Kiri: miks riigikogu ei e-hääleta presidenti?

Valimiskomisjoni liikmed loevad 2016. aasta presidendivalimiste esimeses voorus riigikogu liikmete antud hääli. (Foto: Siim Lõvi /ERR)
Virgo Kruve
30.08.2016 10:00
Allikas: Lugejakiri
Rubriik: Arvamus

Nagu nägime eilsest presidendivalimiste esimesest voorust, ei ole riigikogu salajastel hääletustel siiani üle läinud e-valimisele. Demokraatias ongi valimiste standard endiselt paberil. Toon välja põhimõttelised eelised, mis paberil valimisel on võrreldes elektroonilise valimisega.



1. Jaoskonnas toimub valimine valimisametnike nähes ja see välistab hääletaja mõjutamise. Samamoodi olid riigikogu liikmed oma otsuses vabad, sest ametnikud jälgisid segavate inimeste puudumist hääletuskabiinist.

Elektroonilisel valimisel on hääletuskabiin ükskõik kus interneti levialas ja valijat võib meelitada või ähvardada oma valikut tegema ning seega ei ole tagatud hääletamise vabadus.

2. Jaoskonnas paberil valimine on lõpuni salajane. Keegi ei näe valija poolt sedelile tehtud valikut. Samal ajal on avalikult vaadeldav ja pildistatav sedelite kogunemine hääletuskasti, nende väljavõtmine ja kokkulugemine.

Ka riigikogus näitasid ametnikud enne hääletamist, et kast oli seest tühi. Elektroonilisel valimisel peab pimesi uskuma, et valimiste tarkvara on aus, võimalus kandidaadile hääl anda on tõepoolest olemas (äraostetud programmeerija ei ole seda tõkestanud) ning tulemuse kokkulugemise tarkvara on ausalt koostatud. Elektroonilisel valimisel on salajane nii hääletuskastile ligipääs(serverite loomine, paroolid), hääle andmise tarkvara (selle väärkasutus laseks hääli juurde võltsida) kui ka tulemuse kokkulugemine.

3. Jaoskonnas antud häälte lugemine on avalikult jälgitav ja tulemuse kujunemine seeläbi garanteeritult aus. Hääletaja jääb anonüümseks kogu protsessi jooksul. Elektrooniliste häälte lugemine on keeruline tasakaal pimedast usust valimistel kasutatud tarkvara ja seda kasutanud inimeste vahel.

Praegused seadused ei näe ette võimalust elektrooniliselt antud hääli korduslugeda. Korduslugemine annab aga võimaluse valimistulemuse selgitamisel tehtud vigu parandada. Eestis ei ole e-hääli kunagi loetud esimese korra järel.

4. Jaoskonnas loetud tulemus selgub avalikult ja selle põhjal koostatakse valimistulemuse protokoll. Elektroonilisel hääletamisel tuleb usaldada tarkvara, et see arvutas õigesti tulemused ja tal ei olnud koostaja poolt antud eesmärki, et mõni kandidaat saab endale ka mõne teise kandidaadi hääled.

5. Jaoskonnas paberil antud hääl on odavam kui elektrooniliselt antud hääl. Pabersedeli trükkimine on väiksem kulu kui mõne lisavõimaluse lisamine elektroonilise hääletamise tarkvarale.

6. Eeltoodust lähtudes on igati põhjendatud, et parlament ise ei kasuta elektroonilist hääletamist salajaseks valimiseks ja kasutavad paberit hääletajale vabaduse ning hääle salajasuse tagamiseks. Võimalus protsessi läbiviivaid inimesi näha ja toiminguid korrata kaalub üles võimalikud vead, mida elektroonilise hääletamisega ei saagi parandada.

Eliit on alati targem kui keskmine inimene ja Toompeal näidati, et paberil valimine on jätkuvalt tänapäevane.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

täna vikerraadios