Martin Helme: naisi kaitsevad mehed, mitte konventsioonid (8)

EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme (esiplaanil). (Foto: Martin Dremljuga/ERR)
Martin Helme, EKRE riigikogu fraktsiooni esimees
20.05.2016 11:14
Rubriik: Arvamus

Inimvihkajad on taas hoos. Sedapuhku on meile ette pandud Istanbuli konventsioon, mis reklaamteksti järgi peaks aitama vähendada naistevastast vägivalda, tegelikult on aga õudne vägivald laste, terve mõistuse ja loomulikkuse vastu. Aga proovi sa seda selgitada, kohe tabab sind salliva vikerkaarevärvilise koalitsiooni ühe kõige raevukama segmendi mürgist nõretav ropp sõimu- ja laimuvaling ning mõistlikud argumendid püütakse matta hüsteeriatooniga korrutatud radikaalfeministlike loosungite alla, millel pole päris eluga mingit pistmist.

Aga argumendid Istanbuli konventsiooni vastu on kaalukad.

Alustame sellest, et tegemist on meie kultuuriruumi jaoks võõra probleemipüstitusega. Konventsioon on eelkõige suunatud islamimaailma naistevastaste praktikate vastu. Naiste kliitori ära lõikamise keelustamine? Meil, Eestis? Palju seda juhtunud on viimase saja aasta jooksul? Ei olegi! Ja kui peaks juhtuma, siis on selle vastu olemas meil piinamist ja kehavigastusi karistavad paragrahvid karistusseadustikus.

Ehk siis: pole olemas mingit põhjust miks reguleerida konventsiooniga asju, mida me juba oleme Eesti oma seadustega paika pannud.

Pigem ahendab konventsioon meie suveräänsust ja tegevusvabadust küsimuste siseriiklikuks lahendamiseks siinseid olusid arvestades ning on asendustegevus keerulises olukorras olevate naiste reaalsele abistamisele. Mingi lepinguga liitumine võimaldab rääkida, kui tublid selle toetajad on, kui väga nad naistest hoolivad ja nende eest hoolitsevad ja selle jutu varjus ei paista siis ehk välja, et reaalseid tegusid ei ole ega tule – polegi vaja, meil on ju konventsioon!

Suurem probleem on aga selles, et konventsioonis esinevate õigete ja vajalike põhimõtete vahele on sokutatud täiesti pöörased ja radikaalsed feministliku ideoloogia eesmärgid, mis on kõige otsesem rünnak traditsioonilise perekonna, soorollide ja inimeste loomuliku identiteedi vastu.

Kõige karjuvamad näited on konventsiooni artiklid 12 ja 14, milles (diplomaatilises keeles) öeldakse, et traditsioonilised soorollid ongi juba naistevastane vägivald ning konventsiooniga liitunud riigid võtavad endale kohustuse asuda välja juurima „kombeid, traditsioone ja tavasid“, mis tuginevad „naiste ja meeste stereotüüpsetele rollidele“.

Maakeeli: mehelikkus ja naiselikkus tuleb ühiskonnast välja juurida, emadus-isadus samuti, pulmakombed, naistele istumise pakkumine või ukse avamine tuleb välja juurida. Selle saavutamiseks võtavad konventsiooniga liitunud kohustuse rakendada vajalikke meetmeid „muudatuste propageerimiseks naiste ja meeste sotsiaalselt ja kultuuriliselt määratud käitumisviiside“ välja juurimiseks.

Kuidas? Artikkel 14 ütleb, kuidas. Sellega võtab Eesti endale kohustuse „lülitada naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittestereotüüpsete soorollide küsimusi käsitlevad õppematerjalid ametlikesse õppekavadesse hariduse kõigil tasanditel“.

Teisisõnu, unustage ära, et Eesti ise saab otsustada, mis on või ei ole meie õppeprogrammides. Ajalugu, eesti keel ja kirjandus – tee vabaks äärmusfeministlikele doktriinidele! Vanemad ei taha? Ei huvita, rahvusvaheline leping kohustab! Lapsed ei taha? Kelle asi, meestevihkamise püha üritus on uut ja paremat homset ehitavatele sallivuslastele ja feministidele lastest alati tähtsam olnud.

Arvate, et õpetajate terve mõistus ja haridusministeeriumi ametnike tõrksus säästab meid sellest? Arvake uuesti, kodanikujulgus astuda vastu sallivusrünnakule on avalikus sektoris haruldane juba praegu, oodake veel vihakõne kriminaliseerimine ära ja meil ongi vaikiv ajastu. Ja otsige üles uudised Rootsist või Suurbritanniast, kust justnimelt juurutatakse hariduse igal tasandil mittestereotüüpseid soorolle ning sunnitakse lasteaias poisse kandma seelikuid ning tüdrukuid mängima poiste mänge. Jõhkramat laste isiksuse väänamist on raske välja mõelda, ja kui peaks keegi protestima, on vastus varnast: konventsioon kohustab!

Veelgi tõsisemalt tuleb suhtuda aga Istanbuli konventsiooni artiklitesse 60 ja 61, mis ütlevad, et edaspidi on asüüli saamise aluseks sooline diskrimineerimine. Artikkel paneb paika, et tulevikus tõlgendatakse pagulasseisundiks seda, kui toimub sooline diskrimineerimine või tagakiusamine. Tegelikku tagakiusamist polegi vaja, piisab „kardetavast“ tagakiusamisest soolisel alusel.

Seega ei olegi poolel Aafrikal või moslemimaailmal vaja enam päriselt olla sõjapõgenik või usuliselt tagakiusatav (nagu Lähis-Idas kristlased on), piisab, kui mõni neegrinaine ütleb, et ta kardab, et teda ähvardab koduvägivald ja pagulasstaatusest pole võimalik keelduda. Miljardist aafriklasest ja miljardist moslemist täpselt pooltel on Istanbuli konventsiooni alusel õigus saada pagulaseks ilma mingit muud põhjust omamata, kui see, et nad on naised kolmandast maailmast.

Ja nii elu lõpuni, sest konventsiooni artikkel 61 ütleb, et pagulasnaisi ei tohigi kunagi tagasi saata sinna, kus on oht, et neid sooliselt diskrimineeritakse. Naisi „ei saadeta sõltumata nende staatusest või elukohast ühelgi tingimusel tagasi mis tahes riiki, kus nende elu võib olla ohustatud või kus neid võidakse piinata või ebainimlikult või inimväärikust alandavalt kohelda või karistada“. Mis te arvate, kas kividega surnuks loopimine on ebainimlik ja väärikust alandav karistus? Šariaadi all on see tavapraktika.

Mis te arvate, palju on Aafrikas riike, kus naise elu „võib olla“ ohustatud? Palju neid on Aasias? Mis te arvate, millal need riigid turvalisteks ja võrdõiguslikeks muutuvad? Ja kas seesinane konventsioon aitab neid ühiskondi ka tegelikult?

Seega võtab Eesti endale kohustuse võtta vastu iga naine, kes Aafrikast või moslemimaailmast meieni jõuab ja ühtlasi ka kohustuse neid mitte kunagi kodumaale tagasi saata. Asja teeb muidugi veel „toredamaks“ fakt, et oleme liitunud ühe teise konventsiooniga, mis lubab siinolevatel pagulastel perekondade ühendamise sildi all tuua järgi oma lähisugulased, seda juba soost sõltumata.

Niisiis üritatakse meie ühiskonnale teha kohustuslikuks lastelt soolise identiteedi välja juurimine ja piiramatus arvus neegrinaiste maaletoomine. Mida on sellel kõigel pistmist eesti naiste kaitsmisega koduvägivalla või palgalõhe eest? Kas see konventsioon aitab juurde tekitada ainsagi nõustaja naiste varjupaikades, loob juurde ainsagi politseipatrulli, mis läheb koduvägivalda takistama? Loomulikult mitte. Küll aga aitab ta veelgi vähendada nende meeste hulka meie ühiskonnas, kes kasvavad üles selge teadmisega: naisi kaitsevad mehed, mitte konventsioonid!

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Samal teemal:

Kätlin Konstabel: kui naine soorolle ei järgi, antagu peksa?

Dario Cavegn: EKRE is scared of the modern woman

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Rain Kooli: rahvusringhääling on ühiskondlik lepe
    Eile

    Rahvusringhääling pole midagi vähemat kui ühiskondlik lepe. Selle tegevuse majandus-juriidilised alused on küll seadusesse kirjutatud, aga selle sisulise töö tuum on kogu ühiskonda hõlmav vaikiv kokkulepe, et meil on vaja oma ühiskondlikku meediamaja, mida ei puhu ümber ükski kuri hunt ja mis peab vastu ka vaesustatud uraani sisaldavale pommile, kirjutab ERR-i arvamustoimetaja Rain Kooli oma kommentaaris.

  • foto
    Andrey Krashevskiy: Prantsusmaa suhtumine Venemaasse võib peagi kardinaalselt muutuda
    03.12

    Prantsusmaa presidendivalimistel on favoriitideks kujunenud kaks Vene-meelset kandidaati. Seega seisavad — hoolimata sellest, kumb neist valimised võidab — Prantsusmaa poliitikas peatselt ees tõsised muutused, mis puudutavad kogu Euroopa Liitu. Isegi kui praegu on veel lahtine, millist rolli tulevane Prantsusmaa hakkab EL-is mängima, võib lähitulevikus vägagi küsitavaks osutuda EL-i ühtne vastasseisukurss Venemaaga, kirjutab ERRi veebiuudiste toimetaja Andrey Krashevskiy.

  • foto
    Annika Uudelepp: Jüri Ratase kolm vaala
    02.12

    Millised on need ”kolm vaala”, millele tuginedes Jüri Ratas õnnestuks nii peaministri kui erakonnajuhina? Poliitikauuringute keskuse Praxis riigivalitsemise ekspert Annika Uudelepp vastab.

  • foto
    Kaupo Meiel: meie maailmavaade on mulgi kapsas
    01.12

    Tänapäeva inimeste jaoks on religioonid, argimütoloogia ning turundus ammu kõik segamini nagu puder ja kapsad. Aga vahest pole laiemas plaanis vähimatki vahet, kas rahu ja rõõmu sõnumit kannab preester või jõuluvana, peaasi, et see kohale jõuab, mõtiskleb kirjanik Kaupo Meiel oma arvamusloos.

  • foto
    Jaanus Kangur: veel Castrost ehk kuubalased ei allu kapitalistlikule õnne mudelile
    01.12

    Kuubalaste hoiakud äsja surnud Fidel Castro suhtes pole mustvalged, vaid sisaldavad mitmeid värve ning seda ühekorraga ja samaaegselt. Kuubalased on muidugi ise sama vastuolulised ning selles mõttes saan ma aru ka Edward Lucase pahameelest Castro surma järgsete reaktsioonide peale. Kuubalased lihtsalt ei allu kapitalistlikule õnne mudelile, kirjutab regiooniantropoloog Jaanus Kangur oma arvamusloos.

  • foto
    Erik Gamzejev: Ida-Viru jaoks unistuste valitsus
    30.11

    Värske valitsus on Ida-Virumaa seisukohalt unistuste valitsus, sest kunagi varem ei ole Toompeal võimul olnud sellist koalitsiooni, kel oleks nii suur Ida-Viru elanike toetus. Loodetavasti ei nurja Ida-Viru poliitikutega seotud skandaalid praegust erakordset võimalust maakonna areng hooga käima tõmmata, märgib peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Viktor Trasberg: (õlle)keisririigi sünd
    29.11

    Eestis käib haarav arutelu õlle aktsiisitaseme üle, millest näib sõltuvat kogu Eesti ja vist ka Läti saatus.

  • foto
    Kindralleitnant Terras: sõda ei ole kunagi ilus
    29.11

    Kuigi 100 aastat tagasi ümbritses sõda parasjagu romantiline oreool, on selle tegelikkus alati immutatud tule, suitsu ja verega. Sõditakse poliitiliste aadete ja eesmärkide nimel, kuid need ei anna tuld, kaeva kaitsekraave ega torka täägiga. Seda tegid ja teevad reaalsed, lihast ja luust inimesed. Mõeldes tänastele probleemidele ja ohtudele on kasuks ja toeks see, kui vaatame tagasi nüüd peaaegu sajandi taha ja ammutame jõudu meie eelkäijate vaprusest ja kindlameelsusest, tõdeb kaitseväe juhataja Riho Terras.

  • foto
    Rain Kooli: sõnavabaduse katkedes on vesi ahjus – või inimesed
    28.11

    Kui sõnavabaduse veniv kumm ühel hetkel pauguga lõhkeb – näiteks siis, kui vihkamine ja verbaalrünnakud viivad demokraatliku riigikorra lagunemiseni –, jäävad sellest lõpuks ilma kõik, tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli ja loetleb neli sõnavabadust ähvardavat ohtu.

  • foto
    Mari Öö Sarv: lõputu hoolimise hooaeg
    27.11

    See on juba alanud. Jõulukampaaniad heategudeks. Näiteks tuli minu motoklubi postkasti kiri üleskutsega viia jõulude ajal lastekodulastele kommi. Varsti selgub, mille ostmiseks tänavuse ”Jõulutunneli” annetused lähevad, ja toidupoodide kassadesse tulevad müügile väikesed kellukesed, mille ostmisega toetad beebidele selle masina ostmist, mis teeb “bing!”

  • foto
    Toomas Alatalu järelehüüe Fidel Castrole
    26.11

    Väliskommentaator Toomas Alatalu räägib Kuuba kauaaegse valitseja Fidel Castro rollist maailma ajaloos.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: Reformierakond peab muutuma mänedžerist diskuteerijaks
    26.11

    Opositsioonis ei tööta enam need suhtekorralduslikud knihvid, millega valitsuses harjunud oldi. Samas ei pruugi uue valitsuse maailmavaade Reformierakonnale üldse nii vastumeelne olla kui jutud vasakpöördest aimata lasevad, märgib politoloog Mari-Liis Jakobson oma arvamusloos.

  • foto
    Ester Vilgats: aga kui ei müüks autot juhiloata ostjale
    25.11

    Tõepoolest. Mis oleks, kui teeks sellise radikaalse otsuse, et autot saaks osta üksnes inimene, kellel on juhiluba, täpsemalt öeldes juhtimisõigus. Sest auto selle juhtimiseks vajalike oskusteta inimese käes on niisama ohtlik kui tulirelv, kirjutab ERRi Pärnu korrespondent oma arvamusloos.

  • foto
    Eva Lepik: kes kaitseb loominguvabadust autorikaitsjate eest?
    25.11

    Nn panoraamivabaduse - ehk ehitiste, skulptuuride ja muude avaliku ruumi kunstiteoste vaba pildistamise-filmimise ning nende jäädvustiste jagamise - vastu võitlemine on kasulik eelkõige autorikaitseühingutele, mitte autoritele endile, osutab MTÜ Wikimedia Eesti juhatuse liige Eva Lepik oma arvamusloos.

  • foto
    Alo Lõhmus: millal jõuame kommunismi?
    23.11

    Kas olete märganud, millise innuga püüavad toidupoed viimasel ajal juurutada automaatkassasid? See ongi otse meie silme all arenev robotite pealetung, toonitab Alo Lõhmus oma arvamusloos ja soovib tere tulemast peatsesse tööjärgsesse ühiskonda.

  • foto
    Andres Siplane: eliit eliidi vastu ehk Vilfredo Pareto naerab viimasena
    23.11

    Viimasel ajal on mitmel pool maailmas olnud valimistel edukad valitseva eliidi vastased poliitilised liikumised. Murettekitav oleks justkui see, et haritud ja haldusvõimelise establishment’i asemele trügivad harimatud laamendajad. See tuletab meelde Itaalia sotsiaalteadlase Vilfredo Pareto (1848 – 1923) eliiditeooriat, mille väljatöötaja kahtlemata itsitab seda kõike teispoolsusest nähes pihku.

  • foto
    Peep Nemvalts: teadusmõtte mitmekesisus avaldub keelerikkuses
    22.11

    Kui rahvusvaheline teadussuhtlus saab olla mitmekeelne vastavalt keelteoskusele, on emakeelne teadus oma kultuuri ja hariduse arenguks iga rahva jaoks hädavajalik, leiab Tallinna ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts.

  • foto
    Rain Kooli: mesilaspesa nimega Eesti ehk väärtõlgendus vasakpöördest
    21.11

    Eesti pöördub vasakule! Läänemeelne valitsus kukutatud! Kremli-meelne koalitsioon võtab võimu! -stiilis sõnumite kandumine välisriikide meediaväljaannetesse on hea meeldetuletus selle kohta, kui piiratud on tihtipeale meie endi arusaam teistes riikides toimuvast ning sealsetest mehhanismidest, tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli oma kommentaaris.

  • foto
    Jüri Nikolajev: kas sellist valitsust me tahtsimegi?
    21.11

    Uue valitsusliidu koalitsioonilepe on Narva elanikele pigem pettumus. Vene koolidele eesti keele õppes leevendust ei anta, kodakondsusetuse probleem ei lahene ja vastuseis Venemaaga jätkub, märgib ERRi Ida-Virumaa korrespondent Jüri Nikolajev oma kommentaaris.

  • foto
    Liisi Moosaar: loomadest „hoolimisel“ ja hoolimisel on vahe
    21.11

    Suur osa inimestest nimetab end loomasõpradeks. Kellel on kodus armastatud kass ja kes tõdeb, et naabri koer on täitsa tore; kellele meeldib pidevalt loomaaias käia ja kes külastab hea meelega loomatsirkusi. Pole harvad ka olukorrad, kus maani rebasekasukas proua tormab chihuahuaga tema kaotamise hirmus keset ööd loomade kiirabikliinikusse või tänavatelt kodutuid lemmikloomi päästev perekond sööb pidulikel sündmustel hanemaksapasteeti foie gras´d.

  • foto
    Anu Viltrop ja Laur Raudsoo: mis oleks, kui suhtleks ühel nädalal oma naabritega?
    19.11

    Kui soovid elada täiesti omaette ja eraldi, siis korter suures kortermajas on kõige kindlam valik. Tihedalt üksteisega kõrvuti elades on kergem üksteist mitte märgata ja kaasinimesed tähelepanuta jätta.

  • foto
    Samost ja Hussar: USA gigantidele kuuluv sotsiaalmeedia viib Eestist meeletult reklaamiraha
    18.11

    Facebooki ja Google’i taolistele sotsiaalmeediagigantidele liigub Eestist tohututes kogustes reklaamiraha, mida saaks kasutada Eesti ajakirjanduse arendamiseks. Mida rohkem inimesed traditsioonilise ajakirjanduse asemel sotsiaalmeediasse kanduvad, seda suuremat kasu saavad tegelikult USA päritolu suurfirmad, tõdesid peatoimetajad Lauri Hussar ja Anvar Samost Tallinnas rahuvsvahelisel meediakonverentsil.

  • foto
    Annika Uudelepp: kaitseventiilivalitsus
    18.11

    Homme peaks olema see päev, kui Keskerakonna, sotsiaaldemokraatliku erakonna ja IRL-i volikogu kiidab heaks uue koalitsioonilepingu. Ükskõik, mis seal kirjas on, nimetavad need kolm erakonda seda mingi särava nimega ning valitsusest välja puksitud Reformierakond manab vasakpööret ja idameelsuse võidukäiku.

  • foto
    Michael Steel: võtnuks meedia Trumpi algusest peale tõsiselt, võinuks valimistulemus teine olla
    18.11

    Meedia suutmatus näha Donald Trumpi valimiskampaania alguses tema eduvõimalust ning teda ka vastava kriitikameelega kohelda võis otsustada USA valimistulemuse, leiab endine ajakirjanik ja strateegilise kommunikatsiooni ekspert Michael Steel.

  • foto
    Juhan Kivirähk: vene valija ei orienteeru enam Savisaare järgi
    18.11

    Võib küsida, kas venekeelne valija enam orienteerubki väga palju selle järgi, mida arvab asjadest Edgar Savisaar. Pigem jälgivad nad, kuhu positsioneerivad ennast uues olukorras Yana Toom ja Mihhail Kõlvart, märgib oma kommentaaris erakondade toetusuuringutele Juhan Kivirähk.

  • foto
    Janek Mäggi: vasak ei tohi teada, mida parem teeb!
    17.11

    Heategevusmaailma võlu on kohati valus isetus. Tunnustuse jagamine ei ole patt, kuid selle lunimine on häbiasi, kirjutab Janek Mäggi oma arvamusloos.

  • foto
    Urmas Vadi: seisev mees
    17.11

    Eesti mees ei tantsi, ei kelguta, eesti mees seisab, kirjutab Urmas Vadi oma kommentaaris.

  • foto
    Lugejakiri: USA küsitlused ei eksinud, vaid hoopis mõjutasid valimistulemust
    17.11

    Kuna valitseb reaalne oht, et USA presidendivalimiste ootamatu tulemus viib Eesti poliitikud ekslikule järeldusele, et Donald Trumpi poolt valimiskampaanias kasutatud lähenemine toimib ning küsitlusi ei saa enam üldse usaldada, siis tasub vaadata seda tulemust nüüd veidi lähemalt.

  • foto
    Erik Gamzejev: leping sigatsejaga − helgema tuleviku nimel
    16.11

    Kas Keskerakonna poolt Tallinnas ja Ida-Viru linnades viljeletud valitsemisstiil saab omaseks ka praegu loomisel olevas uues Eesti valitsusliidus, küsib peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Peeter Järvelaid: riigi- ja auto juhtimisest Eesti poliitilises kultuuris
    16.11

    Eesti liiklusseaduses on kirjas põhimõte, mis kohustab juhti juhtima transpordivahendit vastavalt tee- ja ilmaoludele. Ilmselt samamoodi võiks olla ideaalis riigi juhtimisega: et need inimesed, keda rahvas volitab riigi juhtimisel osalema, oleksid esiteks professionaalid ja need juhid arvestaks juhtimisel kindlasti tähelepanelikult meid ümbritsevate oludega.

Täna etv-s

foto
OP
Täna 21:40

Mart Kalm uurib maja. See maja pole muud kui ERM. Aga ERMis on muudki: näiteks Ivar Põllu "Vägi". Theatrumis on laval isa: Lembit Peterson. Lavastab tütar Maria Peterson.

täna vikerraadios

foto
Huvitaja. Pakendiinfo mõistmine
Täna 10:05

Kui selge ja vajalik info peaks olema toiduainete pakenditel? Kui arusaadav on inimeste jaoks toote kalorsus, rasva-, suhkru- või soolasisaldus ja millised nõuded kehtivad tööstustele info avaldamise suhtes?
Saates räägivad toiduainete pakendiinfost Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi, Maaeluministeeriumi toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Külli Johanson ja toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.
"Huvitaja" teises pooles vahendame ERRi teadusportaali "Novaator" tervise- ja teadusuudiseid.

Saatejuht on Meelis Süld. kuula 6. detsembril kell 10.05.

VÄRSKED UUDISED

Viimase 24h uudised

R2 aastahiti hääletus