Alo Lõhmus: sünnijärgne Eesti inimene

Alo Lõhmus
14.09.2016 15:13
Rubriik: Arvamus

”Erinevalt algusest peale rõhutatud 40 eluaasta vanusetsensusest, ei olnud presidendikandidaadi sünnijärgse kodakondsuse nõude kehtestamine põhiseaduse assamblee tõsikindel veendumus, vaid tegu on üsna üle noatera tehtud otsusega,” meenutab ajakirjanik Alo Lõhmus oma arvamusartiklis.

Poliitilised konkurendid on asunud uurima küsimust, kas presidendikandidaadi kandidaadi Marina Kaljuranna kodakondsus on sünnijärgne. Nimelt sätestab põhiseaduse paragrahv 79, et vabariigi presidendi kandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt nelikümmend aastat vana.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esindajad on kahtluse alla seadnud Kaljuranna vastavuse esimesele kriteeriumile. Seda, kas Kaljurand täidab teist põhiseaduses sätestatud nõuet, nimelt on vähemalt 40 aastat vana, konservatiivid ei vaidlusta, ehkki Kaljuranna vitaalne ja energiline olek võiks tekitada kahtlusi ka selles küsimuses.

Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne 2012. aastast, mille peatoimetaja oli praegune õiguskantsler Ülle Madise, selgitab 79. paragrahvi nõnda: „Põhiseadus seab Vabariigi Presidendi ametikohale kandideerimiseks ainult kaks formaalset nõuet – sünnijärgne Eesti kodakondsus ja vanuse alampiir 40 aastat –, kuid sisuliselt eeldab hääleõiguse olemasolu. Sünnijärgsuse tingimus peab rõhutama, et riigipeaks saab vaid isik, kes eeldatavalt on riigiga tugevalt seotud.“

Justiitsministeeriumi koduleheküljelt leitav põhiseaduse juriidiline ekspertiis, mis valmis 1998. aastal ning mille koostamisel on osalenud Paul Varul, Uno Lõhmus, Märt Rask, Eerik-Juhan Truuväli, Kalle Merusk, Jüri Raidla ja mitmed teised nimekad juristid, tuletab meelde põhiseaduse assamblees peetud vaidlusi.

Nimelt sätestas Jüri Raidla töögrupi käe all valminud põhiseaduse eelnõu presidendikandidaadile vähemalt 25-aastase paikse Eestis elamise kohustuse. Jüri Adamsi eelnõu aga nägi ette paiksuse tsensuse rakendamist 3 viimase aasta ulatuses.

Kui põhiseaduse assamblee liige Hando Runnel tegi ettepaneku viia sisse nõue, et president peab olema sünnipärane Eesti kodanik, siis lükati see põhiseaduse assamblee IV toimkonna poolt tagasi, kuid hääletati assamblee istungil lõppeelnõusse ikkagi sisse.

Tundub seega, et erinevalt algusest peale rõhutatud 40 eluaasta vanusetsensusest, ei olnud sünnijärgse kodakondsuse nõude kehtestamine põhiseaduse assamblee tõsikindel veendumus, vaid tegu on üsna üle noatera tehtud otsusega, mille juures võeti tõenäoliselt eeskujuks Soome seaduste vastav säte.

Rahvusarhiivi koduleheküljel avaldatud põhiseaduse assamblee esimestes konstitutsioonikavandites (kus presidendi asemel seisab veel riigivanem) leidub näiteks hoopis selline sõnastus: „Riigivanemaks võib kandideerida iga Eesti kodanik, kes on vähemalt nelikümmend aastat vana ja kes on vähemalt kümme aastat elanud Eestis.“

Väärib tähelepanu, et kui põhiseaduse teksti oleks jõudnud Eestis 25 aasta jooksul paikselt elamise nõue, siis ei oleks praegune president Toomas Hendrik Ilves saanud 2006. aastal presidendiks kandideerida. Ehkki tema kodakondsus on ilma mingi kahtluseta sünnijärgne, ei elanud väliseestlasest Ilves kuni 1990. aastateni Eestis.

Põhiseaduse assamblee on minu meelest aga tähtsaks pidanud just seda, et presidendiks pürgiv inimene oleks tihedalt ja pikaajaliselt seotud Eesti ühiskonna ja riigiga.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

täna vikerraadios