Dmitri Moskovtsev: iga väliseestlane võib olla Eesti (ettevõtlus)minister

(Foto: PPA)
Dmitri Moskovtsev, TLÜ politoloogia magistrant
11.08.2016 11:41
Rubriik: Arvamus

Kas Eesti kasutab igasuguste võrgustike ajastul täiel määral oma potentsiaali – välisriikides elavat 150 000-200 000 eestlast, küsib Tallinna Ülikooli politoloogia magistrant Dmitri Moskovtsev oma arvamusloos. Ja vastab: ega ei kasuta küll.


Juuli alguses tekitas palju arutelu ettevõtlusministri Liisa Oviiri välisreiside otstarbekus. Ministri ülesanne on muu hulgas esindada Eesti ettevõtjaid välismaal ja selle kaudu avada uusi turge ekspordile. Olla nagu riigi mastaabis müügimees, kes lendab kohale, tutvustab toodet, lepib kokku.

10 aastat tagasi käidi niimoodi meie kodus ja püüti müüa imelist tolmuimejat, õnneks tulemuseta. Teisalt keegi ju ostis lõpuks ka neid tolmuimejaid, seega polnud selline tegevus päris tulutu.

Ent üks ettevõtlusminister igale poole jõuda ei pruugi. Sestap on õigustatud küsimus, kas Eesti kasutab igasuguste võrgustike ajastul täiel määral oma potentsiaali: välisriikides elavat 150 000-200 000 eestlast.

Mismoodi riik nendega sidet hoiab? Arvamusfestivali „Globaalse Eesti“ arutelu ettevalmistamisel õnnestus mul natuke uurida seda teemat ja jagan nüüd enda muljed.

Rahvuskaaslase programm

2004. aastal käivitus esimene väliseestlastele suunatud programm, mida rahastatakse haridus- ja teadusministeeriumi ning kultuuriministeeriumi eelarvest. Programm oli esialgu mõeldud välismaal pikalt elanud eestlastele, teiste hulgas ka teise või kolmanda põlvkonna väliseestlastele, ent viimasel ajal on see üha rohkem puudutanud ka uusväljarännanuid.

Programmi peamine rõhk on eesti keele õppimisel/praktiseerimisel (keeleõpe, keelelaagrid, õpetajate koolitus jne) ja kultuuritegevustel (konverentsid, kultuuriüritused). Samuti toetatakse välismaal eesti kultuuri ja väliseesti kultuuripärandi säilitamist.

Üks programmi meetmetest on ka väliseestlaste Eestisse tagasipöördumise soodustamine.

Programmi mõju-uuringus (2015 a.) väidetakse, et keele- ja kultuuriõpe annab lapsele võimaluse õppida tundma oma vanema(te) päritoluriigi kultuuri ning siduda ennast tulevikus Eestiga (sh naasta Eestisse). Samuti soodustab lapse keeleõpe lapsevanema osalemist väliseesti kogukonnas ja tegemistes.

Eeldatakse, et niimoodi hoiab väliseestlane sidet Eestiga ja võib-olla ka kunagi tulevikus tuleb tagasi kodumaale.

Globaalsete eestlaste võrgustik

Valitsusliidu tegevuskavas on ambitsioonikas eesmärk seada välisdiplomaatia senisest enam majandusarengu teenistusse. Ekspordi hoogustamiseks ja investeeringute toomiseks Eestisse lubatakse muuhulgas välja arendada globaalne EESTI-võrgustik, millesse kuuluvad Eesti välisesindused, aukonsulid-ärisaadikud, välismaal elavad ja töötavad rahvuskaaslased, Eesti sõbrad ja nende ühendused.

Praeguseks on võrgustiku loomisega tegeletud vaid paar kuud, kuid esimene tulemus on juba olemas. EAS-i veebilehelt on leitav globaalsete eestlaste võrgustik (http://www.eas.ee/teenus/globaalsete-eestlaste-vorgustik/), mida iseloomustatakse kui kogenud äriinimeste võrgustikku, mis nõustab vabatahtlikkuse alusel Eesti ettevõtteid välisturgudele sisenemise küsimustes. Seda nimetatakse teenuseks ja kohe on välistatud riigid, kus EAS ise pakub ekspordipartneri otsingu teenust.

Võrgustikus on hetkeseisuga üheksa inimest üheksas erinevas riigis, kes on nõus aitama Eesti ettevõtteid sealsetel turgudel. Need inimesed väärivad Eesti ühiskonna poolt au ja tänu, kuid EAS lahendab oma pädevuste piires konkreetset ülesannet, mis kahjuks pole otseselt seotud teiste väliseestlastele suunatud tegevustega.

Eesti ongi teinud väliseestlaste kaasamisel põhimõttelise otsuse – mitte lõimida kultuuri/hariduse ja majandusküsimusi.

Globaalne Leedu

Võrdluseks võib tuua leedukate rahvuskaaslase programmi, mille nimeks on „Globaalne Leedu“. Selle programmi raames julgustatakse välisleedukaid osalema Leedu kultuuri-, majandus-, poliitika-, teadus- ja spordielus. Kõik need tegevused on omavahel seotud.

Sarnaselt Eesti kaasmaalaste programmiga toetatakse keeleõpet ja kultuuripärandi säilitamist, samal ajal korraldatakse näiteks spordiüritust nimega World Lithuanian Sport Games, kus osaleb üle 3000 rahvuskaaslase 20-st riigist. Programmi raames tehakse koostööd ka välismaal elavate Leedu artistidega ja palju muud. Samuti on programmis määratletud palju majanduslikke eesmärke ja vahendeid.

Erinevalt meist lähtuvad leedulased mõttest, et emigratsiooni ohuna kujutamise asemel saab selle rakendada Leedu arengu hüvanguks. Samuti soovivad nad muuhulgas julgustada välisleedukaid levitama informatsiooni Leedu kohta.

Muidugi pole see programm ideaalne, kuid see näeb välja nagu terviksüsteem ning sellel on konkreetsed poliitilised vastutajad.

Väliseestlane – kangelane või reetur?

Rahvuskaaslaste programmi mõju-uuringu raames läbi viidud küsitlusele vastanutest 72% ei tunne, et Eesti riik vajaks neid. 43% arvab, et Eestis ei suhtuta väliseestlastesse hästi.

Midagi on sellel pildil valesti.

Ka väljarände käsitlemisel avalikes aruteludes on meil leedukate mõtteviisist veel mõnevõrra õppida. Väljarännet käsitlevad uudislood kipuvad inimeste lahkumist ikka nimetama probleemiks. (vt ntks ”Eestlased on kodumaale tagasi pöördumas, kuid väljaränne on endiselt probleem”, Delfi; ”Valijate arvates on Eesti suurim probleem väljaränne”, Postimees; ”Hardo Aasmäe: väljaränne suretab majandust ja toob pruudipõua”, Õhtuleht; ”Ingrid Rüütel: eestlust ohustab väljaränne, mitte sisseränne”, Delfi). Tõnis Lukase kurikuulus väljaaütlemine mugavus- ja lodevuspagulaste kohta on muutunud (küll pigem irooniliseks) käibefraasiks.

Kuidas luua sellise kajastuse taustal väliskogukondadega usalduslik ja konstruktiivne suhe?

Vabariigi valitsuse aastate 2015-2019 tegevusprogrammis on allteema „Eestlased maailmas“ koos kahe punktiga. Üks nendest on järgmine: loome traditsiooni, et 24. veebruaril pöördub Eesti Vabariigi valitsus teistes riikides elavate eestlaste poole. See on positiivne, et valitsus soovib kas või kord aastas pöörduda väliseestlaste poole. Kuid üksnes sellest žestist ei piisa väliseestlastega usaldusliku ja kaasava suhte loomiseks.

Mõtleme globaalselt, unistame suuremalt

Kõik algab suhtumisest ja riik võib teha esimese sammu suhtumise parandamisel. Isegi rohkem – võtta endale sihiks tunnustada praegusest palju enam väliseestlasi, kes hoiavad Eestiga sidet, püüavad Eestit aidata või säilitavad välismaal kodumaa pärandit. Saab näiteks esile tuua globaalsete eestlaste panust Eesti majandusse, rahvusvahelisse tuntusse ja turismindusse, võimalusi on palju. Vähemalt saab seda teemat avalikult arutada.

Lisaks Eesti ettevõtete ekspordi edendamisele on veel palju viise, kuidas väliseestlased saaksid Eestisse ja eestlusesse panustada. Üks variant on pakkuda väliseestlastele võimalust investeerida Eesti väikeettevõtetesse. Inimesed teenivad raha välismaal, investeerivad ning samal ajal toetavad kodumaa majandust.

Teiselt poolt keegi ei räägi sellest, et väliseestlased on ka omamoodi turg. Kujutame ette, et osa neist hakkab eelistama Eesti noordisainerite toodangut, samal ajal oma elukohariigis ka seda reklaamides. Rahvuskaaslased saavad oma riikides nii kasutada kui ka reklaamida e-residentsust, rohkem soovitada Eestit kohalikele turismi sihtkohana või muudeks tegevusteks.

Positiivne programm võikski olla sellise mõtteviisi juurutamine – väliseestlane, kodumaa vajab sind!

Artikkel on sissejuhatus arvamusfestivalil 12. augustil Paides toimuvale arutelule "Globaalne Eesti". Arutelu algab kell 17.30 ERRi alal.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Urmas Vadi: uus Eesti märk on nagu surnut teesklev loom
    Eile

    Paljud teevad kurja nalja selle meie uue märgi teemal, kõigil on selle kohta oma arvamus ja ses mõttes on see märk oma eesmärgi täitnud – teda on märgatud. Aga nüüd edasi vajab lahendamist küsimus, kas need märgitegijad ei mõelnud mitte midagi, või siis just mõtlesid ja leidsid üldse kõige õigema märgi Eestile.

  • foto
    Alo Lõhmus: riigijuhi kõne
    18.01

    Kui laiem publik tunneb maailma liidrite mõtteid vaid lühikeste ja pealiskaudsete info-osakeste põhjal, siis ei mõista inimesed lõpuks enam ka omaenda riigi välispoliitikat, sigineb usaldamatus ja tekivad kahtlustused, mis halvimal juhul võivad hakata kahjustama ka meile nii olulist liitlassuhet USAga, märgib Alo Lõhmus Vikerraadio kommentaaris.

  • foto
    Toomas Alatalu: puusalt tulistama jäävat Trumpi tuleb lugeda lõpuni
    18.01

    Mida lähemale on tulnud ametisse astumise päev, seda selgemaks on saanud Donald Trumpi välispoliitika, kommenteerib Toomas Alatalu.

  • foto
    Veiko Kommusaar: praegune väärteomenetlus on bürokraatlik ja ebamõistlik
    18.01

    Peaaegu pooled Eesti inimesed – üle 600 tuhande – on kantud karistusregistrisse, sest täna satub sinna ka selliste rikkumistega nagu katkise numbritulega sõitmine või vales kohas üle tee minek. Paljude rikkumiste puhul võib aga karistusest efektiivsem olla hoopis selgitamine ja inimlik suhtumine, kirjutab siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaar oma arvamusloos.

  • foto
    Aivar Hundimägi: see on nii ilus, sest see pole tõsi
    18.01

    Inimeste sissetulekute ning säästude kasv on tekitanud seltskondi, kes meelitavad inimesi kõrget tootlust lubades investeerima, kuid hiljem võib selguda, et ei ole kõrget tootlust ja pole ka raha, tõdeb Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi Vikerraadio kommentaaris.

  • foto
    Keelesäuts. Tuhat tänu on parem kui tänud
    17.01

    Me oleme unustamas, kuidas tänada ja kuidas tänamisele vastata.

  • foto
    Andres Laiapea: Vabaerakonna populismist ja erakondade rahastamisest
    17.01

    Poliitikas on probleemidele võimalik reageerida kolmel erineval moel: neid ignoreerida, hakata otsima tõesti toimivaid lahendusi või üritada neid poliitilise omakasu huvides lihtsalt ekspluateerida, soovimata neid tegelikult lahendada. Halvas mõttes populistid kalduvad tegema sageli viimast, kirjutab MTÜ Radikaaldemokraadid endine juhatuse liige Andres Laiapea erakondade rahastamisest.

  • foto
    Rain Kooli: Eesti vajab endiselt korralikku logo
    16.01

    Ootused olid kõrgel, kui Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus EAS esitles läinud reedel… jah, õiguspoolest mida? Eelneva sõnakasutuse järgi otsustades olid paljud, ka reporterid ja toimetajad, arvamusel, et esitletakse uut Eesti märki. Lööklauset. Midagi omaaegse palju furoori tekitanud Welcome to Estonia asemele.

  • foto
    Risto Kask: kas Nõmme sild on kunst või farss?
    13.01

    Möödunud aasta hilissügisel alustas Tallinna linn Nõmme silla, tuntud ka kui Ehitajate tee kergliiklussilla, rekonstrueerimistöödega. Tööde käigus avaldasid paljud inimesed pahameelt. Mõne elaniku hinnangul tuleks tõsiselt kaaluda silla lammutamist ning rajada uus, moodne ja kaasaegne sild.

  • foto
    Rootsi politsei juht: see ei ole see Rootsi, mida me tunneme "Bullerby lastest"
    12.01

    Rootsis on 53 probleemset piirkonda, millest 15 kuuluvad eriti raskesse kategooriasse. Areng nendes peamiselt sisserändajatega asustatud, harimatumates ja vaesemates linnaosades on Dan Eliassoni sõnul Rootsi suurim siseturvalisusega seotud probleem.

  • foto
    Peeter Helme: julgus mõelda hooajaväliselt
    12.01

    Kindlasti pole ma ainuke inimene, keda tabas aasta lõpul raamatuuputus. Teadupärast rihivad kirjastused oma raskekahurväe tulistama kõige rohkem ja kõige peibutavamaid nimetusi just detsembris, mil toimuvad kõikvõimalikud väljamüügid ning mil inimesed üleüldse ostavad tavalisest rohkem raamatuid. Ja miks nad ei peakski, raamat on ju tore kingitus, eks?

  • foto
    Erik Gamzejev: kui nüüd elu Ida-Virumaal paremaks ei muutu, siis millal veel?
    11.01

    Kui lõppenud aasta oli Ida-Virumaa jaoks suuresti tulekahju kustutamise aasta, siis uus võiks saada stardipauguks ülejäänud Eestile järele rühkimisele, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Olav Anton: turbulentse poliitika aasta?
    11.01

    Välispoliitiliselt tuleb kahtlemata väga dünaamiline aasta. Trump ja Brexit, aga ka valimised Prantsusmaal, Saksamaal ja Hollandis on vaid mõned märksõnad, millest piisaks isegi mitme poliitika-aasta sisustamiseks. Tuntavalt turbulentne on ka Euroopa Parlamendi Presidendi valimine, kus määramatust tuleviku suhtes on rohkem kui selgust. Eestis on rahulikum kui mujal maailmas, kuid poliitilisi keeriseid jätkub meilegi.

  • foto
    Erle Loonurm: 21. sajandi vaatemäng – infost ja ”tõest” on saanud meie aja malenupud
    10.01

    Võitlus ellujäämise nimel on asendunud võitlusega võimu nimel. Infost ja ”tõest” on saanud meie aja malenupud, millega tuleb mängida ja neid heaperemehelikult kasutama ning tarbima õppida. Mõlema juurde käib ka vastutus. Ja uus aeg on elujõuline siis, kui osatakse ka minevikust ajatud mängureeglid kaasa võtta, kirjutab Erle Loonurm oma essees.

  • foto
    Rain Kooli: libauudiste nimetamine alternatiivmeediaks on nagu kutsuks välikäimlat alternatiivrestoraniks
    09.01

    ”Alternatiivmeediaks kutsutavate meedialaadsete toodete hulgas tuleb eristada kaht hoovust: libauudislehekülgi ja veendumusmeediat,” märgib ERR-i arvamustoimetaja Rain Kooli oma arvamusloos.

  • foto
    Erkki Bahovski: Eesti – endisest Nõukogude liiduvabariigist uljaks Põhjamaaks?
    09.01

    Eesti peab ikka veel tõestama, et pole enam endine Nõukogude liiduvabariik, kuid abi saab ÜROst, kommenteerib Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski.

  • foto
    R2 Agenda | Neil Strauss: demagoogide võimu on kindlustanud hirmust juhitud ahelreaktsioon
    09.01

    R2 saate "Agenda" toimetajad kohtusid Los Angeleses seitsmel korral NY Timesi bestselleri tiitli pälvinud kirjaniku Neil Straussiga, kelle sulest pärinevad muu hulgas raamatud "The Game" ja "The Truth". Straussi hinnangul on parem-populistide võimule tuleku taga eelmisel kümnendil alanud ahelreaktsioon, mida juhib hirm.

  • foto
    2016. aasta ERR.ee arvamuses: testi, kas tead, kes mida ütles
    08.01

    ERR.ee arvamustoimetaja Rain Kooli koostas rahvusringhäälingu jälgijatele viktoriini, mis põhineb möödunud 2016. aastal arvamusküljel avaldatud artiklitel. Seega kõik õiged vastused on leitavad ERR.ee portaalist. Mõnusat lahendamist!

  • foto
    Meediakommentaar: Delfi valetas. Aga kellele on see kasulik?
    05.01

    Gorbatšov on surnud, paavst kuulutas Donald Trumpi pühakuks, Eesti televaatajad vaatasid aastavahetusel kõige enam Vladimir Putini kõnet. Mis on neil uudistena näivatel infokildudel ühist? Õige vastus on: need kõik on valed.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: mis on Eesti rahvusriigi mõte?
    06.01

    Teeme alanud aastal oma peatselt juubelit tähistavale riigile lisaks pillimängule ja lipuväljakutele ka ühe sisulise kingituse – vaidleme omavahel selgeks, milleks meil üldse oma riiki vaja on, pakub politoloog Mari-Liis Jakobson oma arvamusloos.

  • foto
    Andres Siplane: pöörased sõnumid ajavad segadusse? Appi tuleb mister Popper
    06.01

    Kõik sellised väited, et kaksiktornidesse lennutas lennukeid USA valitsus ise või et Baltikumi snaiprid tulistasid Maidanil inimesi või et ma olen puhas nagu prillikivi või et tegelikult kõik Süüria inimesed armastavad Assadit või et laste prostitutsioon on nüüd Californias legaalne, on tegelikult falsifitseeritavad ehk nende tõepärasus on mõõdetav. Küsimus on selles, kas väite esitaja või vaidlustaja on nõus teatud tingimuste täitudes ka nendest väidetest loobuma ja nurgas häbenema.

  • foto
    Kaupo Meiel: ausammas vaidlusele
    05.01

    Võiks püstitada monumendi vaidlusele kui sellisele. Parem ju halb vaidlus kui hea diktatuur ja see oleks siis Eesti viimane riiklik ausammas, kõigi ausammaste ema ning hea traditsiooni kohaselt kole nagu öö ja kallis kut' kurat, leiab kirjanik Kaupo Meiel oma arvamusloos.

  • foto
    Allan Aksiim: Objektiivne demagoogia, torn ja torniõu
    05.01

    Varro Vooglaid tegeleb demagoogiaga. Elegantselt, kaasanoogutama panevalt, kuid siiski demagoogiaga. Jutt käib siis Lauri Tankleri kommentaarist portaali Objektiiv artiklile, kus refereeriti Washington Examineri väidet, et Californias legaliseeriti laste prostitutsioon, ja Varro Vooglaiu vastulausest sellele.

  • foto
    Varro Vooglaid: ERR süüdistab Objektiivi alusetult libauudiste levitamises, soovimata rääkida oma enda libauudistest
    04.01

    ERRi püüdlus süüdistada portaali Objektiiv alusetult libauudiste levitamises on tähelepanuväärne olukorras, kus rahvusringhäälingu enese tegelike libauudiste levitamises ei nähta mingit probleemi, kirjutab Varro Vooglaid oma vastulauses.

  • foto
    Alo Lõhmus: registrisse kandmata hinged
    04.01

    Omavalitsuse Eesti kaardilt kadumine on radikaalne, kuid kahtlemata mõjuv motivaator oma tegeliku elukoha rahvastikuregistrisse kandmiseks. Seega on põhjust loota, et vähemalt rahvastikuregistri saame lähiaastail eeskujulikku korda, olgu siis lood rahvastiku enesega, kuidas nad parajasti on, leiab Alo Lõhmus oma arvamusloos.

  • foto
    Rauno Vinni: haldus- ja riigireformi õnnestumiseks peab uus koalitsioon suurelt mõtlema, madalalt alustama ja kiirelt liikuma
    04.01

    Riigireform on midagi enamat kui haldusreform ja regionaalhalduse ümberkorraldamine. Riigireform hõlmab ka esindus- ja osalusdemokraatia arendamist (kodanike ja riigi lähendamine, põhiseaduslike institutsioonide reform) ja riigivalitsemise moderniseerimist (ümberkorraldused muu avaliku sektori toimimises). Eesmärk on võimekas, usaldusväärne ja jõukohane riik, kirjutab Rauno Vinni oma arvamusloos.

  • foto
    Lauri Tankler: seaduslikust laste prostitutsioonist, Objektiivselt
    04.01

    Libauudised, pahatahtlikud ja eksitavad pealkirjad nõuavad nii ajakirjanikelt kui lugejatelt üha enam tähelepanelikkust ja allikakriitikat, kommenteerib ERR-i korrespondent Lauri Tankler portaali Objektiiv tegevust.

  • foto
    Edetabel 2016: ERR.ee loetuimate lugude nimekiri tipnes hittloo tavatu esituse, spordi ja hinnatud kolleegi surmaga
    03.01

    2016. aasta loetuim-vaadatuim lugu ERR-i portaalides oli Briti baritoni Peter Brathwaite’i esitus Curly Stringsi palast ”Kauges külas”. Järgnesid jalgpalli EM, olümpiamängud ja Aarne Rannamäe surm. Sekka mahtus ka välisuudis Leedu presidendist, kes keeldus Vene telekanalile intervjuud andmast.

  • foto
    Rain Kooli: et vari kaoks
    02.01

    Nii mõnigi meist tunneb – nii isiklikul kui ka ühiskondlikul pinnal, et pärast läinud aastat läheks seda tõesti vaja. Head. Paremat.

  • foto
    Nestor: kõige vähem aitab meid edasi tigedus ja sapp
    01.01

    ERR.ee avaldab riigikogu esimehe Eiki Nestori uusaastatervituse.