Alo Lõhmus: vabadussambast võib veel asja saada (2)

Alo Lõhmus on ajakirjanik. (Foto: Scanpix/Postimees/Mihkel Maripuu)
Alo Lõhmus
10.08.2016 15:37
Allikas: Vikerraadio kommentaar
Rubriik: Arvamus

"Vabadussamba ebaõnnestumise ohtu tajuti hästi juba 1930. aastatel ning see mängis oma osa ka selles, et sammas toona ehitamata jäi. Kui konkurssidele esitati hiiglaslike, üle kogu linna paistvate kolosside kavandeid, siis märkis arhitektiharidusega sõjaväelane, Vabadussõja veteran Johann Ostrat, et muistste Kreeka õitsenguaja ehitised olid suhteliselt väikesed. Alles kultuuri allakäik tõi kaasa hiigelhoonete püstitamise," kirjutab Alo Lõhmus oma kommentaaris.

7. augusti Õhtulehe juhtkiri tegi ettepaneku tunnistada vabadussamba eksperiment nurjunuks, võtta see kolemonument maha ning rajada uus mälestussammas, mis oleks parema kunstilise tasemega, ilusam ja ilmastikukindlam ega laguneks kogu aeg ära. Näib, seitse aastat kestnud suhteline rahu vabadussamba osas on nüüd läbi saanud ning sambadebatt, et mitte öelda sambasõda, jätkub.

Tallinna kesklinnas 2009. aasta suvel avatud sambaga on tõesti raske rahul olla. On hea meel, et sammas on olemas, aga teda nähes tulvab alati hinge kahjutunne selle üle, milline ta meil saanud on. Kui samba kunstilise taseme, proportsioonide ja ideoloogilise aktsendi üle võib asuda täiesti vastandlikel seisukohtadel, siis samba lagunemine on objektiivne fakt, samuti nagu ka selle piinlikult rohmakas teostus, mis ei kannata lähemalt vaatlemist isegi siis, kui sammas juhtub olema terve.

Lagunev vabadussammas aga ei sisenda optimismi ka vabaduse olukorra osas.

Eks vabadussamba ebaõnnestumise ohtu tajuti hästi juba 1930. aastatel ning see mängis oma osa ka selles, et sammas toona ehitamata jäi. Kui konkurssidele esitati hiiglaslike, üle kogu linna paistvate kolosside kavandeid, siis märkis arhitektiharidusega sõjaväelane, Vabadussõja veteran Johann Ostrat, et muistste Kreeka õitsenguaja ehitised olid suhteliselt väikesed. Alles kultuuri allakäik tõi kaasa hiigelhoonete püstitamise.

„Kas ei näita esijoones monumendi dimensioonilise külje rõhutamise püüd ka meie ebakultuursust. Mitte mõõdud, vaid nõue monumendi kunstilise väärtuse järele, mis igavene, peab monumendi ehitamisel esikohale asetatama,“ rõhutas Ostrat, kelle sõnul pidi monument rääkima mitte ainult Vabadussõjast, vaid ka monumendi loojate põlvkonna maailmavaatest ja tõekspidamistest. Seda suudab aga ainult kaasaegses kunstikeeles loodud teos.

„Ja kui siis monumendil ka kunstiline väärtus puudub ning tema käesoleva juhu kohast arhitektoonilist ideed ei väljenda, mis näiteks kas vägevust ehk monumentaalsust kujutada võiks, siis oleme küll monumendi püstitanud, kuid mitte sedavõrd Vabadussõja mälestuseks, kui eneste vaimlisele pankrotile ja ebakultuursusele,“ hoiatas Ostrat.

Kahjuks on meie sambaga praegu juhtunud just see, mida Ostrat kirjeldas. Ent erinevalt esiisadest on meil veel võimalus oma vigu parandada. Olen seisukohal, et samba lammutamine ja kogu protsessiga täiesti uuesti otsast peale hakkamine oleks vale. Esiteks on Vabadussamba maha võtmine vist veel hullema sümboolse tähendusega kui selle lagunemine. Teiseks algaks kogu jant ja sambasõda siis ju nullist pihta. Lõpuks valitaks välja uus kavand, millega paljud ikka rahul ei oleks, ja kindlasti läheks see kõigi meelest liiga palju maksma.

Vabadussammas ei vaja mitte asendamist, vaid remonti – ja see remont olgu tõesti põhjalik. Remondi käigus võiks kaaluda loobumist senisest materjalist ehk plasttäidisega klaaspaneelidest, samuti kohendada samba proportsioone, lisada või kõrvaldada detaile – nii nagu asjatundlikud kunstnikud otsustavad. Samba praegune motiivistik võiks üldjoontes säilida, kuid see võiks olla aluseks uuele ja kunstipärasele tõlgendusele.

On täiesti võimalik, et sellise remondi järel oleksid monumendiga rahul nii need, kes hindavad selle ideoloogilist sõnumit, kui ka need, kes otsivad sambas eelkõige kunstilist kvaliteeti. Kui tuua võrdlus bioloogiast, siis samba praegune rohekas vorm osutuks lihtsalt röövikustaadiumiks enne kauni liblika sündi.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

täna vikerraadios