Heidy Roosimägi: kvaliteetne kõrgharidus on Eestis kindlameelselt sekundaarsel kohal
Rääkides teadmispõhisest ühiskonnast, innovatsioonist, oskustest ja nende kasutamisest, soovist tagada Eesti noortele konkurentsivõimeline kõrgharidus, ei saa jätta poolt osa tegemata. Ei saa tahta, et noored oleks kõrgelt haritud – neil oleks lisaks haridusele ka haritus –, tagamata selle omandamiseks vajalikku keskkonda.
Kõrgetasemeline ja konkurentsivõimeline haridus tähendab järjepidevat tööd õppekavade kallal. Õppekavaarendus on erinevatest etappidest koosnev protsess, mistõttu on arendustöös oluline lähtuda just tulevikuperspektiividest. Õppekavade arendamisel saab eristada kolme põhilist rõhuasetust: sisendipõhist, väljundipõhist ning protsessipõhist õppimist. Eestis on kõrgharidus valdavalt väljundipõhine.
Aga milles siis probleem? Õppekavade arenduse olulised osad on arengustrateegia, raha protsessi toetamiseks ning rakendusmeetmed ja nende tulemuslikkus. Tulemuslikkuse all pean silmas just õpiväljundite omandamist (ehk tegu on „õpitud“, mitte lihtsalt „kirjutatud“ õppekavaga). Õppekavadesse kirjutatakse küll sisse, millised teadmised ja oskused tudeng omandama peaks, ent kohati on tegu väga kohmakate ja keeruliste sõnastustega, kuivõrd enamasti peegeldub sellest liigne akadeemilisus. Seos õppekavade ning üldiste õpiväljundite vahel on nõrk ning sellest saab vaid formaalne dokument, mida tuleb täita, mitte aga vahend õppekvaliteedi tõstmisel.
Kvaliteetse hariduse tagamine pole sprint, vaid maraton ning tulemuse nimel tuleb vaeva näha.
Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) on pakkunud üheks kvaliteediprobleemi lahendamise viisiks üliõpilaste suurema kaasamise erinevatesse protsessidesse, olgu need siis mistahes komisjonid või nõukogud, mis akadeemilistes institutsioonides õppekvaliteedi arendamisega seotud. Tõsi, selline süsteem juba eksisteerib, ent minu hinnangul ei toimi; kaasatus on tihti vaid formaalsus.
Siinkohal pean silmas, et kuigi tõepoolest osalevad üliõpilased koosolekutel ning saavad esindada tudengkonna huve, ei pruugi nad alati õiges kohas osata oma arvamust esitada. Mis see tähendab? Teadmised õppekavade arendamisest on suhteliselt kesised, kui mitte olematud, ent ülikoolipoolne (ka riigipoolne!) initsiatiiv arendustegevuse teadlikkuse tõstmiseks puudub.
Tuleb tõdeda, et paljud tudengid ei peagi tagasisidestamist ning kaasatust õppekvaliteedi arenduses oluliseks. Ent ehk see ongi vale stardipositsioon? Ehk peaks kõrgkoolid pöörama rohkem tähelepanu sellele, mis meetmetega kaasata ja suurendada noorte tahet olla osa arenguprotsessist? Isikliku kogemuse põhjal julgen väita, et kvaliteedihindamine ei tundu tudengitele atraktiivne, mistõttu jääb see teema nende jaoks kaugeks ning puuduvad teadmised selle kohta, kui palju tegelikult nende arvamus loeb ning on võimeline protsessi kujundama. Kvaliteedi tõstmise vältimatu samm on tagasisidestamine, aga tulemus ei tohi jääda vaid tulemuseks – tulemuse eesmärk on olla sisendiks õppekavaarenduse edasistes etappides.
Kvaliteediarendusprotsessi oluline komponent on tudengite tagasiside, kuid sama oluline on kaasata ka kõrgkooliväliseid osalisi. Kui suur protsent kõrgharituid, kes pärast kolme või enamat aastat diplomi kätte saavad, oma teadmisi ja oskusi päriselus ka rakendada oskavad, et investeeritud ressurss taastoota? Teiste osaliste seas on seega vaja kaasata nii vilistlasi, tööandjaid kui ka erialaliite või seadusloomega tegelevaid ametnikke. Tööandjad on otsene sihtgrupp, kelle juurde haridust omandav, või juba omandanud, indiviid liigub.
Õppekavade väljundipõhiseks muutmisest üksi on vähe. Tööturu ning teadmuspõhine ühiskond on kiiresti muutuvad protsessid, mistõttu arengu saavutamiseks tuleb muutustega tegeleda iga päev; ei saa öelda, et õppekava saaks mingil hetkel valmis ning täiendused pole vajalikud. Globaliseeruvas maailmas on tähtis mõista seda, mis toimub meie ümber ka väljaspool riigipiiri, mistõttu rahvusvaheliselt omandatud teadmiste tunnustamine väljunditeta on keeruline. Oluline on meeles pidada, et protsessi saab tulemuslikuks nimetada siis, kui see vastab püstitatud eesmärkidele.