Aivar Hundimägi: mõned ärimehed nuruvad riigilt malakat (2)

Aivar Hundimägi
12.07.2016 14:26
Rubriik: Arvamus

Eesti riigis on üritatud ajada liberaalset majanduspoliitikat ehk ideaalis võiks ettevõtjatel olla võimalikult palju tegevusvabadust ja minimaalselt piiranguid. Kahjuks näitab aga elu, et osa ärimehi vajab aeg-ajalt malakat, sest nad üritavad erinevaid sigadusi korraldades teiste arvelt rikastuda.

Tallinnasse Ülemiste järve veehaardesse jäävale reformimata riigimaale on ootamatult tekkinud ilma loata prügila, kus on ligi 20 000 tonni ehitus- ja lammutus-segajäätmeid. Silmaga hinnates pea kümnekonna meetri kõrguseni küündiva prügimäe tekkelugu on üllatav oma nahaalsusega.

Riigile kuuluval maal asuv prügi on pärit kõrvalolevalt kinnistul, kuhu see esialgu kokku koguti, lubaduse ja ka kohustusega jäätmed hiljem ära sorteerida. Kinnistule tekkis aga ostuhuviline Teet Saarepera, kes soovis kinnistut ilma prügita. Tõenäoliselt seetõttu otsustatigi enne kinnistu müügitehingut prügi sorteerimise asemel hoopis kõrval asuvale riigimaale lükata. Ettevõtjatele oli see loomulikult odavam variant, sest nüüd on prügi koristamine ja sorteerimine juba riigi ülesanne ja selle töö eest saavad umbes miljoni euro suuruse arve kõik maksumaksjad solidaarselt.

Tekib küsimus, miks ei sunnita prügi ära koristama seda ettevõtet, kes prügi kokku tassis ning selle pealt ka teenis. Häda on selles, et salaprügila tekkega on seotud mitu firmat, kelle esindajad näpuga teineteise peale näitavad. Peamise süüdlasettevõtte omanik on aga vahetunud ning uue omaniku otsimine sarnaneb keskkonnainspektsiooni jaoks nõela otsimisega prügilast.

Kuni 2010. aasta kevadeni toimetas kõnealusel kinnistul OÜ Prügivedu Grupp, kes vedas riigi naaberkinnistul asuva angaari jäätmeid täis. Seejärel võttis äri üle ettevõtja Tiit Maipuule kuuluv Pakendihai OÜ. Kaks aastat hiljem oli angaar juba nii täis topitud, et jäätmete surve all purunes osa betoonist seinapaneele.

Kui Pakendihai taotles 2013. aastal uut jäätmeluba, kinnitas ettevõte keskkonnaametile, et omab võimekust hoones ja selle kõrval olevate jäätmete käitlemiseks. Keskkonnaamet väljastaski heauskselt viieks aastaks tingimusliku jäätmeloa.

Kolm aastat hiljem ongi angaar tühi, kuid käitlemise asemel on jäätmed kuhjatud hoopis kõrval asuvale riigimaale. Töö käis kiiresti, paari-kolme kuuga tehti asi eelmisel aastal ära. Eelmise aasta kevadel muutus ka Pakendihai omanik. Tiit Maipuu asemel sai omanikuks Õnne Merimaa, kelle elukaaslane Aivar Lõhmuse osutas samale firmale eelnevalt kopplaaduriga teenust ning on Pakendihai tegevjuhi ametis.

Uue omanikuga pole keskkonnainspektsioonil õnnestunud kontakti saada ning nii võib juhtuda, et algatatud väärteomenetlus aegub. Kriminaalasja algatamiseks on aga tekitatud kahju liiga väike.

Mul on raske uskuda, et tegemist on ärilisest ebaedust põhjustatud probleemiga. Vastupidi. Kahtlustan, et asjaosalised läksid teadlikult pettuse peale välja. Nad kogusid jäätmed erinevatelt ettevõtetelt turuhinnast odavamalt, sest teadsid, et ei pea hiljem kulutama raha nende sorteerimiseks ja äraveoks. Kui selgus, et jäätmete all olevale kinnistule on tekkinud ostuhuviline, siis lükati prügi lihtsalt naabriks olevale reformimata riigimaale ja poeti peitu.

See sigadus ei vääriks nii põhjalikku käsitlust, kui poleks ohtu, et sama muster kordub teisel aadressil.

Jäätmeäri osalised räägivad juba uutest skeemidest, milles sarnaselt eespool kirjeldatuga jäävad probleemid lõpuks riigi maksta.

Taoliste juhtumite vältimiseks on üks lahendus. Selleks on tagatisraha nõudmine jäätmete vaheladustajatelt. Kui keegi tahab jäätmeäris tegutseda, siis peab kohe panema kõrvale piisava summa, et ärilise ebaedu korral saaks kogutud jäätmed hiljem ära koristada.

Tagatisraha kehtestamise vastased ütlevad, et nii piiratakse konkurentsi ja uute tegijate turule tulekut. Tegelikult aga aitab tagatisraha hoopis ausat konkurentsi tagada. Praegu pakub osa turuosalisi omahinnast odavamat teenuse hinda, sest nad teavad, et ei pea kokku kuhjatud prügi sorteerimiseks raha kulutama. Selle kulu jätavad nad teiste maksumaksjate kanda. Ebaaus konkurentsieelis on see ka nendele ettevõtetele, kes oma jäätmed taolistesse salaprügilatesse veavad.

Tagatisraha nõue oleks minu hinnangul aga piisavalt efektiivne malakas neile ärimeestele, kes tegelikult pole ettevõtjad, vaid Eesti liberaalset seadusandlust ära kasutavad petised.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Veiko Kommusaar: praegune väärteomenetlus on bürokraatlik ja ebamõistlik
    08:00

    Peaaegu pooled Eesti inimesed – üle 600 tuhande – on kantud karistusregistrisse, sest täna satub sinna ka selliste rikkumistega nagu katkise numbritulega sõitmine või vales kohas üle tee minek. Paljude rikkumiste puhul võib aga karistusest efektiivsem olla hoopis selgitamine ja inimlik suhtumine, kirjutab siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaar oma arvamusloos.

  • foto
    Aivar Hundimägi: see on nii ilus, sest see pole tõsi
    07:00

    Inimeste sissetulekute ning säästude kasv on tekitanud seltskondi, kes meelitavad inimesi kõrget tootlust lubades investeerima, kuid hiljem võib selguda, et ei ole kõrget tootlust ja pole ka raha, tõdeb Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi Vikerraadio kommentaaris.

  • foto
    Keelesäuts. Tuhat tänu on parem kui tänud
    Eile

    Me oleme unustamas, kuidas tänada ja kuidas tänamisele vastata.

  • foto
    Andres Laiapea: Vabaerakonna populismist ja erakondade rahastamisest
    Eile

    Poliitikas on probleemidele võimalik reageerida kolmel erineval moel: neid ignoreerida, hakata otsima tõesti toimivaid lahendusi või üritada neid poliitilise omakasu huvides lihtsalt ekspluateerida, soovimata neid tegelikult lahendada. Halvas mõttes populistid kalduvad tegema sageli viimast, kirjutab MTÜ Radikaaldemokraadid endine juhatuse liige Andres Laiapea erakondade rahastamisest.

  • foto
    Rain Kooli: Eesti vajab endiselt korralikku logo
    16.01

    Ootused olid kõrgel, kui Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus EAS esitles läinud reedel… jah, õiguspoolest mida? Eelneva sõnakasutuse järgi otsustades olid paljud, ka reporterid ja toimetajad, arvamusel, et esitletakse uut Eesti märki. Lööklauset. Midagi omaaegse palju furoori tekitanud Welcome to Estonia asemele.

  • foto
    Risto Kask: kas Nõmme sild on kunst või farss?
    13.01

    Möödunud aasta hilissügisel alustas Tallinna linn Nõmme silla, tuntud ka kui Ehitajate tee kergliiklussilla, rekonstrueerimistöödega. Tööde käigus avaldasid paljud inimesed pahameelt. Mõne elaniku hinnangul tuleks tõsiselt kaaluda silla lammutamist ning rajada uus, moodne ja kaasaegne sild.

  • foto
    Rootsi politsei juht: see ei ole see Rootsi, mida me tunneme "Bullerby lastest"
    12.01

    Rootsis on 53 probleemset piirkonda, millest 15 kuuluvad eriti raskesse kategooriasse. Areng nendes peamiselt sisserändajatega asustatud, harimatumates ja vaesemates linnaosades on Dan Eliassoni sõnul Rootsi suurim siseturvalisusega seotud probleem.

  • foto
    Peeter Helme: julgus mõelda hooajaväliselt
    12.01

    Kindlasti pole ma ainuke inimene, keda tabas aasta lõpul raamatuuputus. Teadupärast rihivad kirjastused oma raskekahurväe tulistama kõige rohkem ja kõige peibutavamaid nimetusi just detsembris, mil toimuvad kõikvõimalikud väljamüügid ning mil inimesed üleüldse ostavad tavalisest rohkem raamatuid. Ja miks nad ei peakski, raamat on ju tore kingitus, eks?

  • foto
    Erik Gamzejev: kui nüüd elu Ida-Virumaal paremaks ei muutu, siis millal veel?
    11.01

    Kui lõppenud aasta oli Ida-Virumaa jaoks suuresti tulekahju kustutamise aasta, siis uus võiks saada stardipauguks ülejäänud Eestile järele rühkimisele, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Olav Anton: turbulentse poliitika aasta?
    11.01

    Välispoliitiliselt tuleb kahtlemata väga dünaamiline aasta. Trump ja Brexit, aga ka valimised Prantsusmaal, Saksamaal ja Hollandis on vaid mõned märksõnad, millest piisaks isegi mitme poliitika-aasta sisustamiseks. Tuntavalt turbulentne on ka Euroopa Parlamendi Presidendi valimine, kus määramatust tuleviku suhtes on rohkem kui selgust. Eestis on rahulikum kui mujal maailmas, kuid poliitilisi keeriseid jätkub meilegi.

  • foto
    Erle Loonurm: 21. sajandi vaatemäng – infost ja ”tõest” on saanud meie aja malenupud
    10.01

    Võitlus ellujäämise nimel on asendunud võitlusega võimu nimel. Infost ja ”tõest” on saanud meie aja malenupud, millega tuleb mängida ja neid heaperemehelikult kasutama ning tarbima õppida. Mõlema juurde käib ka vastutus. Ja uus aeg on elujõuline siis, kui osatakse ka minevikust ajatud mängureeglid kaasa võtta, kirjutab Erle Loonurm oma essees.

  • foto
    Rain Kooli: libauudiste nimetamine alternatiivmeediaks on nagu kutsuks välikäimlat alternatiivrestoraniks
    09.01

    ”Alternatiivmeediaks kutsutavate meedialaadsete toodete hulgas tuleb eristada kaht hoovust: libauudislehekülgi ja veendumusmeediat,” märgib ERR-i arvamustoimetaja Rain Kooli oma arvamusloos.

  • foto
    Erkki Bahovski: Eesti – endisest Nõukogude liiduvabariigist uljaks Põhjamaaks?
    09.01

    Eesti peab ikka veel tõestama, et pole enam endine Nõukogude liiduvabariik, kuid abi saab ÜROst, kommenteerib Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski.

  • foto
    R2 Agenda | Neil Strauss: demagoogide võimu on kindlustanud hirmust juhitud ahelreaktsioon
    09.01

    R2 saate "Agenda" toimetajad kohtusid Los Angeleses seitsmel korral NY Timesi bestselleri tiitli pälvinud kirjaniku Neil Straussiga, kelle sulest pärinevad muu hulgas raamatud "The Game" ja "The Truth". Straussi hinnangul on parem-populistide võimule tuleku taga eelmisel kümnendil alanud ahelreaktsioon, mida juhib hirm.

  • foto
    2016. aasta ERR.ee arvamuses: testi, kas tead, kes mida ütles
    08.01

    ERR.ee arvamustoimetaja Rain Kooli koostas rahvusringhäälingu jälgijatele viktoriini, mis põhineb möödunud 2016. aastal arvamusküljel avaldatud artiklitel. Seega kõik õiged vastused on leitavad ERR.ee portaalist. Mõnusat lahendamist!

  • foto
    Meediakommentaar: Delfi valetas. Aga kellele on see kasulik?
    05.01

    Gorbatšov on surnud, paavst kuulutas Donald Trumpi pühakuks, Eesti televaatajad vaatasid aastavahetusel kõige enam Vladimir Putini kõnet. Mis on neil uudistena näivatel infokildudel ühist? Õige vastus on: need kõik on valed.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: mis on Eesti rahvusriigi mõte?
    06.01

    Teeme alanud aastal oma peatselt juubelit tähistavale riigile lisaks pillimängule ja lipuväljakutele ka ühe sisulise kingituse – vaidleme omavahel selgeks, milleks meil üldse oma riiki vaja on, pakub politoloog Mari-Liis Jakobson oma arvamusloos.

  • foto
    Andres Siplane: pöörased sõnumid ajavad segadusse? Appi tuleb mister Popper
    06.01

    Kõik sellised väited, et kaksiktornidesse lennutas lennukeid USA valitsus ise või et Baltikumi snaiprid tulistasid Maidanil inimesi või et ma olen puhas nagu prillikivi või et tegelikult kõik Süüria inimesed armastavad Assadit või et laste prostitutsioon on nüüd Californias legaalne, on tegelikult falsifitseeritavad ehk nende tõepärasus on mõõdetav. Küsimus on selles, kas väite esitaja või vaidlustaja on nõus teatud tingimuste täitudes ka nendest väidetest loobuma ja nurgas häbenema.

  • foto
    Kaupo Meiel: ausammas vaidlusele
    05.01

    Võiks püstitada monumendi vaidlusele kui sellisele. Parem ju halb vaidlus kui hea diktatuur ja see oleks siis Eesti viimane riiklik ausammas, kõigi ausammaste ema ning hea traditsiooni kohaselt kole nagu öö ja kallis kut' kurat, leiab kirjanik Kaupo Meiel oma arvamusloos.

  • foto
    Allan Aksiim: Objektiivne demagoogia, torn ja torniõu
    05.01

    Varro Vooglaid tegeleb demagoogiaga. Elegantselt, kaasanoogutama panevalt, kuid siiski demagoogiaga. Jutt käib siis Lauri Tankleri kommentaarist portaali Objektiiv artiklile, kus refereeriti Washington Examineri väidet, et Californias legaliseeriti laste prostitutsioon, ja Varro Vooglaiu vastulausest sellele.

  • foto
    Varro Vooglaid: ERR süüdistab Objektiivi alusetult libauudiste levitamises, soovimata rääkida oma enda libauudistest
    04.01

    ERRi püüdlus süüdistada portaali Objektiiv alusetult libauudiste levitamises on tähelepanuväärne olukorras, kus rahvusringhäälingu enese tegelike libauudiste levitamises ei nähta mingit probleemi, kirjutab Varro Vooglaid oma vastulauses.

  • foto
    Alo Lõhmus: registrisse kandmata hinged
    04.01

    Omavalitsuse Eesti kaardilt kadumine on radikaalne, kuid kahtlemata mõjuv motivaator oma tegeliku elukoha rahvastikuregistrisse kandmiseks. Seega on põhjust loota, et vähemalt rahvastikuregistri saame lähiaastail eeskujulikku korda, olgu siis lood rahvastiku enesega, kuidas nad parajasti on, leiab Alo Lõhmus oma arvamusloos.

  • foto
    Rauno Vinni: haldus- ja riigireformi õnnestumiseks peab uus koalitsioon suurelt mõtlema, madalalt alustama ja kiirelt liikuma
    04.01

    Riigireform on midagi enamat kui haldusreform ja regionaalhalduse ümberkorraldamine. Riigireform hõlmab ka esindus- ja osalusdemokraatia arendamist (kodanike ja riigi lähendamine, põhiseaduslike institutsioonide reform) ja riigivalitsemise moderniseerimist (ümberkorraldused muu avaliku sektori toimimises). Eesmärk on võimekas, usaldusväärne ja jõukohane riik, kirjutab Rauno Vinni oma arvamusloos.

  • foto
    Lauri Tankler: seaduslikust laste prostitutsioonist, Objektiivselt
    04.01

    Libauudised, pahatahtlikud ja eksitavad pealkirjad nõuavad nii ajakirjanikelt kui lugejatelt üha enam tähelepanelikkust ja allikakriitikat, kommenteerib ERR-i korrespondent Lauri Tankler portaali Objektiiv tegevust.

  • foto
    Edetabel 2016: ERR.ee loetuimate lugude nimekiri tipnes hittloo tavatu esituse, spordi ja hinnatud kolleegi surmaga
    03.01

    2016. aasta loetuim-vaadatuim lugu ERR-i portaalides oli Briti baritoni Peter Brathwaite’i esitus Curly Stringsi palast ”Kauges külas”. Järgnesid jalgpalli EM, olümpiamängud ja Aarne Rannamäe surm. Sekka mahtus ka välisuudis Leedu presidendist, kes keeldus Vene telekanalile intervjuud andmast.

  • foto
    Rain Kooli: et vari kaoks
    02.01

    Nii mõnigi meist tunneb – nii isiklikul kui ka ühiskondlikul pinnal, et pärast läinud aastat läheks seda tõesti vaja. Head. Paremat.

  • foto
    Nestor: kõige vähem aitab meid edasi tigedus ja sapp
    01.01

    ERR.ee avaldab riigikogu esimehe Eiki Nestori uusaastatervituse.

  • foto
    President Kaljulaid: ohud ja riskid sünnivad vaikimisest ja otsustamatusest, mitte tegutsemisest
    01.01

    Soovin teile oma peaga mõtlemist, otsustusjulgust ja enesekindlust. Oskust jagada tunnustust ja vastu võtta kriitikat. Ja soovin, et meil kõigil oleks aega ja jõudu lihtsalt elust rõõmu tunda, ütles president Kersti Kaljulaid oma esimeses uusaastapöördumises.

  • foto
    George Soros: avatud ühiskond vajab kaitsmist
    30.12

    Avatud ühiskond on kriisis ning suletud ühiskonna erinevad vormid – fašistlikust diktatuurist maffiariikideni – tõstavad pead. Kuna valitud juhtidel pole õnnestunud vastata hääletajate õigustatud ootustele ja pürgimustele, on valijaskond vabanenud valdava osa demokraatia ja kapitalismi versioonide lummusest. Lihtsustades öeldes – paljud inimesed tunnevad, et eliit on varastanud nende demokraatia, kirjutab filantroop Georg Soros väljaandes Project Syndicate.

  • foto
    Heategevuskool 9: vasak käsi ärgu teadku, milleks parem annab?
    30.12

    Kas oma annetustest rääkimine muudab heategevuse ebasiiraks ja seega justkui vähemväärtuslikuks? Vastupidi – rääkimisega saab toetust mitmekordistada, tuues oma eeskujul annetama ka sõpru ja tuttavaid, kirjutab Urmo Kübar ERR-i heategevuskooli viimases arvamusloos.