Tõnu Lehtsaar: Eesti ühiskonda lõhestab külm konflikt (10)

Tõnu Lehtsaar. (Foto: Postimees/Scanpix)
Autor: Tõnu Lehtsaar
10.01.2016 11:30
Rubriik: Arvamus

"Kui on külm, siis puuduvad sidusad ja ühendavad ideed. Pole selge, kes me oleme ja kuhu läheme. On palju arvamusi, kuid puudub visioon. Erinevaid seisukohti tajutakse kui vastandlikke ideoloogilisi platvorme, mida seotakse nende esindajatega," kirjeldab Eesti ühiskonda aastal 2016 religiooni- ja suhtlemispsühholoog, Tartu ülikooli professor Tõnu Lehtsaar.

Huumoril on kollektiivis ja ühiskonnas kõrge diagnostiline väärtus. See, kes, mille üle ja kuidas nalja heidab, väljendab sootsiumis toimuvat. Minu käesoleva artikli impulsiks sai Tujurikkuja paroodialaul „Ei ole üksi ükski maa“. Peaminister arvas laulu kohta, et tegu oli tõeliselt tabava lõpuakordiga ja väljendas lootust, et sõnum jõudis kohale.

Minule jõudis kohale, et see, mis paljudele on püha ja puutumatu, võib teistele olla lihtsalt paroodia objekt. Vabaduse laulud on mulle pühad, nagu on püha meie vabariigi hümn ja lipp. See, et rahvusringhäälingus viskavad ühed nalja selle abil, mis teistele püha, väljendab minu silmis lõhestumist ühiskonnas.

Konfliktoloogias on üks Saksa konfliktijuhtimise klassiku Friedrich Glasli poolt kirjeldatud konfliktitüüp, mida tema nimetab külmaks konfliktiks. Olen varemgi tabanud end mõttelt, et oleme Eestis ühiskonnas jõudnud külma konflikti faasi.

Tean psühholoogina, et elu on alati keerulisem kui mistahes õpetus elust. Samas võivad erinevad kontseptsioonid ja mudelid aidata iseendas, inimeste vahel ja ühiskonnas toimuvat mõista. Järgnevalt põgusalt sellest, mis on külmad konfliktid, miks need tekivad ja kuidas neid lahendada.

Mis on külm konflikt

Külm konflikt on varjatud (latentse) konflikti liik, millele on iseloomulik eilsete ideaalide pilkamine, juhivaakum, sidusate ideede puudumine, sotsiaalne erosioon, enesekahtlus ja sotsiaalne fatalism. Varjatus tähendab ennekõike seda, et külma konflikti põhiline toimemehhanism pole mitte n-ö palavad löömingud, vaid pigem varjatud vindumine.

Laulupila väljendas muu hulgas ka seda, et eilsed ideaalid täna enam ei toimi. Need, kes elasid hirmu ja hardusega kaasa Eesti vabakssaamisele, teavad, mis on vabakssaamise maitse. On asju, mille üle ei naerda. Meie vabadus on hapram, kui me arvame. Raske on öelda, kas meie iidol Euroopa Liit, kuhu koos pürgisime, on täna turvahäll või probleemide allikas. Eilne paleus ei köida ega seonda enam.

Külmadele konfliktidel on iseloomulik, et suuri juhte, keda usaldatakse ja kelle järel minnakse, ei ole. Täna väike lootus on, et ehk eelseisvad presidendivalimised annavad rahvast ühendava juhi. Kes see uus juht on ja kuidas tal (loe: meil) minema hakkab, me täna ei tea.

Kui on külm, siis puuduvad sidusad ja ühendavad ideed. Pole selge, kes me oleme ja kuhu läheme. On palju arvamusi, kuid puudub visioon. Erinevaid seisukohti tajutakse kui vastandlikke ideoloogilisi platvorme, mida seotakse nende esindajatega.

Sotsiaalne erosioon tähendab ühiskondlike alagruppide endassetõmbumist ja vahetu suhtlemise lakkamist üksikisikute ja gruppide vahel. Elatakse vaenulikes suletud allkogukondades, kus otsitakse kõrvalseisja tuge. Glasli arvates on erosiooni äärmusvormiks see, kui organisatsioon laguneb üksikliikmeni välja. See tähendab, et kooslused ei toimi ja igaüks ajab oma asja ja päästab oma nahka.

Sellises killunenud ja vaenulikus õhukonnas lööb kõikuma inimeste enesepilt ja enesehinnang. Raske on vastata küsimusele, et mis üldse toimub või kes me oleme. Tekib jõuetuse ja lootusetuse tunne, mis sulgeb inimesed nende mikromaailma. Koos sellega väidetavalt (kroonilised) tõved võimenduvad ja inimesed jäävad lihtsalt haigeks.
Laiemas plaanis tekib sotsiaale fatalism, mis tähendab iseolemise häbenemist, enese jõuetuse kogemist ja enda usaldamist juhitamatute välisjõudude kätte. Paremal juhul saame vaid käske ja korraldusi täita, kuid millegi sisuline või põhimõtteline muutmine pole meile jõukohane.

Miks külmad konfliktid tekivad

Ilmselt pole külmad konfliktid see keskkond, kus tahaksime elada. Klassikaliselt on olukorra halvenemises süüdi teine osapool, kes on teadaolevalt kogu kurja juur. Sealjuures võib pikaajaline külm konflikt olla sedavõrd laastav, et ühel hetkel pole enam võimalik aru saada, kes mille või kelle poolt või vastu on.

Külmad konfliktid kipuvad tekkima vaimustuseaja järel. Oli juhte, ideid, vaimustust, kokkukuuluvust ja kiiret edasiminekut ja kui siis selgub, et kõik polegi nii roosiline, võib tulla masendus. Kujundlikult võib öelda, et kui mesinädalad läbi, tuleb hakata elu elama. Paraku võib see tähendada ka pettumust.

Külmi konflikte soosivad ka sügavad väärtuserinevused. Ennekõike puudutab see neid väärtusi, mille kaudu määrame oma identiteedi. Uurijad ütlevad, et siia kuuluvad ennekõike religioon, rahvus, sugu, moraal ja eriala. Näiteks, kui inimene on ennast määratlenud kui ausat inimest, siis ei saa ta varastada. Seda mitte põhjusel, et ta tuleb ka näppamata toime, vaid sellepärast, et kui ta võtab võõra oma, siis ta pole enam aus inimene.

Külmade konfliktide tekkimist soosivad ka eelarvamused ja alasuhtlemine. Kui mingil põhjusel ei teki loomulikke suhteid sootsiumi liikmete vahel, siis see sootsium ei kujune tervikuks. Või kui suhtlemine kärbub, siis sootsium killuneb ja laguneb.

Kuidas külmi konflikt lahendada

Külmi konflikte ei suuda sageli osapooled ise lahendada. Vaja on mingit välist jõudu, nö kolmandat osapoolt, kes suudaks taasühendada. Paradoksaalsel moel võib see kolmas toimida kas ähvardava jõuna, mis liidab, või lepitava jõuna, mis taastab suhtlemise.

Külmade konfliktide puhul on olemas reaalne võimalus, et organisatsioon või kooslus laguneb. Tekivad võõrandumine ja võõrdumine. Sisemisele väljajäetuse tundele järgneb peatselt füüsiline või sisuline äraminek. Võõrdumine algab südamest, liigub pähe ja lõpuks lööb jalgadesse.

Positiivsema arengu puhul on esmatähtis, et kõik koosluse liikmed saaksid välja öelda, mida nad mõtlevad ja tunnevad. Tegelikkuses võib see tähendada kuhjunud kibestumise väljaelamist ja ärakuulamist. Mõeldes ühele oma aastatetagusele külma konflikti kogemusele, võin kinnitada ausa väljeütlemise ja ärakuulamise tervistavat mõju.

Mingil hetkel tekib eksistentsiaalne küsimus, kas läheme koos edasi või mitte. Kui asi lahendada diktatuuri kehtestamisega, siis muidugi seda küsimust ei teki. Aga siis pole see enam ka asjaosaliste ühisüritus, vaid ühtede võim teiste üle.

Külmast konfliktist väljumisel on oluline eneseteadvuse ja eneseusu taastamine. Öeldakse, et sõda ajab inimese hulluks. Ka külm konflikt võib kõigutada meie arusaama lubatust ja keelatust, õigest ja väärast sedavõrd, et me ei saa enam aru, kes me ise oleme.

Kui otsustatakse kokku jääda ja koos edasi minna, siis on oluline esmase suhtlemise taastamine, realistlike lähieesmärkide seadmine ja koos vastuse otsimine lihtsale, aga raskesti vastatavale küsimusele – kes me oleme ja kuhu me läheme.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Rauno Vinni: valitsus on oma lubadused juba unustanud
    09.12

    Praeguse võimuliidu tegevuses avaldub lubaduste ja reaalsuse lahknevus – alles eile deklareeriti avatud poliitikategemise tähtsust, kuid juba täna on vanded unustatud, kirjutab riigivalitsemise ekspert Rauno Vinni oma arvamusloos.

  • foto
    Uno Lõhmus: kuidas vältida õigusemõistmise muutumist farsiks
    09.12

    Aeg on austada õiglast õigusemõistmist ja kaitsta tõhusalt eraelu puutumatust. Kohtumõistmist ei saa jätta ajakirjanduse hooleks, kommenteerib endine kohtunik Uno Lõhmus Edgar Savisaare kriminaalasja materjalide avaldamist ajalehes Postimees.

  • foto
    Juhan Kivirähk: praegusel viisil jätkates Keskerakonna toetus küll ei kasva
    09.12

    Vaatamata arvukatele korruptsioonisüüdistustele soovivad nii avalikkus kui ka koalitsioonipartnerid uskuda, et Jüri Ratase juhitav Keskerakond on hoopis teine erakond, kui see, mis seni Edgar Savisaare taktikepi all tegutses. Konservatiivsete erakondade valijate hulk aga pole tegelikult sugugi väike, kuid see on killustunud kolme vähese toetusega erakonna vahel, kommenteerib Juhan Kivirähk värsket uuringut erakondade toetusest.

  • foto
    Peeter Helme: millist konservatiivsust vajab Eesti?
    08.12

    Eesti vajab ühendavat konservatiivsust. Ühiskonnas, kus vasakpoolsed ja liberaalsed jõud kasutavad ära inimeste erinevaid arusaamu rahvusluse, sisserände, samasooliste kooselu, soorollide või peremudelite osas, ei saa miski ühendav tulla mujalt kui konservatiivselt tiivalt, kirjutab ERR-i toimetaja Peeter Helme oma arvamusloos.

  • foto
    Alo Lõhmus: valitsus võiks määrata ühinenud omavalitsustele ajaloolist järjepidevust kandvad nimed
    07.12

    Ühinevad vallad peavad uue nime suhtes küsima nõu kohanimenõukogult, ent vabatahtliku ühinemise korral on sel vaid soovituslik iseloom. Lõpliku heakskiidu peab ühinemisele andma siiski valitsus. Julgustan valitsust praakima välja nimed, mis ei ole leidnud kohanimeasjatundjate heakskiitu, ning määrama ühinenud omavalitsustele ajaloolist järjepidevust kandvad nimed, kirjutab ajakirjanik Alo Lõhmus oma arvamusloos.

  • foto
    Merilin Pärli: ""Aktuaalse kaamera" Agentuur"
    06.12

    Jääb arusaamatuks, miks riskib Äripäev oma hea nimega lisaraha teenimise eesmärgil. Ajalehte ja kommunikatsiooniäri ei saa ajada sama katuse alt, ükskõik kui palju seda endale mõistuspäraseks rääkida püütakse. Loodan, et Äripäev saab ise aru, et kahel toolil korraga istuda ei saa ning loobub emmast-kummast tegevusest, kirjutab ERRi toimetaja Merilin Pärli oma arvamusloos.

  • foto
    Mihkel Mutt: rahvuslus on sõimusõna
    06.12

    Plekktrummi saatekülaliseks oli kirjanik Mihkel Mutt, kellega vesteldi tema uuest romaanist "Eesti ümberlõikaja" ja arutleti rahvusluse küsimuse olulisuse üle ühiskonnas.

  • foto
    ERR.ee tähelepanukontroll: mida arvavad arvajad?
    06.12

    ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli koostas rahvusringhäälingu jälgijatele viktoriini, mis põhineb ERR.ee arvamusküljel novembris avaldatud artiklitel. Seega on kõik õiged vastused leitavad ERR.ee portaalist. Mõnusat lahendamist!

  • foto
    Rain Kooli: rahvusringhääling on ühiskondlik lepe
    05.12

    Rahvusringhääling pole midagi vähemat kui ühiskondlik lepe. Selle tegevuse majandus-juriidilised alused on küll seadusesse kirjutatud, aga selle sisulise töö tuum on kogu ühiskonda hõlmav vaikiv kokkulepe, et meil on vaja oma ühiskondlikku meediamaja, mida ei puhu ümber ükski kuri hunt ja mis peab vastu ka vaesustatud uraani sisaldavale pommile, kirjutab ERR-i arvamustoimetaja Rain Kooli oma kommentaaris.

  • foto
    Andrey Krashevskiy: Prantsusmaa suhtumine Venemaasse võib peagi kardinaalselt muutuda
    03.12

    Prantsusmaa presidendivalimistel on favoriitideks kujunenud kaks Vene-meelset kandidaati. Seega seisavad — hoolimata sellest, kumb neist valimised võidab — Prantsusmaa poliitikas peatselt ees tõsised muutused, mis puudutavad kogu Euroopa Liitu. Isegi kui praegu on veel lahtine, millist rolli tulevane Prantsusmaa hakkab EL-is mängima, võib lähitulevikus vägagi küsitavaks osutuda EL-i ühtne vastasseisukurss Venemaaga, kirjutab ERRi veebiuudiste toimetaja Andrey Krashevskiy.

  • foto
    Annika Uudelepp: Jüri Ratase kolm vaala
    02.12

    Millised on need ”kolm vaala”, millele tuginedes Jüri Ratas õnnestuks nii peaministri kui erakonnajuhina? Poliitikauuringute keskuse Praxis riigivalitsemise ekspert Annika Uudelepp vastab.

  • foto
    Kaupo Meiel: meie maailmavaade on mulgi kapsas
    01.12

    Tänapäeva inimeste jaoks on religioonid, argimütoloogia ning turundus ammu kõik segamini nagu puder ja kapsad. Aga vahest pole laiemas plaanis vähimatki vahet, kas rahu ja rõõmu sõnumit kannab preester või jõuluvana, peaasi, et see kohale jõuab, mõtiskleb kirjanik Kaupo Meiel oma arvamusloos.

  • foto
    Jaanus Kangur: veel Castrost ehk kuubalased ei allu kapitalistlikule õnne mudelile
    01.12

    Kuubalaste hoiakud äsja surnud Fidel Castro suhtes pole mustvalged, vaid sisaldavad mitmeid värve ning seda ühekorraga ja samaaegselt. Kuubalased on muidugi ise sama vastuolulised ning selles mõttes saan ma aru ka Edward Lucase pahameelest Castro surma järgsete reaktsioonide peale. Kuubalased lihtsalt ei allu kapitalistlikule õnne mudelile, kirjutab regiooniantropoloog Jaanus Kangur oma arvamusloos.

  • foto
    Erik Gamzejev: Ida-Viru jaoks unistuste valitsus
    30.11

    Värske valitsus on Ida-Virumaa seisukohalt unistuste valitsus, sest kunagi varem ei ole Toompeal võimul olnud sellist koalitsiooni, kel oleks nii suur Ida-Viru elanike toetus. Loodetavasti ei nurja Ida-Viru poliitikutega seotud skandaalid praegust erakordset võimalust maakonna areng hooga käima tõmmata, märgib peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Viktor Trasberg: (õlle)keisririigi sünd
    29.11

    Eestis käib haarav arutelu õlle aktsiisitaseme üle, millest näib sõltuvat kogu Eesti ja vist ka Läti saatus.

  • foto
    Kindralleitnant Terras: sõda ei ole kunagi ilus
    29.11

    Kuigi 100 aastat tagasi ümbritses sõda parasjagu romantiline oreool, on selle tegelikkus alati immutatud tule, suitsu ja verega. Sõditakse poliitiliste aadete ja eesmärkide nimel, kuid need ei anna tuld, kaeva kaitsekraave ega torka täägiga. Seda tegid ja teevad reaalsed, lihast ja luust inimesed. Mõeldes tänastele probleemidele ja ohtudele on kasuks ja toeks see, kui vaatame tagasi nüüd peaaegu sajandi taha ja ammutame jõudu meie eelkäijate vaprusest ja kindlameelsusest, tõdeb kaitseväe juhataja Riho Terras.

  • foto
    Rain Kooli: sõnavabaduse katkedes on vesi ahjus – või inimesed
    28.11

    Kui sõnavabaduse veniv kumm ühel hetkel pauguga lõhkeb – näiteks siis, kui vihkamine ja verbaalrünnakud viivad demokraatliku riigikorra lagunemiseni –, jäävad sellest lõpuks ilma kõik, tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli ja loetleb neli sõnavabadust ähvardavat ohtu.

  • foto
    Mari Öö Sarv: lõputu hoolimise hooaeg
    27.11

    See on juba alanud. Jõulukampaaniad heategudeks. Näiteks tuli minu motoklubi postkasti kiri üleskutsega viia jõulude ajal lastekodulastele kommi. Varsti selgub, mille ostmiseks tänavuse ”Jõulutunneli” annetused lähevad, ja toidupoodide kassadesse tulevad müügile väikesed kellukesed, mille ostmisega toetad beebidele selle masina ostmist, mis teeb “bing!”

  • foto
    Toomas Alatalu järelehüüe Fidel Castrole
    26.11

    Väliskommentaator Toomas Alatalu räägib Kuuba kauaaegse valitseja Fidel Castro rollist maailma ajaloos.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: Reformierakond peab muutuma mänedžerist diskuteerijaks
    26.11

    Opositsioonis ei tööta enam need suhtekorralduslikud knihvid, millega valitsuses harjunud oldi. Samas ei pruugi uue valitsuse maailmavaade Reformierakonnale üldse nii vastumeelne olla kui jutud vasakpöördest aimata lasevad, märgib politoloog Mari-Liis Jakobson oma arvamusloos.

  • foto
    Ester Vilgats: aga kui ei müüks autot juhiloata ostjale
    25.11

    Tõepoolest. Mis oleks, kui teeks sellise radikaalse otsuse, et autot saaks osta üksnes inimene, kellel on juhiluba, täpsemalt öeldes juhtimisõigus. Sest auto selle juhtimiseks vajalike oskusteta inimese käes on niisama ohtlik kui tulirelv, kirjutab ERRi Pärnu korrespondent oma arvamusloos.

  • foto
    Eva Lepik: kes kaitseb loominguvabadust autorikaitsjate eest?
    25.11

    Nn panoraamivabaduse - ehk ehitiste, skulptuuride ja muude avaliku ruumi kunstiteoste vaba pildistamise-filmimise ning nende jäädvustiste jagamise - vastu võitlemine on kasulik eelkõige autorikaitseühingutele, mitte autoritele endile, osutab MTÜ Wikimedia Eesti juhatuse liige Eva Lepik oma arvamusloos.

  • foto
    Alo Lõhmus: millal jõuame kommunismi?
    23.11

    Kas olete märganud, millise innuga püüavad toidupoed viimasel ajal juurutada automaatkassasid? See ongi otse meie silme all arenev robotite pealetung, toonitab Alo Lõhmus oma arvamusloos ja soovib tere tulemast peatsesse tööjärgsesse ühiskonda.

  • foto
    Andres Siplane: eliit eliidi vastu ehk Vilfredo Pareto naerab viimasena
    23.11

    Viimasel ajal on mitmel pool maailmas olnud valimistel edukad valitseva eliidi vastased poliitilised liikumised. Murettekitav oleks justkui see, et haritud ja haldusvõimelise establishment’i asemele trügivad harimatud laamendajad. See tuletab meelde Itaalia sotsiaalteadlase Vilfredo Pareto (1848 – 1923) eliiditeooriat, mille väljatöötaja kahtlemata itsitab seda kõike teispoolsusest nähes pihku.

  • foto
    Peep Nemvalts: teadusmõtte mitmekesisus avaldub keelerikkuses
    22.11

    Kui rahvusvaheline teadussuhtlus saab olla mitmekeelne vastavalt keelteoskusele, on emakeelne teadus oma kultuuri ja hariduse arenguks iga rahva jaoks hädavajalik, leiab Tallinna ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts.

  • foto
    Rain Kooli: mesilaspesa nimega Eesti ehk väärtõlgendus vasakpöördest
    21.11

    Eesti pöördub vasakule! Läänemeelne valitsus kukutatud! Kremli-meelne koalitsioon võtab võimu! -stiilis sõnumite kandumine välisriikide meediaväljaannetesse on hea meeldetuletus selle kohta, kui piiratud on tihtipeale meie endi arusaam teistes riikides toimuvast ning sealsetest mehhanismidest, tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli oma kommentaaris.

  • foto
    Jüri Nikolajev: kas sellist valitsust me tahtsimegi?
    21.11

    Uue valitsusliidu koalitsioonilepe on Narva elanikele pigem pettumus. Vene koolidele eesti keele õppes leevendust ei anta, kodakondsusetuse probleem ei lahene ja vastuseis Venemaaga jätkub, märgib ERRi Ida-Virumaa korrespondent Jüri Nikolajev oma kommentaaris.

  • foto
    Liisi Moosaar: loomadest „hoolimisel“ ja hoolimisel on vahe
    21.11

    Suur osa inimestest nimetab end loomasõpradeks. Kellel on kodus armastatud kass ja kes tõdeb, et naabri koer on täitsa tore; kellele meeldib pidevalt loomaaias käia ja kes külastab hea meelega loomatsirkusi. Pole harvad ka olukorrad, kus maani rebasekasukas proua tormab chihuahuaga tema kaotamise hirmus keset ööd loomade kiirabikliinikusse või tänavatelt kodutuid lemmikloomi päästev perekond sööb pidulikel sündmustel hanemaksapasteeti foie gras´d.

  • foto
    Anu Viltrop ja Laur Raudsoo: mis oleks, kui suhtleks ühel nädalal oma naabritega?
    19.11

    Kui soovid elada täiesti omaette ja eraldi, siis korter suures kortermajas on kõige kindlam valik. Tihedalt üksteisega kõrvuti elades on kergem üksteist mitte märgata ja kaasinimesed tähelepanuta jätta.

  • foto
    Samost ja Hussar: USA gigantidele kuuluv sotsiaalmeedia viib Eestist meeletult reklaamiraha
    18.11

    Facebooki ja Google’i taolistele sotsiaalmeediagigantidele liigub Eestist tohututes kogustes reklaamiraha, mida saaks kasutada Eesti ajakirjanduse arendamiseks. Mida rohkem inimesed traditsioonilise ajakirjanduse asemel sotsiaalmeediasse kanduvad, seda suuremat kasu saavad tegelikult USA päritolu suurfirmad, tõdesid peatoimetajad Lauri Hussar ja Anvar Samost Tallinnas rahuvsvahelisel meediakonverentsil.

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Au filmile!

Pühapäeval alates kell 20.00

täna vikerraadios

foto
Samost ja Rumm

Anvar Samost ja Hannes Rumm teevad pühapäeviti kell 13 Vikerraadios saadet “Samost ja Rumm”, alapealkirjaga “Kohe näha, et vanad sõbrad”.
“Räägime Hannesega Eesti asjadest nii nagu nad meile paistavad,” ütles Samost.

Kuula 11. detsembril kell 13.05.

Jõulumüük ERR-i poes!

R2 aastahiti hääletus