Viktor Trasberg: ainus võimalus muuta töötajad kõrgepalgalisteks on kanda sotsiaalmaks osaliselt üle töötajatele

Viktor Trasberg
14.06.2016 17:50
Rubriik: Arvamus

Oleme Eestis jõudnud omapärase vastuoluni. Kurdetakse selle üle, et palgad kasvavad liiga kiiresti ja see vähendab ettevõtete kasumlikkust. Teiselt poolt on meie palgatase oluliselt madam kui neis riikides, mida peame eeskujuks ja millega meie tööturud on tihedalt seotud. Kui palk ei tõuse, kaotame inimesi välisriikidesse.

73 protsenti Eesti inimestest töötab erasektoris ja seega on peamine palgamaksja eraettevõtja. Palgad erasektoris on võrreldes eelmise aastaga kasvanud kaks korda kiiremini kui avalikus sektoris.

Kes on siis need, keda ettevõtjad liiga suures palgatõusus süüdistavad? Või miks palgatõusu nii vaenulikult suhtutakse, kuigi see on ju meie ühiskonna üks peamisi eesmärke?

Laias laastus on kiire palgatõusu põhjused ka välja toodud – töökohti on palju ja madala palgaga töökohale enam ei minda; nõrk tehnoloogiline tase, mis ei võimalda inimtööd asendada; ebaefektiivne tööjõukasutus; ja muidugi ka väljaränne.

Palkade suurenemist süüdistatakse selles, et ettevõtete kasumid vähenevad. SEB analüütik väidab, et „töötajatele makstud hüvitiste osakaal SKP-s on jõudnud selle aasta esimeses kvartalis 50 protsendini. See näitaja ületab kaugelt Lätit ja Leedut, kuid ka Rootsit ja Saksamaad”.

Paraku püüab analüütik siin hämada ja jätta muljet, et töötajad saavad ebaõiglaselt liiga suure tüki heaolupirukast. Tegelikult näitab see osakaal hoopis palgataset koos ettevõtte sotsiaalmaksudega. Ehk tegemist on hoopis tööjõukuluga, mis ei ole seesama, mis palk.

Eesti palgataseme suhe SKP-sse on allpool keskmist (ehk 37 protsenti) ning jääb alla pea kõigile eelnimetatud riikidele. Eesti palgasaajad nüüd küll ettevõtete kasumeid ära ei söö.

Eesti tööjõu teevad tegelikult ülekohtuselt kalliks hoopis tööandja sotsiaalmaksud, mille kõrge taseme poolest oleme lausa kolmandal kohal Euroopas. See on tegelik probleem, mis teeb tänase palga ja hinnataseme juures töötajate palkamise kalliks.

Miks siis sotsiaalmaksu ei alandata?

Põhjus on lihtne – sotsiaalmakse pole võimalik alandada, sest see viiks meie niigi hingeldava meditsiini ja pensionisüsteemi veelgi kiiremini käpuli. Ainus võimalus oleks justkui kanda sotsiaalmaksukoormus mingitesse teistesse maksudesse – näiteks tulu- või tarbimismaksudesse.

Aga siin on meie maksurong jõudnud täielikult tupikteele. Tänase võimutasakaalu juures ei ole kujuteldav ettevõtte sotsiaalmaksukoormuse nihutamine tulumaksudesse, sest see tähendaks võimukoalitsiooni mittesotsiaaldemokraatlikele parteidele oma näo kaotamist. Teiselt poolt ei ole majanduslikult võimalik tõsta enam tarbimismakse – ei aktsiise ega käibemaksu. Läti ja Venemaa asuvad selleks liiga lähedal.

Ja see ongi tupik, kuhu oleme oma maksustruktuuriga jõudnud.

Eelmisel nädalal oli riigikogus arutusel sotsiaalmaksule lae kehtestamise ettepanek, mis küll tagasi lükati. Arvati, et tegemist on küll hea asjaga, aga lihtsalt raha pole. Tõlgime – pole olemas sobivaid makse, kuhu puudujääv sotsiaalmaksukoormus üle kanda.

Selleks, et sotsiaalmaksu lael oleks mingigi mõte, on vaja üheaegselt kolme tingimuse olemasolu.

Esiteks peab olema indiviidi tasemel progresseeruv tulumaks. Teiseks peab sotsiaalmaksete koormus peab jagunema nii tööandja kui ka töövõtjate vahel. Ja kolmandaks peab sotsiaalmaksukoormuse lagi olema realistlik. Seda nii maksulae suuruse kui ka maksubaasi ulatuse mõttes.

Ei ole mõtet kehtestada maksulage, kui isegi Donald Trumpi tulu selleni küüni. Kõikides riikides, kus sotsiaalmaksulael on mingigi mõte, on ka need kolm tingimust olemas. Isegi Lätis.

Eestis paraku neid eeltingimusi pole. Sellest lähtuvalt tooks tänase maksusüsteemi tingimustes sotsiaalmaksulae kehtestamine kaasa laiamahulise „ooüütamise“, mis ei hävitaks ainult sotsiaalmaksu-, vaid ka üksikisiku tulumaksulaekumised.

Aga mis oleks siis lahendus?

Ainus võimalus muuta Eesti ettevõtted konkurentsivõimeliseks ja töötajad kõrgepalgalisteks on kanda tööandja sotsiaalmaks osaliselt üle töötajatele. Kas indiviidi tulumaksu või veelgi parem, töövõtja sotsiaalmaksu vormis. Nii nagu see on tehtud pea kogu läänemaailmas.

See tähendab vältimatult indiviidi tulumaksumäärade eristamist tulutasemete lõikes. Nii nagu see on kogu läänemaailmas – keegi maksab tänasega võrreldes tulumaksu rohkem, keegi maksab vähem. Ja olgu lisatud – indiviidi tulumaks ei ole tööandja kulu; väita vastupidist tähendab kutsuda üles seadust rikkuma.

Kokkuvõttes: me ei vaja mingit maksulage, vaid kõikide tööandjate sotsiaalmaksukoormuse olulist alandamist. Näiteks 15 protsendini. See võimaldaks samaaegselt tõsta palka ja vähendada tööjõukulusid.

Aga seni kuni mingitest aegunud maksudogmadest kinnihoidmine on valitseva koalitsiooni jaoks tähtsam kui ettevõtete konkurentsivõime, pole maksusüsteemi sisuline reform võimalik. Seda situatsiooni iseloomustas tabavalt meie naaberriigi peaminister – seis on küll suurepärane, aga просто денег нет!

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Annika Uudelepp: Jüri Ratase kolm vaala
    Eile

    Millised on need ”kolm vaala”, millele tuginedes Jüri Ratas õnnestuks nii peaministri kui erakonnajuhina? Poliitikauuringute keskuse Praxis riigivalitsemise ekspert Annika Uudelepp vastab.

  • foto
    Kaupo Meiel: meie maailmavaade on mulgi kapsas
    01.12

    Tänapäeva inimeste jaoks on religioonid, argimütoloogia ning turundus ammu kõik segamini nagu puder ja kapsad. Aga vahest pole laiemas plaanis vähimatki vahet, kas rahu ja rõõmu sõnumit kannab preester või jõuluvana, peaasi, et see kohale jõuab, mõtiskleb kirjanik Kaupo Meiel oma arvamusloos.

  • foto
    Jaanus Kangur: veel Castrost ehk kuubalased ei allu kapitalistlikule õnne mudelile
    01.12

    Kuubalaste hoiakud äsja surnud Fidel Castro suhtes pole mustvalged, vaid sisaldavad mitmeid värve ning seda ühekorraga ja samaaegselt. Kuubalased on muidugi ise sama vastuolulised ning selles mõttes saan ma aru ka Edward Lucase pahameelest Castro surma järgsete reaktsioonide peale. Kuubalased lihtsalt ei allu kapitalistlikule õnne mudelile, kirjutab regiooniantropoloog Jaanus Kangur oma arvamusloos.

  • foto
    Erik Gamzejev: Ida-Viru jaoks unistuste valitsus
    30.11

    Värske valitsus on Ida-Virumaa seisukohalt unistuste valitsus, sest kunagi varem ei ole Toompeal võimul olnud sellist koalitsiooni, kel oleks nii suur Ida-Viru elanike toetus. Loodetavasti ei nurja Ida-Viru poliitikutega seotud skandaalid praegust erakordset võimalust maakonna areng hooga käima tõmmata, märgib peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Viktor Trasberg: (õlle)keisririigi sünd
    29.11

    Eestis käib haarav arutelu õlle aktsiisitaseme üle, millest näib sõltuvat kogu Eesti ja vist ka Läti saatus.

  • foto
    Kindralleitnant Terras: sõda ei ole kunagi ilus
    29.11

    Kuigi 100 aastat tagasi ümbritses sõda parasjagu romantiline oreool, on selle tegelikkus alati immutatud tule, suitsu ja verega. Sõditakse poliitiliste aadete ja eesmärkide nimel, kuid need ei anna tuld, kaeva kaitsekraave ega torka täägiga. Seda tegid ja teevad reaalsed, lihast ja luust inimesed. Mõeldes tänastele probleemidele ja ohtudele on kasuks ja toeks see, kui vaatame tagasi nüüd peaaegu sajandi taha ja ammutame jõudu meie eelkäijate vaprusest ja kindlameelsusest, tõdeb kaitseväe juhataja Riho Terras.

  • foto
    Rain Kooli: sõnavabaduse katkedes on vesi ahjus – või inimesed
    28.11

    Kui sõnavabaduse veniv kumm ühel hetkel pauguga lõhkeb – näiteks siis, kui vihkamine ja verbaalrünnakud viivad demokraatliku riigikorra lagunemiseni –, jäävad sellest lõpuks ilma kõik, tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli ja loetleb neli sõnavabadust ähvardavat ohtu.

  • foto
    Mari Öö Sarv: lõputu hoolimise hooaeg
    27.11

    See on juba alanud. Jõulukampaaniad heategudeks. Näiteks tuli minu motoklubi postkasti kiri üleskutsega viia jõulude ajal lastekodulastele kommi. Varsti selgub, mille ostmiseks tänavuse ”Jõulutunneli” annetused lähevad, ja toidupoodide kassadesse tulevad müügile väikesed kellukesed, mille ostmisega toetad beebidele selle masina ostmist, mis teeb “bing!”

  • foto
    Toomas Alatalu järelehüüe Fidel Castrole
    26.11

    Väliskommentaator Toomas Alatalu räägib Kuuba kauaaegse valitseja Fidel Castro rollist maailma ajaloos.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: Reformierakond peab muutuma mänedžerist diskuteerijaks
    26.11

    Opositsioonis ei tööta enam need suhtekorralduslikud knihvid, millega valitsuses harjunud oldi. Samas ei pruugi uue valitsuse maailmavaade Reformierakonnale üldse nii vastumeelne olla kui jutud vasakpöördest aimata lasevad, märgib politoloog Mari-Liis Jakobson oma arvamusloos.

  • foto
    Ester Vilgats: aga kui ei müüks autot juhiloata ostjale
    25.11

    Tõepoolest. Mis oleks, kui teeks sellise radikaalse otsuse, et autot saaks osta üksnes inimene, kellel on juhiluba, täpsemalt öeldes juhtimisõigus. Sest auto selle juhtimiseks vajalike oskusteta inimese käes on niisama ohtlik kui tulirelv, kirjutab ERRi Pärnu korrespondent oma arvamusloos.

  • foto
    Eva Lepik: kes kaitseb loominguvabadust autorikaitsjate eest?
    25.11

    Nn panoraamivabaduse - ehk ehitiste, skulptuuride ja muude avaliku ruumi kunstiteoste vaba pildistamise-filmimise ning nende jäädvustiste jagamise - vastu võitlemine on kasulik eelkõige autorikaitseühingutele, mitte autoritele endile, osutab MTÜ Wikimedia Eesti juhatuse liige Eva Lepik oma arvamusloos.

  • foto
    Alo Lõhmus: millal jõuame kommunismi?
    23.11

    Kas olete märganud, millise innuga püüavad toidupoed viimasel ajal juurutada automaatkassasid? See ongi otse meie silme all arenev robotite pealetung, toonitab Alo Lõhmus oma arvamusloos ja soovib tere tulemast peatsesse tööjärgsesse ühiskonda.

  • foto
    Andres Siplane: eliit eliidi vastu ehk Vilfredo Pareto naerab viimasena
    23.11

    Viimasel ajal on mitmel pool maailmas olnud valimistel edukad valitseva eliidi vastased poliitilised liikumised. Murettekitav oleks justkui see, et haritud ja haldusvõimelise establishment’i asemele trügivad harimatud laamendajad. See tuletab meelde Itaalia sotsiaalteadlase Vilfredo Pareto (1848 – 1923) eliiditeooriat, mille väljatöötaja kahtlemata itsitab seda kõike teispoolsusest nähes pihku.

  • foto
    Peep Nemvalts: teadusmõtte mitmekesisus avaldub keelerikkuses
    22.11

    Kui rahvusvaheline teadussuhtlus saab olla mitmekeelne vastavalt keelteoskusele, on emakeelne teadus oma kultuuri ja hariduse arenguks iga rahva jaoks hädavajalik, leiab Tallinna ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts.

  • foto
    Rain Kooli: mesilaspesa nimega Eesti ehk väärtõlgendus vasakpöördest
    21.11

    Eesti pöördub vasakule! Läänemeelne valitsus kukutatud! Kremli-meelne koalitsioon võtab võimu! -stiilis sõnumite kandumine välisriikide meediaväljaannetesse on hea meeldetuletus selle kohta, kui piiratud on tihtipeale meie endi arusaam teistes riikides toimuvast ning sealsetest mehhanismidest, tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli oma kommentaaris.

  • foto
    Jüri Nikolajev: kas sellist valitsust me tahtsimegi?
    21.11

    Uue valitsusliidu koalitsioonilepe on Narva elanikele pigem pettumus. Vene koolidele eesti keele õppes leevendust ei anta, kodakondsusetuse probleem ei lahene ja vastuseis Venemaaga jätkub, märgib ERRi Ida-Virumaa korrespondent Jüri Nikolajev oma kommentaaris.

  • foto
    Liisi Moosaar: loomadest „hoolimisel“ ja hoolimisel on vahe
    21.11

    Suur osa inimestest nimetab end loomasõpradeks. Kellel on kodus armastatud kass ja kes tõdeb, et naabri koer on täitsa tore; kellele meeldib pidevalt loomaaias käia ja kes külastab hea meelega loomatsirkusi. Pole harvad ka olukorrad, kus maani rebasekasukas proua tormab chihuahuaga tema kaotamise hirmus keset ööd loomade kiirabikliinikusse või tänavatelt kodutuid lemmikloomi päästev perekond sööb pidulikel sündmustel hanemaksapasteeti foie gras´d.

  • foto
    Anu Viltrop ja Laur Raudsoo: mis oleks, kui suhtleks ühel nädalal oma naabritega?
    19.11

    Kui soovid elada täiesti omaette ja eraldi, siis korter suures kortermajas on kõige kindlam valik. Tihedalt üksteisega kõrvuti elades on kergem üksteist mitte märgata ja kaasinimesed tähelepanuta jätta.

  • foto
    Samost ja Hussar: USA gigantidele kuuluv sotsiaalmeedia viib Eestist meeletult reklaamiraha
    18.11

    Facebooki ja Google’i taolistele sotsiaalmeediagigantidele liigub Eestist tohututes kogustes reklaamiraha, mida saaks kasutada Eesti ajakirjanduse arendamiseks. Mida rohkem inimesed traditsioonilise ajakirjanduse asemel sotsiaalmeediasse kanduvad, seda suuremat kasu saavad tegelikult USA päritolu suurfirmad, tõdesid peatoimetajad Lauri Hussar ja Anvar Samost Tallinnas rahuvsvahelisel meediakonverentsil.

  • foto
    Annika Uudelepp: kaitseventiilivalitsus
    18.11

    Homme peaks olema see päev, kui Keskerakonna, sotsiaaldemokraatliku erakonna ja IRL-i volikogu kiidab heaks uue koalitsioonilepingu. Ükskõik, mis seal kirjas on, nimetavad need kolm erakonda seda mingi särava nimega ning valitsusest välja puksitud Reformierakond manab vasakpööret ja idameelsuse võidukäiku.

  • foto
    Michael Steel: võtnuks meedia Trumpi algusest peale tõsiselt, võinuks valimistulemus teine olla
    18.11

    Meedia suutmatus näha Donald Trumpi valimiskampaania alguses tema eduvõimalust ning teda ka vastava kriitikameelega kohelda võis otsustada USA valimistulemuse, leiab endine ajakirjanik ja strateegilise kommunikatsiooni ekspert Michael Steel.

  • foto
    Juhan Kivirähk: vene valija ei orienteeru enam Savisaare järgi
    18.11

    Võib küsida, kas venekeelne valija enam orienteerubki väga palju selle järgi, mida arvab asjadest Edgar Savisaar. Pigem jälgivad nad, kuhu positsioneerivad ennast uues olukorras Yana Toom ja Mihhail Kõlvart, märgib oma kommentaaris erakondade toetusuuringutele Juhan Kivirähk.

  • foto
    Janek Mäggi: vasak ei tohi teada, mida parem teeb!
    17.11

    Heategevusmaailma võlu on kohati valus isetus. Tunnustuse jagamine ei ole patt, kuid selle lunimine on häbiasi, kirjutab Janek Mäggi oma arvamusloos.

  • foto
    Urmas Vadi: seisev mees
    17.11

    Eesti mees ei tantsi, ei kelguta, eesti mees seisab, kirjutab Urmas Vadi oma kommentaaris.

  • foto
    Lugejakiri: USA küsitlused ei eksinud, vaid hoopis mõjutasid valimistulemust
    17.11

    Kuna valitseb reaalne oht, et USA presidendivalimiste ootamatu tulemus viib Eesti poliitikud ekslikule järeldusele, et Donald Trumpi poolt valimiskampaanias kasutatud lähenemine toimib ning küsitlusi ei saa enam üldse usaldada, siis tasub vaadata seda tulemust nüüd veidi lähemalt.

  • foto
    Erik Gamzejev: leping sigatsejaga − helgema tuleviku nimel
    16.11

    Kas Keskerakonna poolt Tallinnas ja Ida-Viru linnades viljeletud valitsemisstiil saab omaseks ka praegu loomisel olevas uues Eesti valitsusliidus, küsib peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Peeter Järvelaid: riigi- ja auto juhtimisest Eesti poliitilises kultuuris
    16.11

    Eesti liiklusseaduses on kirjas põhimõte, mis kohustab juhti juhtima transpordivahendit vastavalt tee- ja ilmaoludele. Ilmselt samamoodi võiks olla ideaalis riigi juhtimisega: et need inimesed, keda rahvas volitab riigi juhtimisel osalema, oleksid esiteks professionaalid ja need juhid arvestaks juhtimisel kindlasti tähelepanelikult meid ümbritsevate oludega.

  • foto
    Viktor Trasberg: Eesti Pank ületas majandusarengu raportiga oma volitusi ja kahjustas oma usaldusväärsust
    15.11

    Asjatundjad on valmis saanud (varsti endise) peaministri tellitud majandusarengu raporti. Teema on kahtlematult huvitav ja ülimalt päevakohane. Samas – mingit imerohtu me siit ei leia ning raport jätab paiguti vastuolulise ning deklaratiivse mulje.

  • foto
    Kristjan Port: kas Facebook mõjutas USA valimistulemusi?
    15.11

    Pärast seda, kui on kõlanud ootamatult kõva pauk, vaatavad inimesed ringi, otsides selle põhjustajat. Ehmatuse tagajärjel on otsivad meeled tundlikumas häälestatuses ja nii võib märgata asju, mis on jäänud normaalse elu käigus märkamata.

Täna etv-s

foto
Teaduspalavik, 1/3: Tants ümber DNA
Täna 09:30

Tants ümber DNA räägib elulõngast ehk DNAst, mis on kogu elu alus nii loomadele kui ka taimedele. DNA on nagu lõng, millest on võimalik teha palmikutega kampsuneid, mustriga sokke või sooje käpikuid. Mis aga juhtub siis, kui mustrilehel peaks olema viga või eksime kududes?

täna vikerraadios

foto
Rahva teenrid. Aivar Hundimägi (9)

Nädala sündmuste üle arutavad Krister Paris, Sulev Vedler ja saatejuht Aivar Hundimägi. Kuula 3. detsembril kell 11.05.

R2 aastahiti hääletus