Rain Kooli: Eesti võiks olla kellakeeramisest loobumise eestvedaja Euroopa Liidus
Kuna kellakeeramisest erilist kasu ei ole, oleks vast aeg sellest Esimese maailmasõja aegse tööstusühiskonna tavast loobuda. Eesti võiks olla kogu Euroopa Liidus kellakeeramise tavast loobumise initsiaator, leiab ERR.ee peatoimetaja Rain Kooli oma kommentaaris.
Käisin nädalavahetusel kõndimas. Pikalt ja põhjalikult, nii 15 kilomeetri jagu. Oma rännakul jõudsin välja metsateele Ülemiste järve taguste rabade äärealal.
Seal avanes justkui teine maailm: tuul seiskus, päike paistis, madalama veesilmadega heinamaa kohal tiirlesid linnud oma kevadises reisituhinas.
Kusagil taamal paistis küll teletorni tipp, kuid naljakal kombel olin justkui välja astunud sellest liiklusärevast ja tõtlikust pildist, mis avanes vaid mõne kilomeetri kaugusel. Tundus uskumatu, et nii lähedal võib olla mingi hoopis teine reaalsus.
Vahel me vajame sellist väljaastumist, taolist teist reaalsust, et mõista, kui tehis, kui kunstlik on palju sellest, milles me igapäevaselt elame.
Eriti tehis ja kunstlik on see pidev kiirustamine ja ülipüüdlik raamistatus, milles me iga päev elame. Tegelikult on paljud asjad kokkuleppelised – nii raha kui maksevahend, töö- ja koolipäevade algused ja kestused, kui ka iga-aastane kellade kruttimine.
Seoses selle viimasega tõendab kasvav hulk teadlasi, et kellaaegade järsk muutmine on inimeste organismile ja ühiskonnale laiemalt kas otseselt kahjulik või vähemalt ebavajalik. Ometi seda mingi väljakujunenud tavana ikka ja jälle tehakse.
Kui kellakeeramisest erilist kasu ei ole, pigem teeb see inimesed haigemaks ja nii koolis kui ka tööl ebatõhusamaks, siis oleks vast aeg sellest Esimese maailmasõja aegse tööstusühiskonna tavast loobuda. Mitte muidugi nii, nagu korra katsetati – et Eesti tegi seda ainukesena Euroopas. Aga Eesti võiks olla initsiaator, et kogu Euroopa Liidus kellakeeramise tavast loobutaks.
See oleks teretulnud samm muude kokkuleppeliste ja muutmist nõudvate asjade – näiteks kooli- ja tööpäevade alguskellaaegade – muutmise suunas.
Allikas: Vikerraadio päevakommentaar