Rain Kooli: Soome neid* ja ahistav turvamees Putin
Kuigi Venemaa president esitas Soome visiidi ajal Venemaa ametlikust vaatevinklist kui mitte suisa sõbralikke, siis neutraalseid ja rahulikult loogilisi sõnumeid, oli siiski tegemist üsna halvasti varjatud ähvardustega.
Ikka ja jälle mängib elu ette meeledetuletusi selle kohta, kuidas ühele ja samale informatsioonile peale vaadates on võimalik esitada väga erinevaid väiteid – sõltuvalt pealevaataja eelhäälestusest.
Näiteks jõudis Eesti ajakirjanduseni ühel juunikuu päeval pressiteade. Teate saatnud mittetulundusühing oli korraldanud küsitluse, millega uuriti, mida arvavad Eesti kodanikud plaanist muuta okupatsioonide muuseumi nimi mõne aasta pärast Vabamuks.
Uuringu tulemuse kohaselt pooldab nimevahetust kas täielikult või osaliselt ainult 10 protsenti Eesti kodanikest. Aga see pole tänase teema kontekstis oluline.
Pressiteates olid nimelt ka välja toodud ka eelistused vastanute emakeele järgi. Eestlastest oleks nimevahetusega kindlalt nõus 2 protsenti, Eestis elavatest vene emakeelega inimestest aga 8.
Millise järelduse tegi sellest faktist uuringu tellinud mittetulundusühingu töötaja?
”Venekeelsest elanikkonnast, kes on Eesti Vabariigi kodanikud, peab sõna “okupatsioon” ebameeldivaks 4 korda rohkem inimesi võrreldes eestikeelse elanikkonnaga.”
Matemaatiliselt on tõesti kõik korrektne, 8 on 2st neli korda rohkem, midagi vaielda ei ole.
Küll aga teeb selline lähenemine kahte asja.
Esiteks vaatab mööda sellest, mis tegelikult on küsitluse tulemuste juures tähelepanuväärne: et tervelt 92 protsenti vene keelt emakeelena kõnelevatest Eesti kodanikest ei poolda okupatsioonide muuseumi nime muutmist – ehk siis on vähemalt selle küsitluse kohaselt semantiliselt nõus mõttega, et Eesti oli 51 aastat okupeeritud.
Teiseks rõhutab – tegelikult suisa õhutab – selline vaatenurk täiesti teadlikult rahvustevahelisi erinevusi.
Niisiis, täiesti neutraalsele informatsioonile on võimalik pahatahtlikult läheneda.
Pahatahtliku sõnumi jahe tõlge
Samas oleme me viimaste päevade jooksul saanud ka meeldetuletusi ka hoopis pöördelise konstruktsiooni võimalikkuse kohta.
Täpsemalt selle kohta, et pahatahtlik polegi tõlgendaja, vaid algne informatsioon või sõnum. Ning samal ajal väidab pahatahtliku sõnumi saatja, et on edastanud vaid täiesti süütut ja neutraalset teavet (eesmärgiga tembeldada pahatahtliku sõnumi tegeliku palge paljastaja – ehk selle pahatahtlikuks sõnumiks nimetaja – hoopis ise pahatahtlikuks).
Üht sellist näidet kirjeldab tänane ajaleht Postimees loos, mis räägib noort naist juba pikemat aega ahistavast 76-aastasest turvamehest. Turvamees oma tegevuses probleeme ei näe, küll aga on tema jaoks pahatahtlikud kõik need, kes nimetavad ahistamist selleks, mis see tegelikult on.
Palju laiemas – sisuliselt kogu siinset maailmanurka puuduvas – mastaabis aga kogesime samasugust nähtust läinud reedel, mil Venemaa president Vladimir Putin esines oma visiidi ajal Soomes mitme kummastust tekitava avaldusega.
Juriidiliselt oli kõik korrektne ja Putin esinemine ei jäänud Kremlist vaadates ilmselt väga kaugele rahutuvi kudrutamisest: me oleme tõmmanud oma väed kaugele Soome piirist, me hindame Soome neutraalsust, meie olime need, kes teie iseseisvust esimesena tunnustasid ja me austame iga otsust, mille soomlased oma iseseisvuse ja turvalisuse kaitseks teevad.
See on heatahtliku, sõbraliku naabri jutt ja kõik oleks kaunis, kui see sellega piirdukski. Samamoodi nagu täna Postimehes kirjeldatud ahistaja võinuks piirduda noore naise puhul lihtsalt tõdemusega, et too meenutab mehe 45 aasta tagust silmarõõmu.
Aga Postimehe artikli turvamees ei piirdunud sellega, nagu ka Vladimir Putin.
Kas te tõesti kujutate ette, et meie sõbralik suhtumine jätkub, kui te teete otsuse, mis meile ei meeldi? Kas te kujutate ette, et meie väed ei ilmu teie piiridele, kui te NATOsse astute? Kas te ei tea, et ”NATO võitleks Venemaaga meeleldi viimase Soome sõjaväelaseni” (ehk et te olete lihtsalt kahuriliha Venemaa vastase agressiivse alliansi jaoks)?
Selliste sõnumitega kostitas meie idanaaber meie põhjanaabrit. Pealtnäha neutraalse sõnumiga, mis aga tegelikult oli (üsna hoolimatult varjatud) ähvardus.
Õnneks on Soome neid* juba ammu emantsipeerunud ning harjunud kedagi pelgamata enda eest seisma.
* Suomi-neito (”soome neid” – soome k.) on Soome ajaloolises kõnepruugis viide Soome riigile, mis kaardilt vaadates meenutab mõnevõrra naise kuju.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Allikas: Vikerraadio kommentaar