Eesti on see, mida igaüks meist teeb – või tegemata jätab (1)

Pärnumaal liiklusõnnetuses osalenud Lexus. (Foto: PPA)
Andero Uusberg, Halliki Voolma, Riina Raudne
2.08.2016 17:42
Rubriik: Arvamus

On asju, mida üksinda muuta ei saa. Valitsuse rumalused, vihmane suvi, Brexit. Tervislik on nende pärast mitte liialt muretseda. See aga ei tähenda, et sama kehtiks kõigis suuremõõdulistes küsimustes. On üllatavalt palju suuri asju, mida igaüks ise saab iga päev muuta.

Kas hoida teedel piisavat pikivahet ja pidada lugu lubatud sõidukiirusest? Tundub väike asi. Aga kaks teatrisaalitäit inimesi saab Eestis aastast aastasse viga lihtsalt kuhugi teel olles. Mitu istmerida ei jõuagi kohale. Kui kriitiline hulk inimesi oma käitumist muudaks, oleks need numbrid teistsugused.

Teomeeter muudab meie valikud teadlikumaks

Tegudele üles kutsuda on muidugi lihtne. Et asjad päriselt liikuma hakkaks, on tarvis mõista, miks nad praegu paigal püsivad.

Üks osa hoolimatust käitumisest tuleneb tähelepanematusest. Me lihtsalt ei märka, kuidas kolleegile tagasisidet andes jätame head asjad mainimata. Või kuidas me teeäärsest asulast läbisõidul kiirust korralikult maha võtmata loome võõraste inimeste kodukohas riske määral, mida omas linnas endale ei lubaks.

Me ei tee neid asju paha pärast, lihtsalt harjumusest. Sest kui tähelepanu on haaratud mujal, tuleb otsustamine delegeerida harjumustele. Enamasti võib mõtlematuid otsuseid tegelikult usaldada. Aga vahel laseb tähelepanematus tüüri juurde mõtte- ja käitumismallid, millele me järele mõeldes ehk alla ei kirjutaks.

Harjumus mitte tunnustada või mitte kiirust maha võtta. Harjumus näha naabris kohe konkurenti mitte meeskonnakaaslast. Pidada eksimist nõrkuseks ja kurjalt kritiseerida.

Teine jõud, mis paneb hoolivad inimesed vahel hoolimatuid asju tegema, on aja jooksul välja kujunenud kirjutamata reeglid. Mis mõtet on minul hoida pikivahet, kui taganttulijad mu loodud ruumi alatasa täidavad? Me oleme piisavalt ratsionaalsed, et mitte ujuda vastu tugevana näivat voolu.

Jällegi, kogukonnaga ühte jalga käimine on enamasti mõistlik. Eriti just vähetähtsaid otsuseid tasub teha teiste eeskujul. Aga mõned sotsiaalsed normid hoopis põlistavad probleeme.

Me joome alkoholi rohkem kui tahaks, sest kui sa juhtumisi ei taha, siis on kombeks, et pead seda põhjendama. Koolides on kiusamist rohkem, sest aumeeste võitlusse vahele ju ei minda. Meie tänavad on närvilisemad, sest meil pole tavaks ratturitele mõeldud teeosa alati vabaks jätta. Ka neid asju ei tee keegi paha pärast. Lihtsalt nii on kombeks.

Me otsustasime midagi ette võtta. Tegime Teomeetri, et inimestel oleks lihtsam oma tegude tegelikku jõudu märgata.

Teomeeter on veebiplatvorm, kus on üles loetud rida väikesi asju, mida igaüks ise nüüd ja kohe parema Eesti heaks teha saab. Teomeetri kasutaja saab välja valida, millised teod ta enda peale võtab, ning neid lubadusi ka sõpradega jagada.

Teomeeter on nagu sammulugeja – igapäevase tegevuse tehnoloogiline peegel, mis aitab eesmärke seada ja neid saavutada.

Igaüks saab midagi ära teha, et Eesti liiklus oleks normaalsem

Esimesena võtame Teomeetris ette liiklusharjumused, sest liiklus on justkui ühiskonna makett. Suured sõnad saavad siin käegakatsutava tähenduse. Kui palju on Eestis vastutust? Umbes nii palju, kui purjus juhte, kes jätavad rooli minemata. Empaatiat? Jalgratturite jagu, kes võtavad ülekäigurajal hoo maha. Sotsiaalset kapitali? Bussiuksest sisse aidatud lapsevankrite vääringus.

Seepärast küsibki sel nädalal käivitunud esimene Teomeeter, mida saab igaüks ise teha, et Eesti liiklus oleks normaalsem - rahulikum, turvalisem, meeldivam.

Tähelepanematusele ja kirjutamata reeglitele näitab Teomeeter peeglit kahel moel. Teomeetrisse on ekspertide abiga koondatud rida tegusid, mida igaüks saab üksinda ja ühe korraga ära teha ning mis tõesti maailma muudavad. Nii muutub ümar ja abstraktne probleem palju konkreetsemaks ja jõukohasemaks. Lisaks on neid tegusid päris palju, liikluse puhul näiteks 31 (ja seegi on ainult üks võimalik valik).

Teomeeter aitab seeläbi aru saada, kui oluline osa suurest pildist on tegelikult igaühe joonistada. Võib ju kurta, et valitsus ei saa ega saa Tallinnast Tartusse nelja sõidurada valmis. Aga tegelikult on need 31 otsust, mida iga liikleja pidevalt teeb, vähemalt sama olulised.

Teomeetri teine toimeaine on kirjutamata reeglite läbipaistvamaks muutmine. Iga teo juures on näha, kui paljud Teomeetri kasutajad selle teo juba enda peale võtavad, ja kui palju on nende seas sinu sotsiaalmeedia kontakte. Selline konkreetne ülesvõte muidu hajutatud käitumisest aitab mõista, et head tehes pole Sa tegelikult üksi. Et need sõelujad, kes isegi suunatuld ei näita, on ehk ainult erandid, mitte reeglid. Välistatud pole muidugi ka see, et mõne teo juures oled erandiks hoopis sina. Aga loodetavasti on seegi huvitav infokild.

Muidugi ei ole Teomeetris lõplikku tõde. Kõik teod ei sobi ja ei peagi sobima kõigile. Olukorrad ja inimesed on erinevad. Õigeid lahendusi on harva ainult üks. Küllap näib mõni asi Teomeetris seetõttu imelik ja küllap sünnib sellest ka vaidlusi. Aga kõik see käib asja juurde. Sest kui miski näib imelik, siis juba on murtud tähelepanematus. Ja just vesteldes ja arutledes saame kogukonnana otsustada, kas üks või teine kirjutamata reegel vajab värskendust.

Räägitakse, et inimene on see, mida ta sööb. Teomeeter näitab, et Eesti on see mida inimesed teevad. Mida me kõik teeme. Päevast päeva.

Tule tegijaks!

 

Teomeeter on sotsiaalse vastutuse projekt, mida Teomeeter.ee viib läbi koos Eesti Rahvusringhäälingu, Delfi ja Eesti Päevalehega. Teomeetri akna leiab ERRi portaalides ilmuvate liiklusteemaliste artiklite sabast.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Rain Kooli: kelle naist me siis täna koos peksma hakkame?
    Eile

    „Mis meil viga on? See, miks me oleme vägivaldsed, on iseasi, aga miks me lähisuhtevägivalla olemasolu või ulatust endale tunnistada ei taha?“ ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli käsitleb Vikerraadio päevakommentaaris presidendi kõne lähisuhtevägivalla osa ja selle vastureaktsioone.

  • foto
    Juhan Kivirähk: poliitikarindel muutusteta
    Eile

    Keskerakonna toetajaskonda on koondunud inimesed, keda pole rahuldanud võimul olnud erakondade poliitika. Loomulikult on neil Keskerakonna võimule pääsemisega seoses väga suuri lootusi, mida Ratase valitsusel vaevalt et õnnestub täielikult rahuldada. Seetõttu võib arvata, et tulevikus Keskerakonna toetus enam oluliselt ei tõuse, küll aga võib ta valitsuse tegevuse käigus langeda, märgib Juhan Kivirähk värske erakondade toetusuuringu kommentaaris.

  • foto
    Mariann Rikka: palju õnne, Eesti, inimeste riik!
    24.02

    Eesti riik põhineb algusest peale inimõigustel ja nende alusväärtustel, kirjutab inimõiguste ja õigusteaduse magister Mariann Rikka. Täna avatakse Tartu ülikooli ja ERRi koostöös inimõigusi väga erinevate vaatenurkade alt käsitlev blogi, mille peatoimetaja Rikka on.

  • foto
    Kaljulaid vabariigi aastapäeva kõnes: uus maailm nõuab Eesti-suguselt riigilt tähelepanelikkust
    24.02

    President Kersti Kaljulaid ütles oma vabariigi aastapäeva kõnes, et uus maailm nõuab Eesti-suguselt riigilt tähelepanelikkust pidas oluliseks liitlaste rolli meie julgeoleku tagamisel.

  • foto
    Riho Terras: kaitstakse seda, kes tahab ja oskab ennast ise kaitsta
    24.02

    Avaldame kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase kõne Eesti vabariigi 99. aastapäeva paraadil Tallinnas Vabaduse väljakul.

  • foto
    Rahvusringhääling – kuidas edasi: Erik Roose visioon
    23.02

    ERR.ee avaldab kõigi hetkel sõelale jäänud ERRi juhatuse esimehe kandidaatide visiooni rahvusringhäälingu positsioonist ja arengust. Erik Roose tõdeb muu hulgas, et ERRi ellujäämise küsimus on panustamine digimeediasse nii tehnika kui tööjõuga. Lisaks on kriitiline keskastme juhtide roll – nendega peaks töötama oma ala parimad ning osa nende ametikohtadest peaks olema tähtajalisted.

  • foto
    Plaan ERR-i arendamiseks: Allar Tankleri visioon
    23.02

    ERR.ee avaldab kõigi hetkel sõelale jäänud ERRi juhatuse esimehe kandidaatide visiooni rahvusringhäälingu positsioonist ja arengust. Allar Tankler tõdeb muu hulgas, et ERR peaks kõnetama oma sisu ja kaasaelamisvahendite kaudu nooremaid sihtrühmi; prioritiseerima veebikanalite arendamist, olema võimeline paindlikult reageerima inimeste meediatarbimiseelistuste jätkuvale muutumisele ja tõusma Eesti meediamaastikul riskivõtjaks.

  • foto
    Meelis Oidsalu: hoidkem oma erakuid, nad on isamaalisuse tõeline proovikivi
    23.02

    Vabariigi aastapäeva eel on sobilik arutleda patriotismi ja kunstivabaduse vahekorra üle, selle üle kas isamaalisus ja kunst ikka peaksid käima käsikäes ja ühte jalga.

  • foto
    Rahvusringhääling 2027: Mart Luige visioon
    23.02

    ERR.ee avaldab kõigi hetkel sõelale jäänud ERRi juhatuse esimehe kandidaatide visiooni rahvusringhäälingu positsioonist ja arengust. Mart Luik tõdeb muu hulgas, et praeguses ERRis sisuliselt puudub personalipoliitika ja leiab, et tuleviku ERR peaks olema tõhusalt tegutsev loominguline labor, mille uksele andekad Eesti meediainimesed peaksid oma uue ideega esimesena koputama.

  • foto
    Georg Kirsberg: kasvav putinism kui irratsionaalne vastureaktsioon valitsevale selgrootusele
    23.02

    Vladimir Putini populaarsuse kasv Euroopas on arenenud juba lubamatult kaugele, olles eriti ohtlik just Eestile, kirjutab reservohvitser ja publitsist Georg Kirsberg (EKRE).

  • foto
    Intervjuu presidendiga: riik saab tagada põhivajadusi, mitte sissetulekute võrdust
    22.02

    President Kersti Kaljulaid ütles vabariigi aastapäeva eel antud intervjuus Vikerraadiole, et ilmselt on inimestele vähe selgitatud seda, et kõik ei ole kunagi kõik võrdsed oma sissetulekutelt ega peagi seda olema.

  • foto
    Erik Gamzejev: sisekaitseakadeemia kolimine kui Ratase valitsuse tõsiseltvõetavuse test
    22.02

    Suure tähelepanu alla sattumisega on sisekaitseakadeemia kolimine muutunud Ida-Virumaa arendamise kõrval ka valitsuse tõsiseltvõetavuse küsimuseks. See on Ratase valitsuse test, mis näitab, kas seda, milles on kokku lepitud, ka tegelikult tehakse, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    „Suud puhtaks“ ülevaade: kuus vaadet eestlusele ja patriotismile
    22.02

    ETV väitlussaade „Suud puhtaks“ käsitleb täna õhtul eestlust ja patriotismi. Saate sissejuhatuseks toome teieni ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli valiku viimase aasta jooksul neil teemadel rahvusringhäälingu portaali arvamusrubriigis avaldatud ariklitest.

  • foto
    Heldur-Valdek Seeder: riigi eripensionikohustused kahekordistusid kuue aastaga
    21.02

    „Riigi bilanss peaks olema loetav ka ilma teabenõudeta selle sisu kohta, seega peaks eripensioneid edaspidi riigi bilansis kajastama nende tegelikus väärtuses. Eripensioneid bilansis omavatele ministritele soovitan aga tugevdada kontrolli oma ametnike poolt koostatavate määruste ja seadusemuudatuste sisu majanduslike mõjude üle,“ kirjutab Vabaerakonna õigustoimkonna juht Heldur-Valdek Seeder.

  • foto
    Webinar: tõejärgset ühiskonda lahkavad Lauristin ja Pettai
    21.02

    Toimus infoühiskonna keskuse webinar, mis keskendus tõejärgse ühiskonna teemale, vaadates kuidas see mõjutab nii poliitilisi kui isiklikele otsustusprotsesse.

  • foto
    Viktor Trasberg: mõisa köis on pikk
    21.02

    „Vaatamata sajandivanusele oma riigile ja üle veerandsaja aasta pikkusele järjestikusele vaba turumajanduse kogemusele väljenduvad inimesed endiselt moel, nagu Eesti polekski meie riik ja meie ühise huvi esindaja,“ märgib Viktor Trasberg Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Rain Kooli: unustage see poliitkorrektsus, jääge lihtsalt korrektseks
    20.02

    „Arvamuste paljusus on väärtus, millest vaba, demokraatliku ühiskonna ajakirjandus kinni hoiab – ka siis, kui selle arvamuste paljususe kasutajad ajakirjanduse esindajaid kusagil sotsiaalmeedias sõimavad. Nii et unustage see väidetav poliitkorrektsuse nõue. Öelge julgesti, mida te mõtlete. Aga olge lihtsalt korrektsed. Elementaarselt viisakad. Näidake, et teil on kombed. Ja mingigi häbitunne puhuks, kui need ununema juhtuvad,” tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli Vikerraadio meediateemalises kommentaaris.

  • foto
    Urmo Kübar: kes on süüdi?
    17.02

    Aarne Mäe Postimehes ilmunud arvamusartikkel “Homofestivali kaval kampaania” sisaldab kaht ekslikku mõttekäiku, millele tahan vastu vaielda.

  • foto
    Kajar Kase: Vene luureafäär võib Trumpile päriselt saatuslikuks saada
    17.02

    Venemaal prostituutide palkamine ei ole isegi ebaseaduslik ja president võib anda välja määrusi, mille kohtud tagasi lükkavad. Aga kui peaks välja ilmuma mõni reaalne tõend Trumpi isiklikust koostööst vene luurega, siis see võib Donald Trumpi presidentuurile saatuslikuks saada, kirjutab ERRi toimetaja Kajar Kase oma kommentaaris.

  • foto
    Rauno Vinni: siseakadeemia kolimisotsus on näide Eesti viletsast poliitikakujundamise kvaliteedist
    17.02

    Sisekaitseakadeemia kaasus on ehe näide – eesmärk on laialivalguv, alternatiive pole tõsiselt kaalutud või avalikkusele selgitatud ja isegi projekti maksumus ei ole üheselt paigas. Kuid koalitsioonis on kolimise otsus eilse seisuga tehtud, märgib Rauno Vinni Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Urmas Vadi: võta endale koduluuletaja
    17.02

    „Paljud võtavad endale kassi, eksootilise ämbliku või lausa boa, inimestele meeldib kellegi lähedus, miks mitte siis võtta endale üks luuletaja majja?” mõtiskleb ERRi toimetaja Urmas Vadi Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Alo Lõhmus: valitsusasutuste koht on pealinnas, aga neis töötamine olgu võimalik ka maakondade elanikele
    15.02

    Vaid riigisisene raudteevõrk suudab linnadevahelisi vahemaid vähendada ning anda inimestele võimaluse osaleda Tallinna tööturul, olgu siis riigiametites või eraettevõtetes, ilma oma kodukohta samal ajal maha jätmata. Realistlik regionaalpoliitika võikski selle endale eesmärgiks seada, tõdeb Alo Lõhmus Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Aivar Hundimägi: miks varjata osalust jäätmefirmas?
    14.02

    Aivar Hundimägi käsitleb tänases Vikerraadio päevakommentaaris Eesti suurima jäätmefirma Eesti Keskkonnateenused omanikeringi, kuhu Äripäeva väitel kuulus suure tõenäosusega Reformierakonna ja IRLiga seotud sõpruskond, kes avalikkuse eest enda ärihuve varjas.

  • foto
    Yana Toom: Uudelepp püüab Keskerakonda rahvuspõhiselt lõhestada
    14.02

    „Eesti suurimal, eri rahvustest inimesi ühendaval erakonnal ei taheta lubada muuta häbiväärset olukorda, kus 6 protsenti elanikkonnast on „tulnukad” – just sõna alien on trükitud halli passi kaanele,” kommenteerib Euroopa parlamendi liige Yana Toom (KE) Annika Uudelepa läinudnädalast arvamuslugu.

  • foto
    Villem Mutt: Narva pole ju Donetsk?!
    13.02

    „Kui juba läinudesmaspäevasest Postimehest võis lugeda, et [Ida-Ukraina] konflikti eskaleerumise taga on eelkõige Ukraina valitsusväed, siis millise vabandusega kasutavad meie välis- ja kaitseminister ning sisuliselt kõikide parlamendiparteide esindajad, kes ammutavad infot ka avalikkusele kättesaamatuist otsekanalitest, rahvusliku telekanali otse-eetrit inimeste desinformeerimiseks?” küsib Villem Mutt oma lugejakirjas.

  • foto
    Rain Kooli: äkki koliks Narva hoopis presidendi residentsi?
    13.02

    Kui tahetakse Põhjamaa olla, siis oldagu Põhjamaa ja rajatagu presidendile residents ilma igasuguste maksumaksja rahaga oma kodu remontimise, ärmatamise ja lühinägeliku pärast mind tulgu või veeuputus mõtlemiseta. Mis aga sisekaitseakadeemiasse puutub, siis hurraaoptimism on riigikaitses kehv sulane ja veel kehvem peremees, leiab ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli.

  • foto
    Annika Uudelepp: kodakondsus – valimiste peapealteema
    10.02

    Jüri Ratase plaan teha kodakondsusest järgmiste valimiste peateema on justkui peapealseis kartulipõllul – efektne vaadata, kuid saabastest nõrgub ikka pori silma, leiab Annika Uudelepp Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Tanel Jan Palgi: kapist välja – miks ma olen Rail Balticu poolt
    10.02

    Euroopa Parlament kaalub igale keskkoolilõpetajale Euroopas ringiseiklemiseks Euroopa InterRaili pileti kinkimist. Paraku pole Eesti, Läti ega Leedu sihtkohtadena InterRaili kaardilgi. Baltikumi kohal asub tühi auk. Hoolimata sellest, et olen andnud oma hääle petitsioonile Rail Balticu vastu, olen Euroopa raudteekaardile jõudmise poolt, kirjutab Austraalia eestlane Tanel Jan Palgi.

  • foto
    Erik Gamzejev: oma elanike laostamine
    08.02

    Olukord, kus Eesti mõistes niivõrd suur linn nagu Kohtla-Järve loovutab riigile 31 mitte kellelegi  vajalikku korterit, illustreerib ühel ajal nii kohalikku haldussuutmatust kui ka riigi regionaalpoliitika läbikukkumist, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev Vikerraadio tänases kommentaaris.

  • foto
    Viktor Trasberg: Eesti elanikud pooldavad alkoholireklaami keelamist, aga mitte aktsiisitõuse
    07.02

    Kaks kolmandikku Eesti elanikest on päri alkoholireklaami keelamisega ja peaaegu pool on valmis vähendama alkoholipoodide hulka. Alkoholi aktsiisitõuse pooldab aga vaid kolmandik inimestest, tõdeb Viktor Trasberg Vikerraadio päevakommentaaris.