Eesti on see, mida igaüks meist teeb – või tegemata jätab (1)

Pärnumaal liiklusõnnetuses osalenud Lexus. (Foto: PPA)
Andero Uusberg, Halliki Voolma, Riina Raudne
2.08.2016 17:42
Rubriik: Arvamus

On asju, mida üksinda muuta ei saa. Valitsuse rumalused, vihmane suvi, Brexit. Tervislik on nende pärast mitte liialt muretseda. See aga ei tähenda, et sama kehtiks kõigis suuremõõdulistes küsimustes. On üllatavalt palju suuri asju, mida igaüks ise saab iga päev muuta.

Kas hoida teedel piisavat pikivahet ja pidada lugu lubatud sõidukiirusest? Tundub väike asi. Aga kaks teatrisaalitäit inimesi saab Eestis aastast aastasse viga lihtsalt kuhugi teel olles. Mitu istmerida ei jõuagi kohale. Kui kriitiline hulk inimesi oma käitumist muudaks, oleks need numbrid teistsugused.

Teomeeter muudab meie valikud teadlikumaks

Tegudele üles kutsuda on muidugi lihtne. Et asjad päriselt liikuma hakkaks, on tarvis mõista, miks nad praegu paigal püsivad.

Üks osa hoolimatust käitumisest tuleneb tähelepanematusest. Me lihtsalt ei märka, kuidas kolleegile tagasisidet andes jätame head asjad mainimata. Või kuidas me teeäärsest asulast läbisõidul kiirust korralikult maha võtmata loome võõraste inimeste kodukohas riske määral, mida omas linnas endale ei lubaks.

Me ei tee neid asju paha pärast, lihtsalt harjumusest. Sest kui tähelepanu on haaratud mujal, tuleb otsustamine delegeerida harjumustele. Enamasti võib mõtlematuid otsuseid tegelikult usaldada. Aga vahel laseb tähelepanematus tüüri juurde mõtte- ja käitumismallid, millele me järele mõeldes ehk alla ei kirjutaks.

Harjumus mitte tunnustada või mitte kiirust maha võtta. Harjumus näha naabris kohe konkurenti mitte meeskonnakaaslast. Pidada eksimist nõrkuseks ja kurjalt kritiseerida.

Teine jõud, mis paneb hoolivad inimesed vahel hoolimatuid asju tegema, on aja jooksul välja kujunenud kirjutamata reeglid. Mis mõtet on minul hoida pikivahet, kui taganttulijad mu loodud ruumi alatasa täidavad? Me oleme piisavalt ratsionaalsed, et mitte ujuda vastu tugevana näivat voolu.

Jällegi, kogukonnaga ühte jalga käimine on enamasti mõistlik. Eriti just vähetähtsaid otsuseid tasub teha teiste eeskujul. Aga mõned sotsiaalsed normid hoopis põlistavad probleeme.

Me joome alkoholi rohkem kui tahaks, sest kui sa juhtumisi ei taha, siis on kombeks, et pead seda põhjendama. Koolides on kiusamist rohkem, sest aumeeste võitlusse vahele ju ei minda. Meie tänavad on närvilisemad, sest meil pole tavaks ratturitele mõeldud teeosa alati vabaks jätta. Ka neid asju ei tee keegi paha pärast. Lihtsalt nii on kombeks.

Me otsustasime midagi ette võtta. Tegime Teomeetri, et inimestel oleks lihtsam oma tegude tegelikku jõudu märgata.

Teomeeter on veebiplatvorm, kus on üles loetud rida väikesi asju, mida igaüks ise nüüd ja kohe parema Eesti heaks teha saab. Teomeetri kasutaja saab välja valida, millised teod ta enda peale võtab, ning neid lubadusi ka sõpradega jagada.

Teomeeter on nagu sammulugeja – igapäevase tegevuse tehnoloogiline peegel, mis aitab eesmärke seada ja neid saavutada.

Igaüks saab midagi ära teha, et Eesti liiklus oleks normaalsem

Esimesena võtame Teomeetris ette liiklusharjumused, sest liiklus on justkui ühiskonna makett. Suured sõnad saavad siin käegakatsutava tähenduse. Kui palju on Eestis vastutust? Umbes nii palju, kui purjus juhte, kes jätavad rooli minemata. Empaatiat? Jalgratturite jagu, kes võtavad ülekäigurajal hoo maha. Sotsiaalset kapitali? Bussiuksest sisse aidatud lapsevankrite vääringus.

Seepärast küsibki sel nädalal käivitunud esimene Teomeeter, mida saab igaüks ise teha, et Eesti liiklus oleks normaalsem - rahulikum, turvalisem, meeldivam.

Tähelepanematusele ja kirjutamata reeglitele näitab Teomeeter peeglit kahel moel. Teomeetrisse on ekspertide abiga koondatud rida tegusid, mida igaüks saab üksinda ja ühe korraga ära teha ning mis tõesti maailma muudavad. Nii muutub ümar ja abstraktne probleem palju konkreetsemaks ja jõukohasemaks. Lisaks on neid tegusid päris palju, liikluse puhul näiteks 31 (ja seegi on ainult üks võimalik valik).

Teomeeter aitab seeläbi aru saada, kui oluline osa suurest pildist on tegelikult igaühe joonistada. Võib ju kurta, et valitsus ei saa ega saa Tallinnast Tartusse nelja sõidurada valmis. Aga tegelikult on need 31 otsust, mida iga liikleja pidevalt teeb, vähemalt sama olulised.

Teomeetri teine toimeaine on kirjutamata reeglite läbipaistvamaks muutmine. Iga teo juures on näha, kui paljud Teomeetri kasutajad selle teo juba enda peale võtavad, ja kui palju on nende seas sinu sotsiaalmeedia kontakte. Selline konkreetne ülesvõte muidu hajutatud käitumisest aitab mõista, et head tehes pole Sa tegelikult üksi. Et need sõelujad, kes isegi suunatuld ei näita, on ehk ainult erandid, mitte reeglid. Välistatud pole muidugi ka see, et mõne teo juures oled erandiks hoopis sina. Aga loodetavasti on seegi huvitav infokild.

Muidugi ei ole Teomeetris lõplikku tõde. Kõik teod ei sobi ja ei peagi sobima kõigile. Olukorrad ja inimesed on erinevad. Õigeid lahendusi on harva ainult üks. Küllap näib mõni asi Teomeetris seetõttu imelik ja küllap sünnib sellest ka vaidlusi. Aga kõik see käib asja juurde. Sest kui miski näib imelik, siis juba on murtud tähelepanematus. Ja just vesteldes ja arutledes saame kogukonnana otsustada, kas üks või teine kirjutamata reegel vajab värskendust.

Räägitakse, et inimene on see, mida ta sööb. Teomeeter näitab, et Eesti on see mida inimesed teevad. Mida me kõik teeme. Päevast päeva.

Tule tegijaks!

 

Teomeeter on sotsiaalse vastutuse projekt, mida Teomeeter.ee viib läbi koos Eesti Rahvusringhäälingu, Delfi ja Eesti Päevalehega. Teomeetri akna leiab ERRi portaalides ilmuvate liiklusteemaliste artiklite sabast.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Viktor Trasberg: rändestatistikat ei saa usaldada
    19:09

    Meie rahvaarvu suurenemist saab uskuda täpselt nii palju, kui me usume selle arvutamise metoodikat, märgib Viktor Trasberg Vikerraadio kommentaaris.

  • foto
    Mari Järvelaid: Eestis joovad juba algkoolilapsed – roolijoodikute vangistamisest tõhusam oleks selle epideemia lõpetamine
    10:00

    Kui tahta tõhusat sekkumist Eesti alkoholiprobleemi, siis tuleb leida vahendid laste alkoholitarbimise lõpetamiseks. Tark oleks seejuures tõsta alkoholimüügi keelu vanusepiiri vähemalt 21 eluaastani, kuna aju küpsus saavutatakse vanuses 20-25 eluaastat. Sellele põlvkonnale, kus väga paljud on alustanud alkoholiga 11-12-aastaselt ning sageli olnud teismelisena umbjoobes, tuleb aga anda võimalus ümberõppeks. Roolijoodikute jaoks tähendaks see saatmist rehabilitatsiooniprogrammi, kirjutab meditsiiniteaduste doktor Mari Järvelaid.

  • foto
    Rain Kooli: kildmürsu plahvatus (veebi)toimetuses
    Eile

    Paljudes meediamajades moodustub konkreetse teema ümber verbaalse kildmürsu plahvatuse järgne olukord – veebiseinad on täis miniatuurseid fragmente, millest ühes on üks, teises teine infokilluke ja kõik on valatud üle nüüdisuudismeedia universaalse kastmega, mille olemuse võib kokku võtta sõnadega võtame kommentaarid peale. Lõpuks teavad inimesed üha vähem, kuigi infot on üha rohkem, tõdeb Rain Kooli Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Erkki Bahovski: Eesti trumpofiilide taga kumab soov, et 25 aastaga saavutatu kummuli keerataks
    Eile

    Miks mõni Eesti elanik USA uut presidenti Donald Trumpi nii palju kaitseb, katsub selgitada Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski.

  • foto
    Mihhail Trunin: "Vene inimesi solvatakse!" ehk Kellele on Eestis vaja uut vene parteid?
    21.01

    Kellele on vaja loodavat Eestimaa Rahvaste Parteid, mis ei võta arvesse asjaolu, et Eestis ei ole vene kultuuri ega ole ka vene kogukonda?

  • foto
    Hedvig Hanson: millesse me usume?
    20.01

    Arvestades, et meie, eestlased, oleme üks usk(u)matumaid rahvusi maailmas, oleks vist õigem küsida – millesse me ei usu? Aga kuna see nimekiri saaks jällegi lõputult pikk, püüan süveneda sellesse, millesse me tõesti usume. Sest tõeline uskumine on ju suuresti meie olemise ja olemuse sisu.

  • foto
    Rauno Vinni: kuidas poliitikas emotsioonidega toime tulla
    20.01

    Emotsioonid muudavad poliitika inimnäolisemaks. Trikk on selles, et negatiivsetel emotsioonidel ega valedel ei tohiks lasta võimust võtta, leiab Rauno Vinni oma Vikerraadio kommentaaris ja pakub ETV-le välja uudse võistlussaate.

  • foto
    Jüri Nikolajev: Donald Džonovitš lõpetab jama ja toob rahu
    20.01

    Narvas loodetakse, et Donald Trumpi presidendiks saamisega lõpeb Venemaa ja Lääne vastasseis. Jüri Nikolajev kommenteerib.

  • foto
    Kas pensioniea edasilükkamine on tasuv? Vaata arvutusi!
    20.01

    Paindliku pensionieana ei saa mõista ainult nominaalse pensionilemineku vanuse sidumist keskmise eluega, vaid see on kompleks abinõusid. Valikut neist vaatlen siinkohal lähtuvalt praegu kehtivatest seadustest.

  • foto
    Urmas Vadi: uus Eesti märk on nagu surnut teesklev loom
    19.01

    Paljud teevad kurja nalja selle meie uue märgi teemal, kõigil on selle kohta oma arvamus ja ses mõttes on see märk oma eesmärgi täitnud – teda on märgatud. Aga nüüd edasi vajab lahendamist küsimus, kas need märgitegijad ei mõelnud mitte midagi, või siis just mõtlesid ja leidsid üldse kõige õigema märgi Eestile.

  • foto
    Alo Lõhmus: riigijuhi kõne
    18.01

    Kui laiem publik tunneb maailma liidrite mõtteid vaid lühikeste ja pealiskaudsete info-osakeste põhjal, siis ei mõista inimesed lõpuks enam ka omaenda riigi välispoliitikat, sigineb usaldamatus ja tekivad kahtlustused, mis halvimal juhul võivad hakata kahjustama ka meile nii olulist liitlassuhet USAga, märgib Alo Lõhmus Vikerraadio kommentaaris.

  • foto
    Toomas Alatalu: puusalt tulistama jäävat Trumpi tuleb lugeda lõpuni
    18.01

    Mida lähemale on tulnud ametisse astumise päev, seda selgemaks on saanud Donald Trumpi välispoliitika, kommenteerib Toomas Alatalu.

  • foto
    Veiko Kommusaar: praegune väärteomenetlus on bürokraatlik ja ebamõistlik
    18.01

    Peaaegu pooled Eesti inimesed – üle 600 tuhande – on kantud karistusregistrisse, sest täna satub sinna ka selliste rikkumistega nagu katkise numbritulega sõitmine või vales kohas üle tee minek. Paljude rikkumiste puhul võib aga karistusest efektiivsem olla hoopis selgitamine ja inimlik suhtumine, kirjutab siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaar oma arvamusloos.

  • foto
    Aivar Hundimägi: see on nii ilus, sest see pole tõsi
    18.01

    Inimeste sissetulekute ning säästude kasv on tekitanud seltskondi, kes meelitavad inimesi kõrget tootlust lubades investeerima, kuid hiljem võib selguda, et ei ole kõrget tootlust ja pole ka raha, tõdeb Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi Vikerraadio kommentaaris.

  • foto
    Keelesäuts. Tuhat tänu on parem kui tänud
    17.01

    Me oleme unustamas, kuidas tänada ja kuidas tänamisele vastata.

  • foto
    Andres Laiapea: Vabaerakonna populismist ja erakondade rahastamisest
    17.01

    Poliitikas on probleemidele võimalik reageerida kolmel erineval moel: neid ignoreerida, hakata otsima tõesti toimivaid lahendusi või üritada neid poliitilise omakasu huvides lihtsalt ekspluateerida, soovimata neid tegelikult lahendada. Halvas mõttes populistid kalduvad tegema sageli viimast, kirjutab MTÜ Radikaaldemokraadid endine juhatuse liige Andres Laiapea erakondade rahastamisest.

  • foto
    Rain Kooli: Eesti vajab endiselt korralikku logo
    16.01

    Ootused olid kõrgel, kui Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus EAS esitles läinud reedel… jah, õiguspoolest mida? Eelneva sõnakasutuse järgi otsustades olid paljud, ka reporterid ja toimetajad, arvamusel, et esitletakse uut Eesti märki. Lööklauset. Midagi omaaegse palju furoori tekitanud Welcome to Estonia asemele.

  • foto
    Risto Kask: kas Nõmme sild on kunst või farss?
    13.01

    Möödunud aasta hilissügisel alustas Tallinna linn Nõmme silla, tuntud ka kui Ehitajate tee kergliiklussilla, rekonstrueerimistöödega. Tööde käigus avaldasid paljud inimesed pahameelt. Mõne elaniku hinnangul tuleks tõsiselt kaaluda silla lammutamist ning rajada uus, moodne ja kaasaegne sild.

  • foto
    Rootsi politsei juht: see ei ole see Rootsi, mida me tunneme "Bullerby lastest"
    12.01

    Rootsis on 53 probleemset piirkonda, millest 15 kuuluvad eriti raskesse kategooriasse. Areng nendes peamiselt sisserändajatega asustatud, harimatumates ja vaesemates linnaosades on Dan Eliassoni sõnul Rootsi suurim siseturvalisusega seotud probleem.

  • foto
    Peeter Helme: julgus mõelda hooajaväliselt
    12.01

    Kindlasti pole ma ainuke inimene, keda tabas aasta lõpul raamatuuputus. Teadupärast rihivad kirjastused oma raskekahurväe tulistama kõige rohkem ja kõige peibutavamaid nimetusi just detsembris, mil toimuvad kõikvõimalikud väljamüügid ning mil inimesed üleüldse ostavad tavalisest rohkem raamatuid. Ja miks nad ei peakski, raamat on ju tore kingitus, eks?

  • foto
    Erik Gamzejev: kui nüüd elu Ida-Virumaal paremaks ei muutu, siis millal veel?
    11.01

    Kui lõppenud aasta oli Ida-Virumaa jaoks suuresti tulekahju kustutamise aasta, siis uus võiks saada stardipauguks ülejäänud Eestile järele rühkimisele, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Olav Anton: turbulentse poliitika aasta?
    11.01

    Välispoliitiliselt tuleb kahtlemata väga dünaamiline aasta. Trump ja Brexit, aga ka valimised Prantsusmaal, Saksamaal ja Hollandis on vaid mõned märksõnad, millest piisaks isegi mitme poliitika-aasta sisustamiseks. Tuntavalt turbulentne on ka Euroopa Parlamendi Presidendi valimine, kus määramatust tuleviku suhtes on rohkem kui selgust. Eestis on rahulikum kui mujal maailmas, kuid poliitilisi keeriseid jätkub meilegi.

  • foto
    Erle Loonurm: 21. sajandi vaatemäng – infost ja ”tõest” on saanud meie aja malenupud
    10.01

    Võitlus ellujäämise nimel on asendunud võitlusega võimu nimel. Infost ja ”tõest” on saanud meie aja malenupud, millega tuleb mängida ja neid heaperemehelikult kasutama ning tarbima õppida. Mõlema juurde käib ka vastutus. Ja uus aeg on elujõuline siis, kui osatakse ka minevikust ajatud mängureeglid kaasa võtta, kirjutab Erle Loonurm oma essees.

  • foto
    Rain Kooli: libauudiste nimetamine alternatiivmeediaks on nagu kutsuks välikäimlat alternatiivrestoraniks
    09.01

    ”Alternatiivmeediaks kutsutavate meedialaadsete toodete hulgas tuleb eristada kaht hoovust: libauudislehekülgi ja veendumusmeediat,” märgib ERR-i arvamustoimetaja Rain Kooli oma arvamusloos.

  • foto
    Erkki Bahovski: Eesti – endisest Nõukogude liiduvabariigist uljaks Põhjamaaks?
    09.01

    Eesti peab ikka veel tõestama, et pole enam endine Nõukogude liiduvabariik, kuid abi saab ÜROst, kommenteerib Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski.

  • foto
    R2 Agenda | Neil Strauss: demagoogide võimu on kindlustanud hirmust juhitud ahelreaktsioon
    09.01

    R2 saate "Agenda" toimetajad kohtusid Los Angeleses seitsmel korral NY Timesi bestselleri tiitli pälvinud kirjaniku Neil Straussiga, kelle sulest pärinevad muu hulgas raamatud "The Game" ja "The Truth". Straussi hinnangul on parem-populistide võimule tuleku taga eelmisel kümnendil alanud ahelreaktsioon, mida juhib hirm.

  • foto
    2016. aasta ERR.ee arvamuses: testi, kas tead, kes mida ütles
    08.01

    ERR.ee arvamustoimetaja Rain Kooli koostas rahvusringhäälingu jälgijatele viktoriini, mis põhineb möödunud 2016. aastal arvamusküljel avaldatud artiklitel. Seega kõik õiged vastused on leitavad ERR.ee portaalist. Mõnusat lahendamist!

  • foto
    Meediakommentaar: Delfi valetas. Aga kellele on see kasulik?
    05.01

    Gorbatšov on surnud, paavst kuulutas Donald Trumpi pühakuks, Eesti televaatajad vaatasid aastavahetusel kõige enam Vladimir Putini kõnet. Mis on neil uudistena näivatel infokildudel ühist? Õige vastus on: need kõik on valed.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: mis on Eesti rahvusriigi mõte?
    06.01

    Teeme alanud aastal oma peatselt juubelit tähistavale riigile lisaks pillimängule ja lipuväljakutele ka ühe sisulise kingituse – vaidleme omavahel selgeks, milleks meil üldse oma riiki vaja on, pakub politoloog Mari-Liis Jakobson oma arvamusloos.

  • foto
    Andres Siplane: pöörased sõnumid ajavad segadusse? Appi tuleb mister Popper
    06.01

    Kõik sellised väited, et kaksiktornidesse lennutas lennukeid USA valitsus ise või et Baltikumi snaiprid tulistasid Maidanil inimesi või et ma olen puhas nagu prillikivi või et tegelikult kõik Süüria inimesed armastavad Assadit või et laste prostitutsioon on nüüd Californias legaalne, on tegelikult falsifitseeritavad ehk nende tõepärasus on mõõdetav. Küsimus on selles, kas väite esitaja või vaidlustaja on nõus teatud tingimuste täitudes ka nendest väidetest loobuma ja nurgas häbenema.