Toomas Alatalu: Euroopat pole tabanud terror, vaid sõda (1)

Toomas Alatalu. (Foto: ERR)
Toomas Alatalu
31.08.2016 10:30
Rubriik: Arvamus

”Euroopas toimuvat on – siinsete elanike psüühilise tervise nimel – liialt kaua paremaks ja väiksemaks maalitud. Sõda jääb sõjaks ja Euroopaga avalikult sõdiv ISIS on täna juba rohkem kui 2 aastat vana. Kõik need sõdimised on iga päev meie teadvuse jaoks kohal telepildis ja mobiiliekraanil ning sellel kõigel on paratamatu mõju iga üksikisiku hingeelule. On viimane aeg küsida – kaua see pisendamismäng jätkub?” leiab välisvaatleja Toomas Alatalu oma arvamusartiklis.

Kuna maailm kihiseb taas sõdadest, revolutsioonidest, kriisidest ja sellest, mida nimetatakse terrorismiks, on tark meenutada aega, mis eelnes esimesele suurele möllule Euroopas ja selle ümbruses – ehk Suurele Prantsuse revolutsioonile. Suur oli see, kuna puudutas kõiki ühiskonnakihte ning et tohutud rahvamassid üritasid kehtestada nii kodus kui ka võõrsil selliseid põhiväärtusi nagu vabadus, võrdsus ja vendlus.

Viimaste tähendus vaieldi eelnevalt selgeks nn valgustusajastu käigus. Tolle tuntuimatest tegelastest moodustavad omaette koorekihi entsüklopedistid eesotsas Denis Diderot’ga, kes sõnastasid toonaste teadmiste tasemel kõigi teadaolevate asjade ja nähtuste olemuse, mis ühtaegu tähendas ka mõistete puhastamist neile keskajal lisatud kihtidest. Entsüklopedistide mõttetöö avaldati trükis 1751.-1772. aastal ja levis – ka tõlgituna – kogu maailmas. Tänu sellele algas ka revolutsioonide ja Napoleoni sõdade ajastu (1789-1815) küllalt suure mõistete ja mõtteselguse juures.

Paraku on raske väita sama täna Euroopas, Põhja-Aafrikas, Lähis- ja Kesk-Idas toimuva mõistmise kohta. Sündmused erinevates riikides on üksteisega tihedalt seotud, üksteist mõjutavad ja ühtse protsessina võetavad.

ÜRO hiljutise raporti kohaselt käib ISISe välja kuulutatud kalifaadi osalusega sõda praegu 17s Aasia ja Aafrika riigis. Enamikel juhtudel on tegu aladega, kus rullus ka teine maailmasõda. Samas korraldavad kalifaadiga seotud või tema nimel tegutsevad isikud rünnakuid ka Euroopas, ent seda nimetatakse sõja asemel terrorismiks. Ning korratakse justkui lohutusena – aga Euroopas on terrorismi varemgi olnud (üsna sageli toestatakse seda hinnangut Vene narodnikute, baski separatistide, Iiri vabariikliku armee ja Saksa punabrigaade meeldetuletamisega).

Tegu on siiski naiivse jutuga, sest tänased terroristid on mitte-euroopalikku päritolu ja eesmärkidega. Peamine neist on moslemite võimu taastamine kõikjal nendele varem kuulunud aladel ehk siis ka Lääne- ja Kagu-Euroopas. Sõdimine selle nimel käib täie julmusega nii rindevõitlusena Süürias ja Iraagis kui ka erioperatsioonide käigus Euroopas.

Mis aga puutub sõtta seal ja terrorismi siin, siis on tark meenutada teise maailmasõja päevi. Suurtel aladel Prantsusmaast Balti riikideni polnud aastatel 1941-1944 suurt sõdimist, ainult partisanide rünnakud okupantide vastu – need aga loeti samas kõhklusteta (maailma)sõja osaks. Täna aga hinnatakse kahe vastase sõdimist seal, nende juures, üht- ja siin, meie juures, millegipärast teistmoodi. Miks mitte ühtemoodi?

Teist maailmasõda tasub meenutada ka paljuräägitud rändekriisi mõistmise huvides. Paljud ei suuda täna mõista sedagi, kust see pagulaste hulk järsku Euroopasse ilmus. Samas teame hästi, kuidas tekkis ja läks liikvele eestlaste, lätlaste, leedukate sõjapõgenike mass 1944. aastal. Selle põhjustas sõja rinde liikumine idast läände. Kui tuletada meelde araablaste revolutsioone ja sõdu, siis tähendas ka ISISe kalifaadi väljakuulutamine rinnete teket ja nii algaski 2015. aasta algul suur surve Euroopa väravatele.

Eelnevast tasub mäletada, et juba esimene araabia riikide ja Iisraeli sõda tekitas 1949. aastaks 771000 Palestiina sõjapõgenikku, kes paigutati naaberriikide territooriumitele rajatud laagritesse. Iisraeli hilisemad vallutused ainult suurendasid seda arvu.

Oma lisa on andnud ka iga revolutsioon – kaotajad lahkusid riigist nii 1917. aasta järel Venemaalt kui ka kõigi hiljutiste revolutsioonide järel araabia riikides, millest osades käib endiselt kodusõda.

Põhimõtteliselt pidanuksid kõik sõja- ja revolutsiooniteooria tundjad säärast sündmuste käiku ette nägema. See, mida tagantjärele kiiruga rändekriisiks nimetati, on tegelikult aastakümnete käigus tehtud poliitiliste vigade kuhjumise tulemus ehk asi, mida saanuks vältida.

„Rändekriis“ küpses pikalt rahumeelsena, kuid muutus vägivaldseks sissemurdmiseks võõrsile hetkest, mil kõlas ebaõnnestunud kutsung „Tulge kõik Saksamaale“.

Toimuvat on – Euroopa elanike psüühilise tervise nimel – liialt kaua paremaks ja väiksemaks maalitud. Sõda jääb sõjaks ja Euroopaga avalikult sõdiv ISIS on täna juba rohkem kui 2 aastat vana. Kõik need sõdimised on iga päev meie teadvuse jaoks kohal telepildis ja mobiiliekraanil ning sellel kõigel on paratamatu mõju iga üksikisiku hingeelule. On viimane aeg küsida – kaua see pisendamismäng jätkub?

Tänaseks on Prantsuse peaminister Manuel Valls olnud ainuke, kes pärast iga suurt „terrori”rünnakut on tõdenud, et „oleme sõjas“. Kuna aga vastavat seadusandlust parlamendi vastuseisu tõttu ei käivitatud, tabas ka viimane rünnak Nice’is kõiki ootamatult. Pole raske eeldada, et sama sünnib veel ja veel.

Ei saaks öelda, et uusi entsüklopediste poleks välja ilmunud. Seda kinnitab kas või sõna hübriidsõda käibeletulek. Paraku aitab see lahti selgitada vaid Venemaa tänase sõjapidamise iseärasusi ega anna vastust küsimusele, kas USA ja Euroopa Liit on sõjas ISISega või mitte ja kas see on suur (maailma-) või väike sõda.

Suure poliitika reegleid teades pole raske mõista, et kuniks ei teki ühist arusaama sellest, kas peame ühte ja sama sõda täiel määral või ainult poolikult, st üksnes seal ja mitte siin, st koduriikides, maksavad selle jätkuva arusaamise puudumise eest oma eludega reakodanikud.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Rain Kooli: unustage see poliitkorrektsus, jääge lihtsalt korrektseks
    13:15

    „Arvamuste paljusus on väärtus, millest vaba, demokraatliku ühiskonna ajakirjandus kinni hoiab – ka siis, kui selle arvamuste paljususe kasutajad ajakirjanduse esindajaid kusagil sotsiaalmeedias sõimavad. Nii et unustage see väidetav poliitkorrektsuse nõue. Öelge julgesti, mida te mõtlete. Aga olge lihtsalt korrektsed. Elementaarselt viisakad. Näidake, et teil on kombed. Ja mingigi häbitunne puhuks, kui need ununema juhtuvad,” tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli Vikerraadio meediateemalises kommentaaris.

  • foto
    Urmo Kübar: kes on süüdi?
    17.02

    Aarne Mäe Postimehes ilmunud arvamusartikkel “Homofestivali kaval kampaania” sisaldab kaht ekslikku mõttekäiku, millele tahan vastu vaielda.

  • foto
    Kajar Kase: Vene luureafäär võib Trumpile päriselt saatuslikuks saada
    17.02

    Venemaal prostituutide palkamine ei ole isegi ebaseaduslik ja president võib anda välja määrusi, mille kohtud tagasi lükkavad. Aga kui peaks välja ilmuma mõni reaalne tõend Trumpi isiklikust koostööst vene luurega, siis see võib Donald Trumpi presidentuurile saatuslikuks saada, kirjutab ERRi toimetaja Kajar Kase oma kommentaaris.

  • foto
    Rauno Vinni: siseakadeemia kolimisotsus on näide Eesti viletsast poliitikakujundamise kvaliteedist
    17.02

    Sisekaitseakadeemia kaasus on ehe näide – eesmärk on laialivalguv, alternatiive pole tõsiselt kaalutud või avalikkusele selgitatud ja isegi projekti maksumus ei ole üheselt paigas. Kuid koalitsioonis on kolimise otsus eilse seisuga tehtud, märgib Rauno Vinni Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Urmas Vadi: võta endale koduluuletaja
    17.02

    „Paljud võtavad endale kassi, eksootilise ämbliku või lausa boa, inimestele meeldib kellegi lähedus, miks mitte siis võtta endale üks luuletaja majja?” mõtiskleb ERRi toimetaja Urmas Vadi Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Alo Lõhmus: valitsusasutuste koht on pealinnas, aga neis töötamine olgu võimalik ka maakondade elanikele
    15.02

    Vaid riigisisene raudteevõrk suudab linnadevahelisi vahemaid vähendada ning anda inimestele võimaluse osaleda Tallinna tööturul, olgu siis riigiametites või eraettevõtetes, ilma oma kodukohta samal ajal maha jätmata. Realistlik regionaalpoliitika võikski selle endale eesmärgiks seada, tõdeb Alo Lõhmus Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Aivar Hundimägi: miks varjata osalust jäätmefirmas?
    14.02

    Aivar Hundimägi käsitleb tänases Vikerraadio päevakommentaaris Eesti suurima jäätmefirma Eesti Keskkonnateenused omanikeringi, kuhu Äripäeva väitel kuulus suure tõenäosusega Reformierakonna ja IRLiga seotud sõpruskond, kes avalikkuse eest enda ärihuve varjas.

  • foto
    Yana Toom: Uudelepp püüab Keskerakonda rahvuspõhiselt lõhestada
    14.02

    „Eesti suurimal, eri rahvustest inimesi ühendaval erakonnal ei taheta lubada muuta häbiväärset olukorda, kus 6 protsenti elanikkonnast on „tulnukad” – just sõna alien on trükitud halli passi kaanele,” kommenteerib Euroopa parlamendi liige Yana Toom (KE) Annika Uudelepa läinudnädalast arvamuslugu.

  • foto
    Villem Mutt: Narva pole ju Donetsk?!
    13.02

    „Kui juba läinudesmaspäevasest Postimehest võis lugeda, et [Ida-Ukraina] konflikti eskaleerumise taga on eelkõige Ukraina valitsusväed, siis millise vabandusega kasutavad meie välis- ja kaitseminister ning sisuliselt kõikide parlamendiparteide esindajad, kes ammutavad infot ka avalikkusele kättesaamatuist otsekanalitest, rahvusliku telekanali otse-eetrit inimeste desinformeerimiseks?” küsib Villem Mutt oma lugejakirjas.

  • foto
    Rain Kooli: äkki koliks Narva hoopis presidendi residentsi?
    13.02

    Kui tahetakse Põhjamaa olla, siis oldagu Põhjamaa ja rajatagu presidendile residents ilma igasuguste maksumaksja rahaga oma kodu remontimise, ärmatamise ja lühinägeliku pärast mind tulgu või veeuputus mõtlemiseta. Mis aga sisekaitseakadeemiasse puutub, siis hurraaoptimism on riigikaitses kehv sulane ja veel kehvem peremees, leiab ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli.

  • foto
    Annika Uudelepp: kodakondsus – valimiste peapealteema
    10.02

    Jüri Ratase plaan teha kodakondsusest järgmiste valimiste peateema on justkui peapealseis kartulipõllul – efektne vaadata, kuid saabastest nõrgub ikka pori silma, leiab Annika Uudelepp Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Tanel Jan Palgi: kapist välja – miks ma olen Rail Balticu poolt
    10.02

    Euroopa Parlament kaalub igale keskkoolilõpetajale Euroopas ringiseiklemiseks Euroopa InterRaili pileti kinkimist. Paraku pole Eesti, Läti ega Leedu sihtkohtadena InterRaili kaardilgi. Baltikumi kohal asub tühi auk. Hoolimata sellest, et olen andnud oma hääle petitsioonile Rail Balticu vastu, olen Euroopa raudteekaardile jõudmise poolt, kirjutab Austraalia eestlane Tanel Jan Palgi.

  • foto
    Erik Gamzejev: oma elanike laostamine
    08.02

    Olukord, kus Eesti mõistes niivõrd suur linn nagu Kohtla-Järve loovutab riigile 31 mitte kellelegi  vajalikku korterit, illustreerib ühel ajal nii kohalikku haldussuutmatust kui ka riigi regionaalpoliitika läbikukkumist, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev Vikerraadio tänases kommentaaris.

  • foto
    Viktor Trasberg: Eesti elanikud pooldavad alkoholireklaami keelamist, aga mitte aktsiisitõuse
    07.02

    Kaks kolmandikku Eesti elanikest on päri alkoholireklaami keelamisega ja peaaegu pool on valmis vähendama alkoholipoodide hulka. Alkoholi aktsiisitõuse pooldab aga vaid kolmandik inimestest, tõdeb Viktor Trasberg Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Efektiivne riik ja kodanike rahulolematus Thatcheri riigi õhendamise näitel
    07.02

    Kui vaadata Ühendkuningriigis eelmisel sajandil toimunud demandariseerimist ja thatcherismi tervikuna, siis see on ajalooline õppetund. Traditsioonidest ja ajaloost eemaldudes ning ideoloogiale keskendudes muutume me kergesti ettevaatamatuteks ratsionalistideks, kes kokkuvõttes võivad saavutada hetkelise edu (mida rahvas justkui ootab), aga pikemas plaanis puudub oskus pöörata lahendused jätkusuutlikuks, kirjutab Tallinna tehnikaülikooli avaliku halduse magistrant Raiko Puustusmaa oma essees.

  • foto
    Mirjam Ruth Loide: tõde lapikust Maast ehk mis Tartu Waldorfgümnaasiumis päriselt toimus
    06.02

    Olen Tartu Waldorfgümnaasiumi 11. klassi õpilane. Kuna viimasel ajal on meedias tekkinud skandaal seoses minu kooli ja portaali Telegram juhi Hando Tõnumaaga, soovin selgitada paari asja.

  • foto
    Rain Kooli: päästkem tuss ja tõmmakem vahepeal Hinge
    06.02

    ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli arutleb tänases Vikerraadio kommentaaris selle üle, kas tõsisele asjale võib tähelepanu tõmmata humoristliku kampaaniaga.

  • foto
    Urmas Reinsalu: vahelejäämise oht roolijoodikuid ei heiduta, sõltuvusravi on tõhusaim vanglas
    05.02

    Iga päev on Eesti teedel 1000-3000 joobes juhti. Paljusid neist vahelejäämine ei heiduta, sest nad teavad, et pääsevad tingimisi karistusega isegi korduva kriminaalses joobes juhtimise korral. See tuleb lõpetada. Kusjuures reaalne vanglakaristus ei takista, vaid just nimelt tõhustab ka sõltuvusravi, vastab Urmas Reinsalu Indrek Sirgi intervjuule

  • foto
    Juhan Kivirähk: praeguses valitsuses tegutsemisest on enim kaotada IRL-il
    04.02

    Eesti poliitika jõujooned on suuresti üles ehitatud vastandumisele, kusjuures ei Reformi- ja Keskerakonna ega SDE ja EKRE vastasseisu eesmärk pole kaaperdada teise poole hääletajaid, vaid mobiliseerida oma toetajaskonda. Ainuke häälte pärast võitlev paar on Vabaerakond ja IRL ning sellest vastandumisest ei võida kumbki, kirjutab Turu-uuringute ASi uuringujuht Juhan Kivirähk kommentaariks värsketele erakondade toetusandmetele.

  • foto
    Indrek Sirk: automaatne šokivangistus ei lahenda joobes autojuhtimise probleemi
    04.02

    Joobes juhte ei ohjelda vangla, vaid vahelejäämise hirm ning teadlikkus oma teo tagajärgedest. Esimese jaoks on vaja tõhusamat järelevalvet, teise jaoks teavitust, koolitusi ja sotsiaalprogramme. Ning alkoholisõltuvuses inimesed vajavad eelkõige ravi, märgib vandeadvokaat Indrek Sirk.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: miks kodakondsusest ei saa järgmiste valimiste põhiteemat
    03.02

    „Ma ei usu, et kodakondsuse teemast saaks järgmiste valimiste võtmeteema. Lääne-Euroopas tehtud uuringud küll näitavad, et vasakpoolsed erakonnad teevad meelsasti algatusi kodakondsuse liberaliseerimiseks ning ka lahtirahvustamiseks, kuid valdavalt jäävad need plaanid soiku siis, kui paremkonservatiivsed jõud paistavad aktiveeruvat,“ leiab Mari-Liis Jakobson Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Rain Kooli: topeltkodakondsus – põhiseaduslik õigus või julgeolekurisk?
    03.02

    Põhjanaabrite juures löövad laineid uudised, mille kohaselt pole Soome ja Venemaa topeltkodakondsusega isikutel Soomes asja teatud ametikohtadele ega pääse nad ka ajateenistuses teatud koolitusharudesse või muul moel riigi julgeoleku seisukohalt tundliku teabe ligi. Rain Kooli kommenteerib.

  • foto
    Tänases Eestis räägitakse rahust rohkem kui osatakse seda tõesti nautida
    03.02

    „Tänases Eestis räägime me rahust rohkem kui oskame seda tõesti nautida. Sõja üle elanud inimesed, ka Eestis, oskasid rahu palju enam nautida. Neile polnud vaja seletada, milleks on rahu hea – rahu oli hea, et elada. Nii lihtne see oligi,“ kirjutab Peeter Järvelaid.

  • foto
    Kaupo Meiel. Käsikirjad võistlustules ei põle
    02.02

    Eile lõppes käsikirjade vastuvõtt Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusele ja neid laekus tublisti üle poolesaja, mis on kvantitatiivselt väga hea tulemus. Käsikirjadega asub nüüd oma rasket tööd tegema žürii, mille otsused võivad otse või kaude määrata päris paljude kirjanike tuleviku.

  • foto
    Madis Kübar: mul on piinlik, et Eesti pealinna juhivad kriminaalsüüdistusega inimesed
    02.02

    Aasta teine pool toob Tallinnasse seoses Euroopa Liidu eesistumisega äärmiselt palju tähtsaid külalisi. Meile antakse võimalus näidata tervele maailmale, et Tallinn on toredaim pealinn Euroopas, suurepärane koht, kuhu reisida ja kus elada. Kuid kriminaalsüüdistusega linnajuhid ei ole tõesti see, millega tahaksime silma paista, kirjutab Tallinna linnavolikogu IRLi fraktsiooni juht Madis Kübar oma arvamusloos.

  • foto
    Brit Tammiste: kergitame saladuseloori laste kogetud vägivallalt
    02.02

    Vägivalla all kannatab tõesti palju enam lapsi, kui me registreeritud kuritegude kaudu teada saame, ning selle tõelise ulatuse väljaselgitamine on keeruline. Siiski tegelevad vägivalla vastu võitlejad Eestis teadmises vägivalla tegeliku ulatusest ja iseloomust, kirjutab justiitsministeeriumi analüüsiosakonna nõunik Brit Tammiste vastuseks Rain Kooli arvamusloole. Lisatud on ka viis linki kohtadele, kus abi saab.

  • foto
    Alo Lõhmus: rahutu Tartu rahu
    01.02

    „Nüüd on aeg käes Eesti riiki sisemiselt ehitama hakata. Läheb ja tehakse see töö hästi, siis võime julgemad kõigi nende pöörangute vastu olla, mis ehk Peipsi taga tulevad. Teisest küljest peame endid piiririikide liidu läbi igasuguste tulevate pöörete vastu kindlustama.“

  • foto
    Jüri Nikolajev: sisekaitseakadeemia kolimine on nagu lõpmatu telesari lollideküla elust
    01.02

    Narvas jälgitakse sisekaitseakadeemia kolimisega kaasnevaid vaidlusi kui eestlaste omavahelist kiskumist, mille sisusse eriti ei süveneta, märgib ERRi korrespondent Jüri Nikolajev oma kommentaaris.

  • foto
    Karin Kaup-Lapõnin: Aafrika liigub ülemandrilise vabakaubanduse poole
    31.01

    Addis Abebas Etioopias toimuva iga-aastase Aafrika Liidu (AL) tippkohtumise keskmes on seekord olnud neli põhiteemat: Maroko naasmine Aafrika Liitu, uue Aafrika Liidu Komisjoni valimine, Aafrika Liidu reformimine ja Aafrika vabakaubanduspiirkonna loomine. Lisaks on arutatud olukorda Aafrika kriisikolletes ja suhet rahvusvahelise kriminaalkohtuga.

  • foto
    Valdur Mikita: suur osa kultuurist on prügi, mis tuleks ära koristada
    31.01

    "Plekktrummi" saatekülaliseks oli eile, 30. jaanuaril, kirjanik Valdur Mikita, kellega vesteldi keskkonnaküsimustest ja sellest, kuidas nendes tuleb esile eestlase kahetine olemus.