Annika Uudelepp: naiste tulekut tipp-poliitikasse pole takistanud valijad, vaid erakonnad
Lõppevasse nädalasse jäi kolm erinevat uudiskildu, mida seob ühine teema. Esimene uudis oli muudatustest valitsuse koosseisus, teine Maailma Majandusfoorumi koostatud soolise võrdõiguslikkuse indeksi tulemustest ja kolmas – tegelikult terve uudistekogum – sellest, et mitu tuntud naist on otsustanud parlamenti kandideerida. Ühine teema on seega naiste osalemine poliitikas.
Alustades algusest. Peaminister on uueks rahandusministriks välja pakkunud Maris Lauri. Kui ta ametisse nimetatakse, on Eestis esmakordselt valitsuses nii palju naisi – 13 ministrist 6 ehk peaaegu pool. Sellele suhtele on seni kõige lähemal oldud aastatel 2002-2003, mil Siim Kallase juhitud valitsuses oli 5 naissoost ministrit. Viimase kümne aasta jooksul on seevastu naisi olnud ministrite seas valdavalt üks kuni kaks, korra ka kolm. Nii et selle näitajaga läheb Taavi Rõivase valitsus ajalukku.
Teine uudis enam nii tore ei olnud. Maailma Majandusfoorumi koostatud soolise võrdõiguslikkuse indeksi järgi oli Eesti positsioon 142 riigi hulgas üldises arvestuses mitte just uhkust tekitaval 62. kohal. Saab ka halvemini, naiste poliitilises osaluses olime alles 88. kohal. Kui muidu on Eesti harjunud erinevates rahvusvahelistes võrdlustabelites olema esimeste hulgas, siis soolises võrdõiguslikkuses ei kuulu me kuidagi Euroopasse. Meid edestasid mitmed Aafrika ja Ladina-Ameerika riigid.
Kõrvutasin seda Euroopa soolise võrdõiguslikkuse indeksiga ja sealgi on Eesti positsioon naiste poliitilise võimu osas viimase kolmandiku hulgas. Täpsemalt öeldes oleme Euroopa Liidu 28 liikmesriigi seas tagantpoolt üheksas riik.
Kolmas – see uudisterivi – annab aga lootust, et järgmine kord saame võrdõiguslikkuse näitajates Zimbabwe ja Guyana naabrusest minema: viimase nädala jooksul teatas kolm tuntud naist, et on otsustanud osaleda riigikogu valimistel. Eks kõik erakonnad otsivad valimiste eel uusi kandidaate, kuid juhtumisi olid need kolm naist kõik otsustanud kandideerida peaministrierakonna ridades.
Võib ju küsida, et on see tõesti niisama lihtne – pane ainult naised kandideerima ja võrdõiguslikkusega lähebki paremaks. Kõige tihedamaks filtriks peetakse ju valijat ning ühiskondlik müüt ütleb, et Eestis on poliitika meeste mängumaa. Päriselt see siiski nii ei ole. Laias laastus mõjutab seda, kes parlamenti pääseb, kolm tegurit:
- ühiskonnas levinud arusaamad ja hoiakud, mis määravad, kas näiteks naised üldse soovivad kandideerida;
- erakonnad kui nn väravavahid määrates, kes kandideerida soovijatest saavad mõistliku koha valimisnimekirjades ja milliseid kandidaate tõstetakse esile kampaanias;
- lõpetuseks tõesti valijaskond, kes langetab etteantud kandidaatide seast lõpliku valiku.
Nii teooria kui ka elu ise näitavad, et kui naised on valimisnimekirjades esindatud ja sellistel kohtadel, kust on tõenäolisem parlamenti pääseda (meie süsteemi puhul ringkondade esikolmik ja üleriigilises nimekirjas koht eesmises otsas), siis neid ka valitakse ja nad pääsevad parlamenti.
Heidame pilgu 2011. aasta valimistele. Lihtne analüüs näitab, et neis erakondades, kus valimisnimekirjade eesotsas oli rohkem naisi, osutus ka riigikogusse valituks rohkem naisi.
Vahed olid tookord märkimisväärsed. Kõige rohkem naiskandidaate valimisringkondade nimekirjade esikolmikus ning üleriigilise nimekirja esikahekümnes oli Keskerakonnal. Ka riigikogusse valitutest oli naiste osakaal kõige suurem ehk 27 protsenti just Keskerakonnal. Järgnes sotsiaaldemokraatlik erakond 21 protsendiga, IRL 17 protsendiga ja viimane oli Reformierakond 15 protsendiga. Ehk et eelmiste valimiste tulemuste valguses ongi Reformierakonnal põhjust selles vallas rohkem tööd teha.
Seega pole õige öelda, et valija meelest peakski poliitika jääma meeste maailmaks. Pigem on takistus olnud see, et erakonnad ei ole pidanud naiste osalemist poliitikas piisavalt vajalikuks ega oluliseks. Nüüd paistab, et asjad on hakanud muutuma ning väravavahid hakkavad uute reeglite ja realiteetidega kohanduma. Valijad on näidanud, et nende taha naiste poliitikasse toomine ei jää.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata siit.
Toimetaja: Rain Kooli
Allikas: Vikerraadio päevakommentaar