Olav Anton: miks Brexit läks nagu läks (1)

Olav Anton. (Foto: erakogu)
Olav Anton
27.06.2016 10:14
Rubriik: Arvamus

Ülemad ei saa ja alamad ei taha vanaviisi jätkata. See Karl Marxi definitsioon revolutsioonilise situatsiooni kohta meenus mulle paratamatult, kui lugesin 24. juuni Eesti Päevalehest Siim Kallase arvamust Brexitist.

„Populistid läksid valitsejate vastu, valetasid, ja võitsid. Kõikidele äärmusrühmadele demokraatlikes riikides on see oluline sõnum. Valimised ei loe, valitsus pole usutav, samuti opositsioon. Vaja on lihtsat (enamasti valet) sõnumit, palju röökimist, suurt kõlapinda meedias, ja näe, mis võib juhtuda. Demokraatliku otsustamise mehhanismid ei suuda populistide rünnakule vastu seista,“ kirjutas Kallas.

Rahvas ei usalda valitsejaid, ei valitsust ega opositsiooni. Miski on mäda nii Taani riigis (Hamleti järeldus) kui ka Ühendkuningriigis, aga ka mujal Euroopas. Eestigi pole kahjuks selles suhtes erand. Brexiti kommentaare lugedes saab selgeks tõsiasi, et valitsejad keelduvad peeglisse vaatama, otsimaks vastuseid küsimustele, miks ja millal nad oma rahva populistidele loovutasid.

Keda võiks valitsejad oma peegelpildis ära tunda? Vastus on avalik saladus: nähakse samasugust populisti, keda innukalt süüdistatakse. Rahvakeeli – pada sõimab katelt.

Seega on EKRE laadsed poliittooted nii Reformierakond kui ka IRL ja SDP, aga ka Kesk- ja Vabaerakond. Samas on Eesti põhiseaduse järgi erakonnad ainukesed riigivalitsemise instrumendid.

Valdo Randpere näeks oma poliitilises peegelpildis seda, et aeg, millal populistidele kaotatakse valijad, ühtib ajaga, millal ostetakse Taimaa lõbusõiduks maksumaksja raha eest lennupiletid. Kalle Muuli näeks peeglist majoneesimehikesi, kes riigikogu liikmete kuluhüvitused naljanumbriks on pööranud.

Kaks viimast juhuslikku näidet on imepisike osa poliitikute missioonist valitsejate umbusaldamiseks. Oma hindamatu osa Euroopa Liidu umbusaldamiseks on lisanud ka Eesti riigiametnikud. Kümne aasta jooksul oleme kuulnud nende vabandusi: mina saan küll asjast aru, aga Euroopa Liit nõuab seda, teist ja kolmandat.

Siim Kallase populistide süüdistamine valetamises kõlab eriliselt õõnsalt kümne miljoni dollari kadumise ja VEB fondi juhtumite valguses. Tahtmatult meenub kirjandusklassikast Kaval-Antsu soovitus Vanapaganale: valeta, siis usutakse – kui tõtt räägid, ei usu sind keegi.

Valitsejad on veendunud, et on ainult kaks seisukohta: õige (nende oma) ja vale (neile sobimatu). Poliitlava täidavad populistid ja väljavalitud.

Inglise keeles iseloomustab sõnapaar „electedselected“ kirjeldatud vastuolu veelgi täpsemalt. Selle sõnapaari tõi laiemasse kasutusse ajakirjanik Edward Lucas, iseloomustades Vene presidendi Vladimir Putini valimist.

Väljavalituna saame endale uue Vabariigi Presidendi ja väljavalitutena teostavad oma võimu Euroopa tippjuhid koos arvuka eurobürokraatiaga. Vanarahva tarkusest teame tõsiasja, et see koer, kes pihta sai, kiunub kõige valjemalt. Brexiti järel kostab kõvemat kisa peaasjalikult Euroopa mandriosas.

Minu jaoks paljastas Euroopa bürokraatia oma rahvavaenuliku näo, kui kreeklasest eurovolinik (Kreeka valitsuse tagatoas väljavalitu) jagas laiali pagulaste võtmiste sundkvoote, selle asemel, et tunda muret Euroopa Liidu välispiiri olukorra kohta. Juhuslikult ühtis pagulaste ületuleku koht just Kreeka riigipiiriga.

Brexitiga, mis „poliitiliselt karjub“ kogu maailmale, et „poliitilised kuningad on alasti“, on mul ka isiklik seos. Nädal enne referendumit pidasin oma Kesk-Inglismaal elava väimeespoisiga pika Skype-vestluse. Tema ja tema sõbrad hääletasid kindlalt lahkumise poolt. Ta kirjeldas ka neid valijaid, kes peamiselt ebakindluse hirmust eelistasid jäämist.

Minu küsimuse peale, et kas ta kujutab ette seda segadust, mis väljumisega kaasneb, vastas puhastverd britt järgmist. Lahkumise mats võib olla tõepoolest tugev, võib meid isegi majanduslikult pikali lüüa. Mõne aja pärast tõuseme me omadele jalgadele ja jätkame iseseisvat elu vabadena neist hullustest, mis oleks meile kohustuslikud, lohisedes Euroopa Liidu kiiluvees.

Kaks peamist lahkumise põhjust väimehe hinnangul olid euroopa seaduste ülimuslikkus ja euroopa relvajõudude loomise algatused. Need kartused kasvavad palju suuremaks, kui kujutame eespool kirjeldatud Kreeka eurovoliniku juttu selle esitaja tõlgenduses (täitmiseks kohustusliku seadusena). Euroopa relvajõudude loomine tekitab olukorra, kus briti üksusi võib kamandama hakata Frank-Walter Steinmeieri tüüpi ülemus. Sellise õudusunenäo taustal pole mitte ainult lihtne aktsepteerida brittide valikut, vaid nõustuda nendega, kelle arvates oli viimane aeg „jalga lasta“.

Kahjuks on ebaproportsionaalselt palju tegevpoliitikuid nii kodus kui ka välismaal kahtluse alla seadnud demokraatliku otsustamise mehhanismid. Valimiste asemele veel midagi muud ei pakuta, kuid rahva tõrjumine otsustusprotsessist on ilmselge. Lihtsalt öeldes on poliitikud veendunud pseudomõttes, et rahvas on liiga loll, et rahvahääletusel midagi otsustada.

Ka meil on poliitikud korduvalt propageerinud arvamust, et poliitikud ei tohigi rahva tahtest lähtuda, vaid peavad oma tunde järgi rahvast tulevikku juhtima. Valimiste ajal on aga see idee maha vaikitud ja jäetud kasutamata võimalus oma tegelikule soovile valija mandaat taotleda.

Seega ei ole põhimõte „pime juhib jalutut“ veel välja surnud, erinevalt Nõukogude Liidust, kus ka seda ideed püüti juurutada. Rahva osalemine on asendatud poliittehnoloogiaga, mis oma olemuselt on puhas populism.

Tõsiasi, et Eesti rahva käest ei soovita mitte midagi riigi asjade otsustamisel küsida, ei paista aga tähendavat veel seda, et selliselt võiks käituda „vanal heal“ Inglismaal. Mikk Mikiveri retooriline küsimus „Kui võim on rahva käes, siis kelle käes see on?” on Ühendkuningriigis, erinevalt Eestis, veel au sees.

Jalgpalli termineid kasutades lõi Brexit palli valitsejate väravasse ja nüüd on nende kord – kas hakata ausalt „edasi mängima“ või David Cameroni kombel loobuda. Alamad ei taha vanaviisi jätkata ja ülemad peavad muutuma. Need, kes seda suudavad, saavad ka valijate mandaadi.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Viktor Trasberg: rändestatistikat ei saa usaldada
    Eile

    Meie rahvaarvu suurenemist saab uskuda täpselt nii palju, kui me usume selle arvutamise metoodikat, märgib Viktor Trasberg Vikerraadio kommentaaris.

  • foto
    Mari Järvelaid: Eestis joovad juba algkoolilapsed – roolijoodikute vangistamisest tõhusam oleks selle epideemia lõpetamine
    Eile

    Kui tahta tõhusat sekkumist Eesti alkoholiprobleemi, siis tuleb leida vahendid laste alkoholitarbimise lõpetamiseks. Tark oleks seejuures tõsta alkoholimüügi keelu vanusepiiri vähemalt 21 eluaastani, kuna aju küpsus saavutatakse vanuses 20-25 eluaastat. Sellele põlvkonnale, kus väga paljud on alustanud alkoholiga 11-12-aastaselt ning sageli olnud teismelisena umbjoobes, tuleb aga anda võimalus ümberõppeks. Roolijoodikute jaoks tähendaks see saatmist rehabilitatsiooniprogrammi, kirjutab meditsiiniteaduste doktor Mari Järvelaid.

  • foto
    Rain Kooli: kildmürsu plahvatus (veebi)toimetuses
    23.01

    Paljudes meediamajades moodustub konkreetse teema ümber verbaalse kildmürsu plahvatuse järgne olukord – veebiseinad on täis miniatuurseid fragmente, millest ühes on üks, teises teine infokilluke ja kõik on valatud üle nüüdisuudismeedia universaalse kastmega, mille olemuse võib kokku võtta sõnadega võtame kommentaarid peale. Lõpuks teavad inimesed üha vähem, kuigi infot on üha rohkem, tõdeb Rain Kooli Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Erkki Bahovski: Eesti trumpofiilide taga kumab soov, et 25 aastaga saavutatu kummuli keerataks
    23.01

    Miks mõni Eesti elanik USA uut presidenti Donald Trumpi nii palju kaitseb, katsub selgitada Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski.

  • foto
    Mihhail Trunin: "Vene inimesi solvatakse!" ehk Kellele on Eestis vaja uut vene parteid?
    21.01

    Kellele on vaja loodavat Eestimaa Rahvaste Parteid, mis ei võta arvesse asjaolu, et Eestis ei ole vene kultuuri ega ole ka vene kogukonda?

  • foto
    Hedvig Hanson: millesse me usume?
    20.01

    Arvestades, et meie, eestlased, oleme üks usk(u)matumaid rahvusi maailmas, oleks vist õigem küsida – millesse me ei usu? Aga kuna see nimekiri saaks jällegi lõputult pikk, püüan süveneda sellesse, millesse me tõesti usume. Sest tõeline uskumine on ju suuresti meie olemise ja olemuse sisu.

  • foto
    Rauno Vinni: kuidas poliitikas emotsioonidega toime tulla
    20.01

    Emotsioonid muudavad poliitika inimnäolisemaks. Trikk on selles, et negatiivsetel emotsioonidel ega valedel ei tohiks lasta võimust võtta, leiab Rauno Vinni oma Vikerraadio kommentaaris ja pakub ETV-le välja uudse võistlussaate.

  • foto
    Jüri Nikolajev: Donald Džonovitš lõpetab jama ja toob rahu
    20.01

    Narvas loodetakse, et Donald Trumpi presidendiks saamisega lõpeb Venemaa ja Lääne vastasseis. Jüri Nikolajev kommenteerib.

  • foto
    Kas pensioniea edasilükkamine on tasuv? Vaata arvutusi!
    20.01

    Paindliku pensionieana ei saa mõista ainult nominaalse pensionilemineku vanuse sidumist keskmise eluega, vaid see on kompleks abinõusid. Valikut neist vaatlen siinkohal lähtuvalt praegu kehtivatest seadustest.

  • foto
    Urmas Vadi: uus Eesti märk on nagu surnut teesklev loom
    19.01

    Paljud teevad kurja nalja selle meie uue märgi teemal, kõigil on selle kohta oma arvamus ja ses mõttes on see märk oma eesmärgi täitnud – teda on märgatud. Aga nüüd edasi vajab lahendamist küsimus, kas need märgitegijad ei mõelnud mitte midagi, või siis just mõtlesid ja leidsid üldse kõige õigema märgi Eestile.

  • foto
    Alo Lõhmus: riigijuhi kõne
    18.01

    Kui laiem publik tunneb maailma liidrite mõtteid vaid lühikeste ja pealiskaudsete info-osakeste põhjal, siis ei mõista inimesed lõpuks enam ka omaenda riigi välispoliitikat, sigineb usaldamatus ja tekivad kahtlustused, mis halvimal juhul võivad hakata kahjustama ka meile nii olulist liitlassuhet USAga, märgib Alo Lõhmus Vikerraadio kommentaaris.

  • foto
    Toomas Alatalu: puusalt tulistama jäävat Trumpi tuleb lugeda lõpuni
    18.01

    Mida lähemale on tulnud ametisse astumise päev, seda selgemaks on saanud Donald Trumpi välispoliitika, kommenteerib Toomas Alatalu.

  • foto
    Veiko Kommusaar: praegune väärteomenetlus on bürokraatlik ja ebamõistlik
    18.01

    Peaaegu pooled Eesti inimesed – üle 600 tuhande – on kantud karistusregistrisse, sest täna satub sinna ka selliste rikkumistega nagu katkise numbritulega sõitmine või vales kohas üle tee minek. Paljude rikkumiste puhul võib aga karistusest efektiivsem olla hoopis selgitamine ja inimlik suhtumine, kirjutab siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaar oma arvamusloos.

  • foto
    Aivar Hundimägi: see on nii ilus, sest see pole tõsi
    18.01

    Inimeste sissetulekute ning säästude kasv on tekitanud seltskondi, kes meelitavad inimesi kõrget tootlust lubades investeerima, kuid hiljem võib selguda, et ei ole kõrget tootlust ja pole ka raha, tõdeb Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi Vikerraadio kommentaaris.

  • foto
    Keelesäuts. Tuhat tänu on parem kui tänud
    17.01

    Me oleme unustamas, kuidas tänada ja kuidas tänamisele vastata.

  • foto
    Andres Laiapea: Vabaerakonna populismist ja erakondade rahastamisest
    17.01

    Poliitikas on probleemidele võimalik reageerida kolmel erineval moel: neid ignoreerida, hakata otsima tõesti toimivaid lahendusi või üritada neid poliitilise omakasu huvides lihtsalt ekspluateerida, soovimata neid tegelikult lahendada. Halvas mõttes populistid kalduvad tegema sageli viimast, kirjutab MTÜ Radikaaldemokraadid endine juhatuse liige Andres Laiapea erakondade rahastamisest.

  • foto
    Rain Kooli: Eesti vajab endiselt korralikku logo
    16.01

    Ootused olid kõrgel, kui Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus EAS esitles läinud reedel… jah, õiguspoolest mida? Eelneva sõnakasutuse järgi otsustades olid paljud, ka reporterid ja toimetajad, arvamusel, et esitletakse uut Eesti märki. Lööklauset. Midagi omaaegse palju furoori tekitanud Welcome to Estonia asemele.

  • foto
    Risto Kask: kas Nõmme sild on kunst või farss?
    13.01

    Möödunud aasta hilissügisel alustas Tallinna linn Nõmme silla, tuntud ka kui Ehitajate tee kergliiklussilla, rekonstrueerimistöödega. Tööde käigus avaldasid paljud inimesed pahameelt. Mõne elaniku hinnangul tuleks tõsiselt kaaluda silla lammutamist ning rajada uus, moodne ja kaasaegne sild.

  • foto
    Rootsi politsei juht: see ei ole see Rootsi, mida me tunneme "Bullerby lastest"
    12.01

    Rootsis on 53 probleemset piirkonda, millest 15 kuuluvad eriti raskesse kategooriasse. Areng nendes peamiselt sisserändajatega asustatud, harimatumates ja vaesemates linnaosades on Dan Eliassoni sõnul Rootsi suurim siseturvalisusega seotud probleem.

  • foto
    Peeter Helme: julgus mõelda hooajaväliselt
    12.01

    Kindlasti pole ma ainuke inimene, keda tabas aasta lõpul raamatuuputus. Teadupärast rihivad kirjastused oma raskekahurväe tulistama kõige rohkem ja kõige peibutavamaid nimetusi just detsembris, mil toimuvad kõikvõimalikud väljamüügid ning mil inimesed üleüldse ostavad tavalisest rohkem raamatuid. Ja miks nad ei peakski, raamat on ju tore kingitus, eks?

  • foto
    Erik Gamzejev: kui nüüd elu Ida-Virumaal paremaks ei muutu, siis millal veel?
    11.01

    Kui lõppenud aasta oli Ida-Virumaa jaoks suuresti tulekahju kustutamise aasta, siis uus võiks saada stardipauguks ülejäänud Eestile järele rühkimisele, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Olav Anton: turbulentse poliitika aasta?
    11.01

    Välispoliitiliselt tuleb kahtlemata väga dünaamiline aasta. Trump ja Brexit, aga ka valimised Prantsusmaal, Saksamaal ja Hollandis on vaid mõned märksõnad, millest piisaks isegi mitme poliitika-aasta sisustamiseks. Tuntavalt turbulentne on ka Euroopa Parlamendi Presidendi valimine, kus määramatust tuleviku suhtes on rohkem kui selgust. Eestis on rahulikum kui mujal maailmas, kuid poliitilisi keeriseid jätkub meilegi.

  • foto
    Erle Loonurm: 21. sajandi vaatemäng – infost ja ”tõest” on saanud meie aja malenupud
    10.01

    Võitlus ellujäämise nimel on asendunud võitlusega võimu nimel. Infost ja ”tõest” on saanud meie aja malenupud, millega tuleb mängida ja neid heaperemehelikult kasutama ning tarbima õppida. Mõlema juurde käib ka vastutus. Ja uus aeg on elujõuline siis, kui osatakse ka minevikust ajatud mängureeglid kaasa võtta, kirjutab Erle Loonurm oma essees.

  • foto
    Rain Kooli: libauudiste nimetamine alternatiivmeediaks on nagu kutsuks välikäimlat alternatiivrestoraniks
    09.01

    ”Alternatiivmeediaks kutsutavate meedialaadsete toodete hulgas tuleb eristada kaht hoovust: libauudislehekülgi ja veendumusmeediat,” märgib ERR-i arvamustoimetaja Rain Kooli oma arvamusloos.

  • foto
    Erkki Bahovski: Eesti – endisest Nõukogude liiduvabariigist uljaks Põhjamaaks?
    09.01

    Eesti peab ikka veel tõestama, et pole enam endine Nõukogude liiduvabariik, kuid abi saab ÜROst, kommenteerib Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski.

  • foto
    R2 Agenda | Neil Strauss: demagoogide võimu on kindlustanud hirmust juhitud ahelreaktsioon
    09.01

    R2 saate "Agenda" toimetajad kohtusid Los Angeleses seitsmel korral NY Timesi bestselleri tiitli pälvinud kirjaniku Neil Straussiga, kelle sulest pärinevad muu hulgas raamatud "The Game" ja "The Truth". Straussi hinnangul on parem-populistide võimule tuleku taga eelmisel kümnendil alanud ahelreaktsioon, mida juhib hirm.

  • foto
    2016. aasta ERR.ee arvamuses: testi, kas tead, kes mida ütles
    08.01

    ERR.ee arvamustoimetaja Rain Kooli koostas rahvusringhäälingu jälgijatele viktoriini, mis põhineb möödunud 2016. aastal arvamusküljel avaldatud artiklitel. Seega kõik õiged vastused on leitavad ERR.ee portaalist. Mõnusat lahendamist!

  • foto
    Meediakommentaar: Delfi valetas. Aga kellele on see kasulik?
    05.01

    Gorbatšov on surnud, paavst kuulutas Donald Trumpi pühakuks, Eesti televaatajad vaatasid aastavahetusel kõige enam Vladimir Putini kõnet. Mis on neil uudistena näivatel infokildudel ühist? Õige vastus on: need kõik on valed.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: mis on Eesti rahvusriigi mõte?
    06.01

    Teeme alanud aastal oma peatselt juubelit tähistavale riigile lisaks pillimängule ja lipuväljakutele ka ühe sisulise kingituse – vaidleme omavahel selgeks, milleks meil üldse oma riiki vaja on, pakub politoloog Mari-Liis Jakobson oma arvamusloos.

  • foto
    Andres Siplane: pöörased sõnumid ajavad segadusse? Appi tuleb mister Popper
    06.01

    Kõik sellised väited, et kaksiktornidesse lennutas lennukeid USA valitsus ise või et Baltikumi snaiprid tulistasid Maidanil inimesi või et ma olen puhas nagu prillikivi või et tegelikult kõik Süüria inimesed armastavad Assadit või et laste prostitutsioon on nüüd Californias legaalne, on tegelikult falsifitseeritavad ehk nende tõepärasus on mõõdetav. Küsimus on selles, kas väite esitaja või vaidlustaja on nõus teatud tingimuste täitudes ka nendest väidetest loobuma ja nurgas häbenema.