Aivar Hundimägi: maksupiitsa kõrvale tuleb tekitada ka präänik
Maksuameti eilne hoiatus, et nad võtavad teravama tähelepanu alla ”OÜ-tajad”, on üks 1000 eurost suuremate tehingute deklareerimiskohustuse positiivne tulemus.
Osaühingu abil palgatulu ettevõtlustuluks konverteerimine ja nii tööjõumaksude maksmise vältimine on olnud Eestis pikaajaline probleem. Kui varem oli maksuamet taoliste juhtumite suhtes üpris jõuetu, siis nüüd on olukord muutunud ning tõenäoliselt paraneb lähiajal ka paljude inimeste maksukäitumine.
Maksuamet viitas oma eilses teates kolmele hiljuti jõustunud kohtuotsusele, mis toetasid maksuameti käsitlust OÜ-tamise maksustamisel. Nendes juhtumites seisnes tööjõumaksudest kõrvalehoidumine lühidalt selles, et füüsilisest isikust töötaja lasi oma töötasu kanda enda äriühingu pangakontole ning nii tööandja kui ka töövõtja võitsid tööjõumaksude maksmata jätmise arvel.
Näiteks kui tegevjuhile makstakse töölepingu järgset brutopalka 3500 eurot, siis kätte saab ta netopalgana 2730 eurot kuus. Tööandja kogukulu on nimetatud palga korral koos erinevate maksudega 4683 eurot kuus.
Kui aga tegevjuht pakub n-ö juhtimisteenust oma osaühingu kaudu, siis saab tema osaühingule maksusid tasumata üle kanda kogu 4683 eurot. See võimaldab maksukohustuse edasi lükata ja loob tegevjuhile võimaluse kasutada raha enda äriühingus oma äranägemisel, kas makstes osaliselt töötasu või dividende või hoopis tehes muid kulutusi.
Selline osaühingutega ”jokitamine” sisaldab ebaõiglust. Esiteks annab osaühingute abil tööjõumaksude vähendamine ettevõttele konkurentsieelise teiste tööandjatega võrreldes. Teine ebaõigluse moment seisneb selles, et osaühingu kaudu oma oskuste müümine võimaldab töövõtjal teenida suurema sissetuleku, sest tema tasult ei pea tasuma tööjõumakse ning tal on võimalik osa kaupu ja teenuseid soetada osaühingu arvel. Kolmas ebaõiglus puudutab Eesti solidaarset ravi- ja pensionikindlustust, kuhu OÜ-tamisega tegelejate panus jääb teiste palgatöötajatega võrreldes väiksemaks. Ravijärjekorras ei pea aga OÜ omanikud ootama palgatöötajatega võrreldes kauem.
Maksuamet küll viitab nende jaoks positiivsetele riigikohtu lahenditele, mis annavad maksuhaldurile nüüd võimaluse käituda OÜ-tajatega jõulisemalt. Samas ei ole vähetähtis 1000 euroste ja suuremate tehingute deklareerimise kohustus. Pärast selle kohustuse seadustamist on maksuametil lihtne võtta välja OÜ-tamise kahtlusega isikud. Varemalt oli taoliste juhtumite otsimine vaevalisem ja ajamahukam.
OÜ-tamisega seotud maksuskeemide vähenemine on positiivne, kuid olen nõus Maksumaksjate Liidu juhatuse liikme Lasse Lehisega, et probleemi lahendamiseks ei piisa maksuameti praegusest tegevusest ning riigikohtu lahenditest. Lehis ütleb tänases Äripäevas, et probleem tuleb lahendada seaduse tasandil.
Praegu paistab maksuamet oma fookuse seadvat nendele osaühingutele, kellel on püsivalt üks klient ja paljud nendest hakkavad nüüd tõenäoliselt ka rohkem sotsiaalmaksu maksma. Nad ei ole aga ainsad, kes osaühingu abil saadavat maksuvõitu kasutavad.
On arvestatav hulk erineva valdkonna spetsialiste, kes pakuvad osaühingu kaudu teenust erinevatele partneritele, kuid kes teenitud tulu võtavad välja dividendidena. Nende panus sotsiaalmaksu maksmisse jääb endiselt tagasihoidlikuks.
Minu arvates on OÜ-tamise probleemile kaks seadusandlikku lahendust, millest üks oleks piits ja teine präänik. Eestis võiks kehtida sotsiaalmaksukohustus ka nendele isikutele, kes oma tuludeklaratsioonis tööjõumaksudega maksustatud tulu ei deklareeri ning elatuvad ainult dividenditulust. Võiks olla miinimummäär, millelt ka need isikud peavad aastas korra sotsiaalmaksu tasuma. Seda võiks nimetada sotsiaalmaksu põrandaks.
Präänikuks oleks aga sotsiaalmaksu lae kehtestamine. See tähendab, et teatud piirist maksustatakse töötasu ainult tulumaksuga ning ei maksustata enam sotsiaalmaksuga. See oleks üks lihtne lahendus tööjõumakse Eestis vähendada ning soodustada kõrgepalgaliste töökohtade teket.
Kahjuks on sotsiaalmaksu lae kehtestamise idee poliitikutelt tagasi põrganud ning nad on viimastel aastatel eelistanud maksumaksjatele näidata ainult piitsa. Reeglite karmistamisega riigi saadav maksuvõit ei ole aga lõpptulemusena suur.
Maksutulude suurendamiseks tasub maksuskeemide takistamise kõrval astuda samme ka selleks, et maksumaksjaid tekiks Eestisse juurde. Maksumaksjate arvu saab kasvatada aga ainult erasektor uusi töökohti luues.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Rain Kooli
Allikas: Vikerraadio kommentaar