini viidud, eksisteerib vaid üks ning ilma erinevusteta poliitiline keha.

Sotsiaalmeedia ja tänapäevase populismi eripära

Üks tänapäevase populismi olulistest aspektidest on selle levimine arvutite ja telefonide vahendusel.

Paljudes uurimustes on selgunud, et inimesed kipuvad eelistama info-ja kommunikatsiooniruumi, mis olemasolevaid arusaamu ja väärtusi kinnistab või vähemalt varasemate veendumustega ilma kimbatust ja vastuolusid tekitamata haakub. Seda suundumust toetab tõsiasi, et viimaste aastate jooksul on jõuliselt kasvanud inimeste hulk, kelle peamiseks uudiste ja muu info ammutamise kanaliks ongi saanud sotsiaalmeedia. Selle tähenduspaketid on aga pigem määratud kasutaja kontaktidevõrgustiku maitse-eelistustest kui neutraalse, tasakaalustatud ning sotsiaalset ja kultuurilist sidusust tagava avaliku sfääri ideaalidest.

Populistlikud sotsiaalmeediagrupid meelitavad ligi kehtivas korras pettunud indiviide, iseäranis populaarsed on need sotsiaalse hirmu ja ärevuse õhkkonnas.

Sageli on just sotsiaalmeedia peamine kanal, mis muudab peibutavaks reduktsionistlikud ”eliidi” vastased selgitused, mis manavad maailmast must-valge pildi, mille ühel pool on kurnatud ja moraalne rahvas, teisel pool aga pahatahtlik ning kasuahne eliit.

Näiteks on üks paremäärmusliku sotsiaalmeediasuhtluse olulistest jõujoontest moraalse ohvripositsiooni võtmine. Toimub rahva (mida võrdsustatakse näiteks ”tõeliste eestlastega”) vastandamine tervele rõhujate hierarhiale: mitmekultuurilisust ja homopropagandat jutlustavana tajutud peavoolumeediale, pahedest läbi imbunud kohalikule poliitilisele ja kultuurilisele nomenklatuurile, Brüsselile kui kurjuse kantsile jne.

Sotsiaalmeediat peetakse paremäärmuslikes tõlgendustes sageli võimueliidi manipulatsioonidest suhteliselt vabaks kanaliks, kus rahva tõeline hääl end väljendada saab. Kuna massimeediasse suhtutakse äärmise umbusuga ning selles nähakse valitseva süsteemi käepikendust, saavutab sotsiaalmeediasuhtluse kui n-ö rohujuuretasandilt või rahva hulgast võrsunud inforuumi kuvand üsna kõrge väärtuslaengu. Taolises võrgustikus navigeerijad näevad end tihti radikaalsete (kodaniku)ajakirjanikena, kes panustavad rahva äratamisse ning pakuvad alternatiivi korrumpeerunud meedia poliitkorrektsusele ja kasuahne võimuladviku poolt lahjendatud ideoloogiatele.

Sarnast eliidivastast suhtumist kohtab lisaks paremäärmuslastele ka vasakäärmuslaste retoorikas.

Ennast kirjeldavad mõlema tiiva äärmuslased kui killukest rõhutud rahvast, kel on piisavalt julgust ja sotsiaalset närvi, et peavoolu inforuumile vastu seista ja kaaskodanikke valgustada. Eelmainitud enese tähtsana tundmise juures on küllaltki oluline, et niisugust aktiivsust on võimalik kuvada ka oma sõprade ja pool-tuttavate võrgustikule.

Populistlikud sotsiaalmeediagrupid meelitavad ligi kehtivas korras pettunud indiviide, iseäranis populaarsed on need sotsiaalse hirmu ja ärevuse õhkkonnas. Seal pakutakse reeglina võrdlemisi lihtne vastus nii sise- kui ka välispoliitilistele probleemidele: tuleb ”vahetada välja kogu valitsev süsteem” ja laheneb rändekriis, peatub tööjõu väljavool, tõusevad pensionid, kasvab iive, väheneb terrorioht, paraneb hariduse kvaliteet jne.

Tänapäevase populistliku retoorika kese on sageli idee, et n-ö poliitilisele peavoolule vastanduvate kommentaariumite, foorumite ja sotsiaalmeediagruppide sõnavahust võib tõusta pinnale rahva siiras, otsustav ja üksmeelne hääl, mis paneb maksma kaine talupojatarkuse ja lõpetab rõhujate ees lömitamise.

Üks suur oht peitub aga selles, et reeglina ei teki rahva nimel rääkijate ega ka rahvana kõnetatud auditooriumi jaoks küsimust, kuidas rahva tõekspidamiste ja väärtusteni jõuda. Pahatihti pole mingit jõudmist justkui vajagi, vaid kõik on imelihtne: rahva arvamus ühtib puht juhuslikult kõneleja ja temaga sarnast inforuumi jagavate inimeste veendumustega…

Teine ohukoht on, et tihtipeale võivad jääda ähmaseks taoliste sotsiaalmeediagruppide algatamise eesmärgid ja neid kontrollivad autoriteedid.

Ohtlik populism lõhestab ühiskonna

Eelnevat kokku võttes saab nentida, et populismiga on tegu alati, kui tahetakse ühendada suuremaid hulki rahvast. Demokraatiale muutub populism ohuks siis, kui komplekssetele probleemidele pakutakse lihtsustavaid lahendusi, mis seostuvad enamasti ka patuoina otsimisega.

Tavaliselt viib see ühiskonna antagonistliku lõhestumiseni – ja pole vahet, kas tegemist on parem- või vasakäärmusluse, religioosse fundamentalismi või mõne muu lihtsat ja jõulist kultuurilis-poliitilist puhastust kuulutava ideoloogiaga.

Käesolev artikkel on sissejuhatus Paides arvamusfestivalil korraldatavale arutelule "Äärmuslus – kas õhtumaade paratamatus?" Arutelu toimub laupäeval, 13. augustil ERRi alal.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Viktor Trasberg: mõisa köis on pikk
    15:26

    „Vaatamata sajandivanusele oma riigile ja üle veerandsaja aasta pikkusele järjestikusele vaba turumajanduse kogemusele väljenduvad inimesed endiselt moel, nagu Eesti polekski meie riik ja meie ühise huvi esindaja,“ märgib Viktor Trasberg Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Webinar kell 15: tõejärgset ühiskonda lahkavad Lauristin ja Pettai
    13:11

    Täna kell 15.00 toimub infoühiskonna keskuse webinar, mis keskendub tõejärgse ühiskonna teemale vaadates, kuid see mõjutab nii poliitilisi kui isiklikele otsustusprotsessidele.

  • foto
    Rain Kooli: unustage see poliitkorrektsus, jääge lihtsalt korrektseks
    Eile

    „Arvamuste paljusus on väärtus, millest vaba, demokraatliku ühiskonna ajakirjandus kinni hoiab – ka siis, kui selle arvamuste paljususe kasutajad ajakirjanduse esindajaid kusagil sotsiaalmeedias sõimavad. Nii et unustage see väidetav poliitkorrektsuse nõue. Öelge julgesti, mida te mõtlete. Aga olge lihtsalt korrektsed. Elementaarselt viisakad. Näidake, et teil on kombed. Ja mingigi häbitunne puhuks, kui need ununema juhtuvad,” tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli Vikerraadio meediateemalises kommentaaris.

  • foto
    Urmo Kübar: kes on süüdi?
    17.02

    Aarne Mäe Postimehes ilmunud arvamusartikkel “Homofestivali kaval kampaania” sisaldab kaht ekslikku mõttekäiku, millele tahan vastu vaielda.

  • foto
    Kajar Kase: Vene luureafäär võib Trumpile päriselt saatuslikuks saada
    17.02

    Venemaal prostituutide palkamine ei ole isegi ebaseaduslik ja president võib anda välja määrusi, mille kohtud tagasi lükkavad. Aga kui peaks välja ilmuma mõni reaalne tõend Trumpi isiklikust koostööst vene luurega, siis see võib Donald Trumpi presidentuurile saatuslikuks saada, kirjutab ERRi toimetaja Kajar Kase oma kommentaaris.

  • foto
    Rauno Vinni: siseakadeemia kolimisotsus on näide Eesti viletsast poliitikakujundamise kvaliteedist
    17.02

    Sisekaitseakadeemia kaasus on ehe näide – eesmärk on laialivalguv, alternatiive pole tõsiselt kaalutud või avalikkusele selgitatud ja isegi projekti maksumus ei ole üheselt paigas. Kuid koalitsioonis on kolimise otsus eilse seisuga tehtud, märgib Rauno Vinni Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Urmas Vadi: võta endale koduluuletaja
    17.02

    „Paljud võtavad endale kassi, eksootilise ämbliku või lausa boa, inimestele meeldib kellegi lähedus, miks mitte siis võtta endale üks luuletaja majja?” mõtiskleb ERRi toimetaja Urmas Vadi Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Alo Lõhmus: valitsusasutuste koht on pealinnas, aga neis töötamine olgu võimalik ka maakondade elanikele
    15.02

    Vaid riigisisene raudteevõrk suudab linnadevahelisi vahemaid vähendada ning anda inimestele võimaluse osaleda Tallinna tööturul, olgu siis riigiametites või eraettevõtetes, ilma oma kodukohta samal ajal maha jätmata. Realistlik regionaalpoliitika võikski selle endale eesmärgiks seada, tõdeb Alo Lõhmus Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Aivar Hundimägi: miks varjata osalust jäätmefirmas?
    14.02

    Aivar Hundimägi käsitleb tänases Vikerraadio päevakommentaaris Eesti suurima jäätmefirma Eesti Keskkonnateenused omanikeringi, kuhu Äripäeva väitel kuulus suure tõenäosusega Reformierakonna ja IRLiga seotud sõpruskond, kes avalikkuse eest enda ärihuve varjas.

  • foto
    Yana Toom: Uudelepp püüab Keskerakonda rahvuspõhiselt lõhestada
    14.02

    „Eesti suurimal, eri rahvustest inimesi ühendaval erakonnal ei taheta lubada muuta häbiväärset olukorda, kus 6 protsenti elanikkonnast on „tulnukad” – just sõna alien on trükitud halli passi kaanele,” kommenteerib Euroopa parlamendi liige Yana Toom (KE) Annika Uudelepa läinudnädalast arvamuslugu.

  • foto
    Villem Mutt: Narva pole ju Donetsk?!
    13.02

    „Kui juba läinudesmaspäevasest Postimehest võis lugeda, et [Ida-Ukraina] konflikti eskaleerumise taga on eelkõige Ukraina valitsusväed, siis millise vabandusega kasutavad meie välis- ja kaitseminister ning sisuliselt kõikide parlamendiparteide esindajad, kes ammutavad infot ka avalikkusele kättesaamatuist otsekanalitest, rahvusliku telekanali otse-eetrit inimeste desinformeerimiseks?” küsib Villem Mutt oma lugejakirjas.

  • foto
    Rain Kooli: äkki koliks Narva hoopis presidendi residentsi?
    13.02

    Kui tahetakse Põhjamaa olla, siis oldagu Põhjamaa ja rajatagu presidendile residents ilma igasuguste maksumaksja rahaga oma kodu remontimise, ärmatamise ja lühinägeliku pärast mind tulgu või veeuputus mõtlemiseta. Mis aga sisekaitseakadeemiasse puutub, siis hurraaoptimism on riigikaitses kehv sulane ja veel kehvem peremees, leiab ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli.

  • foto
    Annika Uudelepp: kodakondsus – valimiste peapealteema
    10.02

    Jüri Ratase plaan teha kodakondsusest järgmiste valimiste peateema on justkui peapealseis kartulipõllul – efektne vaadata, kuid saabastest nõrgub ikka pori silma, leiab Annika Uudelepp Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Tanel Jan Palgi: kapist välja – miks ma olen Rail Balticu poolt
    10.02

    Euroopa Parlament kaalub igale keskkoolilõpetajale Euroopas ringiseiklemiseks Euroopa InterRaili pileti kinkimist. Paraku pole Eesti, Läti ega Leedu sihtkohtadena InterRaili kaardilgi. Baltikumi kohal asub tühi auk. Hoolimata sellest, et olen andnud oma hääle petitsioonile Rail Balticu vastu, olen Euroopa raudteekaardile jõudmise poolt, kirjutab Austraalia eestlane Tanel Jan Palgi.

  • foto
    Erik Gamzejev: oma elanike laostamine
    08.02

    Olukord, kus Eesti mõistes niivõrd suur linn nagu Kohtla-Järve loovutab riigile 31 mitte kellelegi  vajalikku korterit, illustreerib ühel ajal nii kohalikku haldussuutmatust kui ka riigi regionaalpoliitika läbikukkumist, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev Vikerraadio tänases kommentaaris.

  • foto
    Viktor Trasberg: Eesti elanikud pooldavad alkoholireklaami keelamist, aga mitte aktsiisitõuse
    07.02

    Kaks kolmandikku Eesti elanikest on päri alkoholireklaami keelamisega ja peaaegu pool on valmis vähendama alkoholipoodide hulka. Alkoholi aktsiisitõuse pooldab aga vaid kolmandik inimestest, tõdeb Viktor Trasberg Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Efektiivne riik ja kodanike rahulolematus Thatcheri riigi õhendamise näitel
    07.02

    Kui vaadata Ühendkuningriigis eelmisel sajandil toimunud demandariseerimist ja thatcherismi tervikuna, siis see on ajalooline õppetund. Traditsioonidest ja ajaloost eemaldudes ning ideoloogiale keskendudes muutume me kergesti ettevaatamatuteks ratsionalistideks, kes kokkuvõttes võivad saavutada hetkelise edu (mida rahvas justkui ootab), aga pikemas plaanis puudub oskus pöörata lahendused jätkusuutlikuks, kirjutab Tallinna tehnikaülikooli avaliku halduse magistrant Raiko Puustusmaa oma essees.

  • foto
    Mirjam Ruth Loide: tõde lapikust Maast ehk mis Tartu Waldorfgümnaasiumis päriselt toimus
    06.02

    Olen Tartu Waldorfgümnaasiumi 11. klassi õpilane. Kuna viimasel ajal on meedias tekkinud skandaal seoses minu kooli ja portaali Telegram juhi Hando Tõnumaaga, soovin selgitada paari asja.

  • foto
    Rain Kooli: päästkem tuss ja tõmmakem vahepeal Hinge
    06.02

    ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli arutleb tänases Vikerraadio kommentaaris selle üle, kas tõsisele asjale võib tähelepanu tõmmata humoristliku kampaaniaga.

  • foto
    Urmas Reinsalu: vahelejäämise oht roolijoodikuid ei heiduta, sõltuvusravi on tõhusaim vanglas
    05.02

    Iga päev on Eesti teedel 1000-3000 joobes juhti. Paljusid neist vahelejäämine ei heiduta, sest nad teavad, et pääsevad tingimisi karistusega isegi korduva kriminaalses joobes juhtimise korral. See tuleb lõpetada. Kusjuures reaalne vanglakaristus ei takista, vaid just nimelt tõhustab ka sõltuvusravi, vastab Urmas Reinsalu Indrek Sirgi intervjuule

  • foto
    Juhan Kivirähk: praeguses valitsuses tegutsemisest on enim kaotada IRL-il
    04.02

    Eesti poliitika jõujooned on suuresti üles ehitatud vastandumisele, kusjuures ei Reformi- ja Keskerakonna ega SDE ja EKRE vastasseisu eesmärk pole kaaperdada teise poole hääletajaid, vaid mobiliseerida oma toetajaskonda. Ainuke häälte pärast võitlev paar on Vabaerakond ja IRL ning sellest vastandumisest ei võida kumbki, kirjutab Turu-uuringute ASi uuringujuht Juhan Kivirähk kommentaariks värsketele erakondade toetusandmetele.

  • foto
    Indrek Sirk: automaatne šokivangistus ei lahenda joobes autojuhtimise probleemi
    04.02

    Joobes juhte ei ohjelda vangla, vaid vahelejäämise hirm ning teadlikkus oma teo tagajärgedest. Esimese jaoks on vaja tõhusamat järelevalvet, teise jaoks teavitust, koolitusi ja sotsiaalprogramme. Ning alkoholisõltuvuses inimesed vajavad eelkõige ravi, märgib vandeadvokaat Indrek Sirk.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: miks kodakondsusest ei saa järgmiste valimiste põhiteemat
    03.02

    „Ma ei usu, et kodakondsuse teemast saaks järgmiste valimiste võtmeteema. Lääne-Euroopas tehtud uuringud küll näitavad, et vasakpoolsed erakonnad teevad meelsasti algatusi kodakondsuse liberaliseerimiseks ning ka lahtirahvustamiseks, kuid valdavalt jäävad need plaanid soiku siis, kui paremkonservatiivsed jõud paistavad aktiveeruvat,“ leiab Mari-Liis Jakobson Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Rain Kooli: topeltkodakondsus – põhiseaduslik õigus või julgeolekurisk?
    03.02

    Põhjanaabrite juures löövad laineid uudised, mille kohaselt pole Soome ja Venemaa topeltkodakondsusega isikutel Soomes asja teatud ametikohtadele ega pääse nad ka ajateenistuses teatud koolitusharudesse või muul moel riigi julgeoleku seisukohalt tundliku teabe ligi. Rain Kooli kommenteerib.

  • foto
    Tänases Eestis räägitakse rahust rohkem kui osatakse seda tõesti nautida
    03.02

    „Tänases Eestis räägime me rahust rohkem kui oskame seda tõesti nautida. Sõja üle elanud inimesed, ka Eestis, oskasid rahu palju enam nautida. Neile polnud vaja seletada, milleks on rahu hea – rahu oli hea, et elada. Nii lihtne see oligi,“ kirjutab Peeter Järvelaid.

  • foto
    Kaupo Meiel. Käsikirjad võistlustules ei põle
    02.02

    Eile lõppes käsikirjade vastuvõtt Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusele ja neid laekus tublisti üle poolesaja, mis on kvantitatiivselt väga hea tulemus. Käsikirjadega asub nüüd oma rasket tööd tegema žürii, mille otsused võivad otse või kaude määrata päris paljude kirjanike tuleviku.

  • foto
    Madis Kübar: mul on piinlik, et Eesti pealinna juhivad kriminaalsüüdistusega inimesed
    02.02

    Aasta teine pool toob Tallinnasse seoses Euroopa Liidu eesistumisega äärmiselt palju tähtsaid külalisi. Meile antakse võimalus näidata tervele maailmale, et Tallinn on toredaim pealinn Euroopas, suurepärane koht, kuhu reisida ja kus elada. Kuid kriminaalsüüdistusega linnajuhid ei ole tõesti see, millega tahaksime silma paista, kirjutab Tallinna linnavolikogu IRLi fraktsiooni juht Madis Kübar oma arvamusloos.

  • foto
    Brit Tammiste: kergitame saladuseloori laste kogetud vägivallalt
    02.02

    Vägivalla all kannatab tõesti palju enam lapsi, kui me registreeritud kuritegude kaudu teada saame, ning selle tõelise ulatuse väljaselgitamine on keeruline. Siiski tegelevad vägivalla vastu võitlejad Eestis teadmises vägivalla tegeliku ulatusest ja iseloomust, kirjutab justiitsministeeriumi analüüsiosakonna nõunik Brit Tammiste vastuseks Rain Kooli arvamusloole. Lisatud on ka viis linki kohtadele, kus abi saab.

  • foto
    Alo Lõhmus: rahutu Tartu rahu
    01.02

    „Nüüd on aeg käes Eesti riiki sisemiselt ehitama hakata. Läheb ja tehakse see töö hästi, siis võime julgemad kõigi nende pöörangute vastu olla, mis ehk Peipsi taga tulevad. Teisest küljest peame endid piiririikide liidu läbi igasuguste tulevate pöörete vastu kindlustama.“

  • foto
    Jüri Nikolajev: sisekaitseakadeemia kolimine on nagu lõpmatu telesari lollideküla elust
    01.02

    Narvas jälgitakse sisekaitseakadeemia kolimisega kaasnevaid vaidlusi kui eestlaste omavahelist kiskumist, mille sisusse eriti ei süveneta, märgib ERRi korrespondent Jüri Nikolajev oma kommentaaris.