Jarno Limnéll: rahvusliku loo jõud
Üha kiiretempolisemas infoühiskonnas kasvab ka pahatahtliku mõjutustegevuse roll ning meie siin Soomes ja Eestis ei ole taoliste arengute eest kaitstud. Parim kaitse infomõjutegevuse vastu on - lisaks haridusele ja usaldusväärsele ajakirjandusele - selge rahvuslik lugu, kirjutab Aalto ülikooli professor ning turvalisus- ja välispoliitikaspetsialist Jarno Limnéll.
Soomes tähistatakse järgmisel aastal omariikluse 100. aastapäeva. Saja aastaga on Soomes - nagu ka Eestis - palju juhtunud. Mõlema maa ajaloo võib kokku võtta tõdemusega, et oleme olnud toimetulevad ja edukad rahvad.
Minevikku tuleb hinnata ja austada, aga nüüd on sobiv aeg suunata pilk tulevikku. Soomes arutletakse praegu palju Soome idee üle. Milline on tuleviku Soome ja mida soomlus tulevikus tähendab? Ning milline on sellele vastav lugu?
Rahvad - eriti väikesed - vajavad olemasolemiseks oma lugu. Lool ehk rahvuslikul narratiivil on suur jõud ja võim. Tegelikult on rahvus kui selline olemas peamiselt tugeva eneseteadliku kujutlusena, ideena rahvusest.
Oma lugu annab rahvusele suuna.
Soome ja eesti rahvaste jaoks otsustavatel hetkedel on just oma idee teadvustamine teinud võimalikuks pea võitmatutena näivate raskuste ületamise. Nii võibki öelda, et kuni elab idee, elab rahvus. Lugu juhib rahvuse identiteeti ja eesmärki. Oma lugu annab rahvusele suuna.
Lugusid on inimestel alati vaja läinud. Tuhandeid aastaid on just nimelt lood harjutanud inimesed sünnist saati mõtlema teatud moel, käituma teatud normide kohaselt, tahtma teatud asju ja järgima teatud reegleid. Selle kõige nimi on laias laastus kultuur.
Yuval Noah Harari kirjeldab oma raamatus "Sapiens. Inimkonna lühiajalugu", kuidas inimesed on pununud aastatuhandete jooksul uskumatult keerulise lugude võrgustiku ning kui palju neil lugudel võimu on. Igale kultuurile on tekkinud oma uskumused, normid ja väärtused - ning need on pidevas muutumises.
Kultuur muutub nii sisemiste kui ka väliste sündmuste mõjul, ja lisaks ka interaktiivses suhtes teiste kultuuridega. Majandus, poliitika, religioon(id) - kõik need mõjutavad ka kultuuri. Lugu muutub - nii iseenesest kui ka suunatult.
Rahvad konkureerivad tänapäeval paljude asjade pärast: töökohtade, spetsialistide, investeeringute, majanduskasvu... Isegi õnnelikkuse. Lood on osa sellest konkurentsist.
Lugude jutustamisega on seotud ka mõjutustegevus, mille käigus püütakse meie arusaamu ja tõekspidamisi teadlikult suunata või siis lihtsalt segadust ja ebakindlust külvata. Faktid pole sellel tunnetega mängimise teel ammu enam mingi takistus.
Aga lugu luuakse igatahes - kui me ise seda ei tee, teeb seda meie eest keegi teine. Ja seda me ju ei taha.
Üha kiiretempolisemas infoühiskonnas sellise mõjutustegevuse roll aina kasvab ning meie siin Soomes või Eestis ei ole taoliste arengute eest kaitstud. Parim kaitse infomõjutegevuse vastu on - lisaks haridusele ja usaldusväärsele ajakirjandusele - selge rahvuslik lugu.
Igaüks meist võib, nii üheskoos kui ka eraldi, mõjutada seda, soomlased ja eestlased tahavad rahvastena olla, milline on meie tuleviku lugu. Kui me seda ei tea, pole lugu võimalik ka luua.
Aga lugu luuakse igatahes - kui me ise seda ei tee, teeb seda meie eest keegi teine. Ja seda me ju ei taha. Meil, soomlastel ja eestlastel, peab olema tugev oma lugu. Ka tulevikus.
Küsimus on põhimõtetes, selles, millesse me usume. Loos, millega me tahame samastuda.
See peab olema lugu, mis annab meile võimalused ehitada sellist ühiskonda, nagu me soovime. Lugu, mis määratleb meie positsiooni maailmas. Lugu, mille kaudu võime vaadata tulevikku nii, et see tulevik poleks tume.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Rain Kooli