Rauno Vinni: kuidas juhtida kriisiolukorras?

Rauno Vinni
16.09.2016 13:02
Rubriik: Arvamus

"Eesti nõrgavõitu juhtimise kvaliteet on üks meie arengu piduritest. Me võiksime palju saavutada, kui head juhtimist väärtustataks ja juhtimiskultuuri arendamist tõsiselt võetaks," kirjutab poliitikauuringute keskuse Praxis riigivalitsemise programmi juht Rauno Vinni oma arvamusloos.

Sel nädalal algas riigikogu uus tööaasta. President Toomas Hendrik Ilves rõhutas hooaja avakõnes, et parlamendil seisab ees paljude põletavate teemade arutelu. Riigipea mainis haigekassa olukorda ja vananevale ühiskonnale arstiabi tagamise vajadust, põllumajanduse konkurentsivõime tõstmise ja majanduse elavdamise tarvidust, inimeste toimetulekut, haldusreformi, maksupoliitikat, pagulaste lõimumist, Brexitit jne.

Olulise kõne pidas kolmapäeval ka üks teine president, kel Jean-Claude Juncker nimeks ja tööks Euroopa Komisjoni juhtimine. Juncker tegi iga-aastase ettekande olukorrast Euroopa Liidus. Komisjoni president väitis, et ta pole enne näinud nii vähe ühiste huvide edendamist ja nii palju siseriiklikesse probleemidesse takerdumist. Euroopa Liidu institutsioonide sihid olevat rahvusriikide eesmärkidest kaugemal kui enne.

Samas on Euroopa Liidus küsitavusi musttuhat – alates suurest sotsiaalsest ebavõrdsusest kuni hapra sise- ja välisjulgeolekuni välja. Junckeri arvates on järgmised 12 kuud otsustavad, kui tahame oma seltsingu taasühendada.

Ka Toomas Hendrik Ilvese probleemiloetelu oli pikk, kuid tema kõne ei olnud siiski nii dramaatiline kui euroliidu tegevjuhil. Eesti president tõdes, et parlamendi roll ongi eripalgeliste küsimuste üle otsustamine, olgu laual Euroopa Liidu eesistumine või sõidueksamite võimalused maakonnakeskustes. President toonitas, et parlamentaarne kord, küll paljude meelest tülikas, on seaduste tegemiseks kõige õiglasem ja töökindlam viis, mis arvestab võimalikult paljude huvisid.

Toomas Hendrik Ilvese arvates võiks parlamentaarse riigi parlamendi tööd iseloomustada ka valitsusliidu ja opositsiooni mõistlik koostöö, lisaks igapäevane suhtlemine vabakonnaga. Juncker teatas samuti, et Euroopa Liit toimib vaid siis, kui selle institutsioonid ja liikmesriigid liiguvad samas suunas. Tema sõnul tuleb näidata, et ühistegevus on võimalik. Järgneva aasta sees tuleb konkreetsete tegevustega edasi liikuda.

Üleilmne liidrite kriis

Koostöö, otsused, kindlad sammud prioriteetsetes valdkondades. Kõlab lihtsalt ja loogiliselt. Ent miks seda kõike seni ei ole tehtud? Kuidas me üldse jõudsime nii kaugele, et enne läheb jumala päike looja, kui kõikide hädade nimekirja ette jõub kanda? Kuidas on nii, et Euroopa Komisjoni president peab olukorda vähemalt osaliseks kriisiks?

Majandus- ja ühiskonnateadlased võiks põhjustest pika seletuskirja kokku panna. Küllap on tõepõhi all ka PR-ettevõtte Ketchum sel suvel avaldatud juhtimise ja eestvedamise uuringul (Ketchum Leadership Communication Monitor 2016), mis väidab, et me oleme tõepoolest silmitsi üleilmse ja kõiki majandusharusid puudutava liidrite kriisiga.

Ketchum on liidreid analüüsinud viimasel viiel aastal ja küsitlenud 25 000 inimest viiel mandril. Ettevõtte raport ütleb, et juhtimise kriis väljendub sügavas lõhes inimeste ootuste ja tegelikkuse vahel. Probleemid poliitikas saavad alguses sellest, et poliitikategijad teevad õigeid asju valesti ja valesid asju õigesti. Inimesed arvavad näiteks, et poliitikud ei tegele piisavalt selliste tähtsate teemadega nagu korruptsiooni tõrjumine, majandus ja haridus. Samuti on suhtlus kodanikega vilets.

Liidrite kõige olulisemateks omadusteks peeti juhtimist isikliku eeskuju kaudu, avatud kommunikatsiooni, vigade tunnistamist, võimet kriise rahulikult lahendada ja teha raskeid otsuseid. Ketchumi aruanne viitab muuseas sellele, et inimeste arvates on naisjuhid nendes asjus meestes etemad.

Meie võiksime oma era- ja avaliku sektori juhte vaadates küsida, kas eelnimetaud heade juhtide omadused on meie juhtides olemas.

Viimasel ajal on mitu arvamusliidrit (Erkki Raasuke, Indrek Neivelt, Taavi Veskimägi, Riigireformi Radari kolleegium) näidanud, et Eesti nõrgavõitu juhtimise kvaliteet on üks meie arengu piduritest. Me võiksime palju saavutada, kui head juhtimist väärtustataks ja juhtimiskultuuri arendamist tõsiselt võetaks.

Seos ühiskondlike probleemidega on ilmne – reformide vajadus on terav, kuid nende täideviimiseks on vaja tugevaid juhte. Üks tark kreeklane olla antiikajal öelnud, et igaüks oskab laeva juhtida, kui meri on rahulik. Praegusel tormisel ajal peavad kõik demokraatlike riikide juhid rohkem sisu näitama.

Milline on hea juht?

Aga millised on head juhid? Eelviidatud Ketchumi uuring ütleb, et juhid peavad vältima sõnade ja tegude lahknevust, eriti kriisiolukorras. Juhid peavad ka tegelikult oma sihtrühmasid kuulama, mitte kaasamist teesklema. Head juhid suudavad oma visiooni ellu viia, kuid annavad endale aru, et igal plaanil on ka puudusi.

Väga oluline on koostöövõime – hea juht suudab inimestes nende parema poole välja tuua. Kaasaegsed liidrid ergutavad ka mitmekesisust ja seisavad võrdsete võimaluste eest.

Ennekõike on aga vaja otsuseid. Eile oli Eestile selles plaanis päris hea päev, valitsus langetas otsuseid kohe mitmes kaua vindunud küsimuses. Näiteks saatis valitsus parlamenti elektrituru seaduse eelnõu, mis mõjutab energeetika arengusuundi. Lisaks otsustas valitsus kaotada 2020. aasta 1. jaanuarist kaitseväelaste, prokuröride, politsei- ja piirivalveametnike eripensionid, sest see süsteem on oma aja ära elanud. Väidetavalt oli seda kuuma kartulit veeretatud juba aastast 1997.

Hea märk on, et pensionisüsteemi reformi ei pandud kalevi alla. Pensioniea tõstmise üle võib tõesti veel arutelda. Kuid tähtis on, et debatt läheb kokkulepitud ajal valitsuses edasi.

Juba täna on meil võimalik näha Euroopa Liidu juhtide sisukust. Liikmesriikide liidrid arutavad Bratislavas ühenduse Brexiti-järgset tulevikku. Vaatame, kas midagi otsustatakse ja kas sõnadele järgnevad hiljem teod või mitte!

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Rain Kooli: unustage see poliitkorrektsus, jääge lihtsalt korrektseks
    Eile

    „Arvamuste paljusus on väärtus, millest vaba, demokraatliku ühiskonna ajakirjandus kinni hoiab – ka siis, kui selle arvamuste paljususe kasutajad ajakirjanduse esindajaid kusagil sotsiaalmeedias sõimavad. Nii et unustage see väidetav poliitkorrektsuse nõue. Öelge julgesti, mida te mõtlete. Aga olge lihtsalt korrektsed. Elementaarselt viisakad. Näidake, et teil on kombed. Ja mingigi häbitunne puhuks, kui need ununema juhtuvad,” tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli Vikerraadio meediateemalises kommentaaris.

  • foto
    Urmo Kübar: kes on süüdi?
    17.02

    Aarne Mäe Postimehes ilmunud arvamusartikkel “Homofestivali kaval kampaania” sisaldab kaht ekslikku mõttekäiku, millele tahan vastu vaielda.

  • foto
    Kajar Kase: Vene luureafäär võib Trumpile päriselt saatuslikuks saada
    17.02

    Venemaal prostituutide palkamine ei ole isegi ebaseaduslik ja president võib anda välja määrusi, mille kohtud tagasi lükkavad. Aga kui peaks välja ilmuma mõni reaalne tõend Trumpi isiklikust koostööst vene luurega, siis see võib Donald Trumpi presidentuurile saatuslikuks saada, kirjutab ERRi toimetaja Kajar Kase oma kommentaaris.

  • foto
    Rauno Vinni: siseakadeemia kolimisotsus on näide Eesti viletsast poliitikakujundamise kvaliteedist
    17.02

    Sisekaitseakadeemia kaasus on ehe näide – eesmärk on laialivalguv, alternatiive pole tõsiselt kaalutud või avalikkusele selgitatud ja isegi projekti maksumus ei ole üheselt paigas. Kuid koalitsioonis on kolimise otsus eilse seisuga tehtud, märgib Rauno Vinni Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Urmas Vadi: võta endale koduluuletaja
    17.02

    „Paljud võtavad endale kassi, eksootilise ämbliku või lausa boa, inimestele meeldib kellegi lähedus, miks mitte siis võtta endale üks luuletaja majja?” mõtiskleb ERRi toimetaja Urmas Vadi Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Alo Lõhmus: valitsusasutuste koht on pealinnas, aga neis töötamine olgu võimalik ka maakondade elanikele
    15.02

    Vaid riigisisene raudteevõrk suudab linnadevahelisi vahemaid vähendada ning anda inimestele võimaluse osaleda Tallinna tööturul, olgu siis riigiametites või eraettevõtetes, ilma oma kodukohta samal ajal maha jätmata. Realistlik regionaalpoliitika võikski selle endale eesmärgiks seada, tõdeb Alo Lõhmus Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Aivar Hundimägi: miks varjata osalust jäätmefirmas?
    14.02

    Aivar Hundimägi käsitleb tänases Vikerraadio päevakommentaaris Eesti suurima jäätmefirma Eesti Keskkonnateenused omanikeringi, kuhu Äripäeva väitel kuulus suure tõenäosusega Reformierakonna ja IRLiga seotud sõpruskond, kes avalikkuse eest enda ärihuve varjas.

  • foto
    Yana Toom: Uudelepp püüab Keskerakonda rahvuspõhiselt lõhestada
    14.02

    „Eesti suurimal, eri rahvustest inimesi ühendaval erakonnal ei taheta lubada muuta häbiväärset olukorda, kus 6 protsenti elanikkonnast on „tulnukad” – just sõna alien on trükitud halli passi kaanele,” kommenteerib Euroopa parlamendi liige Yana Toom (KE) Annika Uudelepa läinudnädalast arvamuslugu.

  • foto
    Villem Mutt: Narva pole ju Donetsk?!
    13.02

    „Kui juba läinudesmaspäevasest Postimehest võis lugeda, et [Ida-Ukraina] konflikti eskaleerumise taga on eelkõige Ukraina valitsusväed, siis millise vabandusega kasutavad meie välis- ja kaitseminister ning sisuliselt kõikide parlamendiparteide esindajad, kes ammutavad infot ka avalikkusele kättesaamatuist otsekanalitest, rahvusliku telekanali otse-eetrit inimeste desinformeerimiseks?” küsib Villem Mutt oma lugejakirjas.

  • foto
    Rain Kooli: äkki koliks Narva hoopis presidendi residentsi?
    13.02

    Kui tahetakse Põhjamaa olla, siis oldagu Põhjamaa ja rajatagu presidendile residents ilma igasuguste maksumaksja rahaga oma kodu remontimise, ärmatamise ja lühinägeliku pärast mind tulgu või veeuputus mõtlemiseta. Mis aga sisekaitseakadeemiasse puutub, siis hurraaoptimism on riigikaitses kehv sulane ja veel kehvem peremees, leiab ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli.

  • foto
    Annika Uudelepp: kodakondsus – valimiste peapealteema
    10.02

    Jüri Ratase plaan teha kodakondsusest järgmiste valimiste peateema on justkui peapealseis kartulipõllul – efektne vaadata, kuid saabastest nõrgub ikka pori silma, leiab Annika Uudelepp Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Tanel Jan Palgi: kapist välja – miks ma olen Rail Balticu poolt
    10.02

    Euroopa Parlament kaalub igale keskkoolilõpetajale Euroopas ringiseiklemiseks Euroopa InterRaili pileti kinkimist. Paraku pole Eesti, Läti ega Leedu sihtkohtadena InterRaili kaardilgi. Baltikumi kohal asub tühi auk. Hoolimata sellest, et olen andnud oma hääle petitsioonile Rail Balticu vastu, olen Euroopa raudteekaardile jõudmise poolt, kirjutab Austraalia eestlane Tanel Jan Palgi.

  • foto
    Erik Gamzejev: oma elanike laostamine
    08.02

    Olukord, kus Eesti mõistes niivõrd suur linn nagu Kohtla-Järve loovutab riigile 31 mitte kellelegi  vajalikku korterit, illustreerib ühel ajal nii kohalikku haldussuutmatust kui ka riigi regionaalpoliitika läbikukkumist, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev Vikerraadio tänases kommentaaris.

  • foto
    Viktor Trasberg: Eesti elanikud pooldavad alkoholireklaami keelamist, aga mitte aktsiisitõuse
    07.02

    Kaks kolmandikku Eesti elanikest on päri alkoholireklaami keelamisega ja peaaegu pool on valmis vähendama alkoholipoodide hulka. Alkoholi aktsiisitõuse pooldab aga vaid kolmandik inimestest, tõdeb Viktor Trasberg Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Efektiivne riik ja kodanike rahulolematus Thatcheri riigi õhendamise näitel
    07.02

    Kui vaadata Ühendkuningriigis eelmisel sajandil toimunud demandariseerimist ja thatcherismi tervikuna, siis see on ajalooline õppetund. Traditsioonidest ja ajaloost eemaldudes ning ideoloogiale keskendudes muutume me kergesti ettevaatamatuteks ratsionalistideks, kes kokkuvõttes võivad saavutada hetkelise edu (mida rahvas justkui ootab), aga pikemas plaanis puudub oskus pöörata lahendused jätkusuutlikuks, kirjutab Tallinna tehnikaülikooli avaliku halduse magistrant Raiko Puustusmaa oma essees.

  • foto
    Mirjam Ruth Loide: tõde lapikust Maast ehk mis Tartu Waldorfgümnaasiumis päriselt toimus
    06.02

    Olen Tartu Waldorfgümnaasiumi 11. klassi õpilane. Kuna viimasel ajal on meedias tekkinud skandaal seoses minu kooli ja portaali Telegram juhi Hando Tõnumaaga, soovin selgitada paari asja.

  • foto
    Rain Kooli: päästkem tuss ja tõmmakem vahepeal Hinge
    06.02

    ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli arutleb tänases Vikerraadio kommentaaris selle üle, kas tõsisele asjale võib tähelepanu tõmmata humoristliku kampaaniaga.

  • foto
    Urmas Reinsalu: vahelejäämise oht roolijoodikuid ei heiduta, sõltuvusravi on tõhusaim vanglas
    05.02

    Iga päev on Eesti teedel 1000-3000 joobes juhti. Paljusid neist vahelejäämine ei heiduta, sest nad teavad, et pääsevad tingimisi karistusega isegi korduva kriminaalses joobes juhtimise korral. See tuleb lõpetada. Kusjuures reaalne vanglakaristus ei takista, vaid just nimelt tõhustab ka sõltuvusravi, vastab Urmas Reinsalu Indrek Sirgi intervjuule

  • foto
    Juhan Kivirähk: praeguses valitsuses tegutsemisest on enim kaotada IRL-il
    04.02

    Eesti poliitika jõujooned on suuresti üles ehitatud vastandumisele, kusjuures ei Reformi- ja Keskerakonna ega SDE ja EKRE vastasseisu eesmärk pole kaaperdada teise poole hääletajaid, vaid mobiliseerida oma toetajaskonda. Ainuke häälte pärast võitlev paar on Vabaerakond ja IRL ning sellest vastandumisest ei võida kumbki, kirjutab Turu-uuringute ASi uuringujuht Juhan Kivirähk kommentaariks värsketele erakondade toetusandmetele.

  • foto
    Indrek Sirk: automaatne šokivangistus ei lahenda joobes autojuhtimise probleemi
    04.02

    Joobes juhte ei ohjelda vangla, vaid vahelejäämise hirm ning teadlikkus oma teo tagajärgedest. Esimese jaoks on vaja tõhusamat järelevalvet, teise jaoks teavitust, koolitusi ja sotsiaalprogramme. Ning alkoholisõltuvuses inimesed vajavad eelkõige ravi, märgib vandeadvokaat Indrek Sirk.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: miks kodakondsusest ei saa järgmiste valimiste põhiteemat
    03.02

    „Ma ei usu, et kodakondsuse teemast saaks järgmiste valimiste võtmeteema. Lääne-Euroopas tehtud uuringud küll näitavad, et vasakpoolsed erakonnad teevad meelsasti algatusi kodakondsuse liberaliseerimiseks ning ka lahtirahvustamiseks, kuid valdavalt jäävad need plaanid soiku siis, kui paremkonservatiivsed jõud paistavad aktiveeruvat,“ leiab Mari-Liis Jakobson Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Rain Kooli: topeltkodakondsus – põhiseaduslik õigus või julgeolekurisk?
    03.02

    Põhjanaabrite juures löövad laineid uudised, mille kohaselt pole Soome ja Venemaa topeltkodakondsusega isikutel Soomes asja teatud ametikohtadele ega pääse nad ka ajateenistuses teatud koolitusharudesse või muul moel riigi julgeoleku seisukohalt tundliku teabe ligi. Rain Kooli kommenteerib.

  • foto
    Tänases Eestis räägitakse rahust rohkem kui osatakse seda tõesti nautida
    03.02

    „Tänases Eestis räägime me rahust rohkem kui oskame seda tõesti nautida. Sõja üle elanud inimesed, ka Eestis, oskasid rahu palju enam nautida. Neile polnud vaja seletada, milleks on rahu hea – rahu oli hea, et elada. Nii lihtne see oligi,“ kirjutab Peeter Järvelaid.

  • foto
    Kaupo Meiel. Käsikirjad võistlustules ei põle
    02.02

    Eile lõppes käsikirjade vastuvõtt Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusele ja neid laekus tublisti üle poolesaja, mis on kvantitatiivselt väga hea tulemus. Käsikirjadega asub nüüd oma rasket tööd tegema žürii, mille otsused võivad otse või kaude määrata päris paljude kirjanike tuleviku.

  • foto
    Madis Kübar: mul on piinlik, et Eesti pealinna juhivad kriminaalsüüdistusega inimesed
    02.02

    Aasta teine pool toob Tallinnasse seoses Euroopa Liidu eesistumisega äärmiselt palju tähtsaid külalisi. Meile antakse võimalus näidata tervele maailmale, et Tallinn on toredaim pealinn Euroopas, suurepärane koht, kuhu reisida ja kus elada. Kuid kriminaalsüüdistusega linnajuhid ei ole tõesti see, millega tahaksime silma paista, kirjutab Tallinna linnavolikogu IRLi fraktsiooni juht Madis Kübar oma arvamusloos.

  • foto
    Brit Tammiste: kergitame saladuseloori laste kogetud vägivallalt
    02.02

    Vägivalla all kannatab tõesti palju enam lapsi, kui me registreeritud kuritegude kaudu teada saame, ning selle tõelise ulatuse väljaselgitamine on keeruline. Siiski tegelevad vägivalla vastu võitlejad Eestis teadmises vägivalla tegeliku ulatusest ja iseloomust, kirjutab justiitsministeeriumi analüüsiosakonna nõunik Brit Tammiste vastuseks Rain Kooli arvamusloole. Lisatud on ka viis linki kohtadele, kus abi saab.

  • foto
    Alo Lõhmus: rahutu Tartu rahu
    01.02

    „Nüüd on aeg käes Eesti riiki sisemiselt ehitama hakata. Läheb ja tehakse see töö hästi, siis võime julgemad kõigi nende pöörangute vastu olla, mis ehk Peipsi taga tulevad. Teisest küljest peame endid piiririikide liidu läbi igasuguste tulevate pöörete vastu kindlustama.“

  • foto
    Jüri Nikolajev: sisekaitseakadeemia kolimine on nagu lõpmatu telesari lollideküla elust
    01.02

    Narvas jälgitakse sisekaitseakadeemia kolimisega kaasnevaid vaidlusi kui eestlaste omavahelist kiskumist, mille sisusse eriti ei süveneta, märgib ERRi korrespondent Jüri Nikolajev oma kommentaaris.

  • foto
    Karin Kaup-Lapõnin: Aafrika liigub ülemandrilise vabakaubanduse poole
    31.01

    Addis Abebas Etioopias toimuva iga-aastase Aafrika Liidu (AL) tippkohtumise keskmes on seekord olnud neli põhiteemat: Maroko naasmine Aafrika Liitu, uue Aafrika Liidu Komisjoni valimine, Aafrika Liidu reformimine ja Aafrika vabakaubanduspiirkonna loomine. Lisaks on arutatud olukorda Aafrika kriisikolletes ja suhet rahvusvahelise kriminaalkohtuga.

  • foto
    Valdur Mikita: suur osa kultuurist on prügi, mis tuleks ära koristada
    31.01

    "Plekktrummi" saatekülaliseks oli eile, 30. jaanuaril, kirjanik Valdur Mikita, kellega vesteldi keskkonnaküsimustest ja sellest, kuidas nendes tuleb esile eestlase kahetine olemus.