Aivar Hundimägi: mõned ärimehed nuruvad riigilt malakat (2)

Aivar Hundimägi
12.07.2016 14:26
Rubriik: Arvamus

Eesti riigis on üritatud ajada liberaalset majanduspoliitikat ehk ideaalis võiks ettevõtjatel olla võimalikult palju tegevusvabadust ja minimaalselt piiranguid. Kahjuks näitab aga elu, et osa ärimehi vajab aeg-ajalt malakat, sest nad üritavad erinevaid sigadusi korraldades teiste arvelt rikastuda.

Tallinnasse Ülemiste järve veehaardesse jäävale reformimata riigimaale on ootamatult tekkinud ilma loata prügila, kus on ligi 20 000 tonni ehitus- ja lammutus-segajäätmeid. Silmaga hinnates pea kümnekonna meetri kõrguseni küündiva prügimäe tekkelugu on üllatav oma nahaalsusega.

Riigile kuuluval maal asuv prügi on pärit kõrvalolevalt kinnistul, kuhu see esialgu kokku koguti, lubaduse ja ka kohustusega jäätmed hiljem ära sorteerida. Kinnistule tekkis aga ostuhuviline Teet Saarepera, kes soovis kinnistut ilma prügita. Tõenäoliselt seetõttu otsustatigi enne kinnistu müügitehingut prügi sorteerimise asemel hoopis kõrval asuvale riigimaale lükata. Ettevõtjatele oli see loomulikult odavam variant, sest nüüd on prügi koristamine ja sorteerimine juba riigi ülesanne ja selle töö eest saavad umbes miljoni euro suuruse arve kõik maksumaksjad solidaarselt.

Tekib küsimus, miks ei sunnita prügi ära koristama seda ettevõtet, kes prügi kokku tassis ning selle pealt ka teenis. Häda on selles, et salaprügila tekkega on seotud mitu firmat, kelle esindajad näpuga teineteise peale näitavad. Peamise süüdlasettevõtte omanik on aga vahetunud ning uue omaniku otsimine sarnaneb keskkonnainspektsiooni jaoks nõela otsimisega prügilast.

Kuni 2010. aasta kevadeni toimetas kõnealusel kinnistul OÜ Prügivedu Grupp, kes vedas riigi naaberkinnistul asuva angaari jäätmeid täis. Seejärel võttis äri üle ettevõtja Tiit Maipuule kuuluv Pakendihai OÜ. Kaks aastat hiljem oli angaar juba nii täis topitud, et jäätmete surve all purunes osa betoonist seinapaneele.

Kui Pakendihai taotles 2013. aastal uut jäätmeluba, kinnitas ettevõte keskkonnaametile, et omab võimekust hoones ja selle kõrval olevate jäätmete käitlemiseks. Keskkonnaamet väljastaski heauskselt viieks aastaks tingimusliku jäätmeloa.

Kolm aastat hiljem ongi angaar tühi, kuid käitlemise asemel on jäätmed kuhjatud hoopis kõrval asuvale riigimaale. Töö käis kiiresti, paari-kolme kuuga tehti asi eelmisel aastal ära. Eelmise aasta kevadel muutus ka Pakendihai omanik. Tiit Maipuu asemel sai omanikuks Õnne Merimaa, kelle elukaaslane Aivar Lõhmuse osutas samale firmale eelnevalt kopplaaduriga teenust ning on Pakendihai tegevjuhi ametis.

Uue omanikuga pole keskkonnainspektsioonil õnnestunud kontakti saada ning nii võib juhtuda, et algatatud väärteomenetlus aegub. Kriminaalasja algatamiseks on aga tekitatud kahju liiga väike.

Mul on raske uskuda, et tegemist on ärilisest ebaedust põhjustatud probleemiga. Vastupidi. Kahtlustan, et asjaosalised läksid teadlikult pettuse peale välja. Nad kogusid jäätmed erinevatelt ettevõtetelt turuhinnast odavamalt, sest teadsid, et ei pea hiljem kulutama raha nende sorteerimiseks ja äraveoks. Kui selgus, et jäätmete all olevale kinnistule on tekkinud ostuhuviline, siis lükati prügi lihtsalt naabriks olevale reformimata riigimaale ja poeti peitu.

See sigadus ei vääriks nii põhjalikku käsitlust, kui poleks ohtu, et sama muster kordub teisel aadressil.

Jäätmeäri osalised räägivad juba uutest skeemidest, milles sarnaselt eespool kirjeldatuga jäävad probleemid lõpuks riigi maksta.

Taoliste juhtumite vältimiseks on üks lahendus. Selleks on tagatisraha nõudmine jäätmete vaheladustajatelt. Kui keegi tahab jäätmeäris tegutseda, siis peab kohe panema kõrvale piisava summa, et ärilise ebaedu korral saaks kogutud jäätmed hiljem ära koristada.

Tagatisraha kehtestamise vastased ütlevad, et nii piiratakse konkurentsi ja uute tegijate turule tulekut. Tegelikult aga aitab tagatisraha hoopis ausat konkurentsi tagada. Praegu pakub osa turuosalisi omahinnast odavamat teenuse hinda, sest nad teavad, et ei pea kokku kuhjatud prügi sorteerimiseks raha kulutama. Selle kulu jätavad nad teiste maksumaksjate kanda. Ebaaus konkurentsieelis on see ka nendele ettevõtetele, kes oma jäätmed taolistesse salaprügilatesse veavad.

Tagatisraha nõue oleks minu hinnangul aga piisavalt efektiivne malakas neile ärimeestele, kes tegelikult pole ettevõtjad, vaid Eesti liberaalset seadusandlust ära kasutavad petised.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

täna vikerraadios