Bahovski: Euroopa Liidu ühisarmee on samm õiges suunas
Just Euroopa Liit on tolle kuulsa aeglase tankeri võrdkuju reformide elluviimisel. Pidavat ju tankerit palju raskem olema pöörata kui väikest paati. Aga äkki on tanker ka pöörama hakanud - teated Riias peetud Euroopa Liidu välisministrite kohtumiselt lubavad nii oletada.
Nimelt vaatas Euroopa Liit, kuidas on arenenud tema naabruspoliitika ehk siis olukorda Vahemere- ja Idapartnerlusmaades. Ametlikud teated kõnelevad ühtsusest. Samal ajal on Euroopa Liit alustanud konsulteerimist naabruspoliitika tuleviku üle. Seegi hea, võiks öelda. Tanker pöörab tasapisi, aga tüüri tuleb veel palju keerata.
Kui 2003. aastal loodi naabruspoliitika, hõlmas see 16 partnerriiki. Seda nii Vahemere lõunakaldal kui ka Ida-Euroopas. Juba esimene probleem tekkis sellega, et kuidas suudab Euroopa Liit hoida poliitilist tasakaalu üht piirkonda teisele mitte eelistades. Samuti on päevaselge, et kui juba Venemaa puhul lähevad vaated Euroopa Liidu liikmesriikide seas lahku, siis mida rääkida 16 riigi puhul?
Lisaks teatas Euroopa Liit, et Euroopa naabruspoliitika uue rahastamisvahendi eelarve on ajavahemikul 2014-2020 15,4 miljardit eurot. Seda on selgelt liiga vähe, vaja on rohkem ja kiiremini. Vana lähenemine, et abi vajavad riigid peavad ise ka mingeid tingimusi täitma, enam ei toimi.
2011. aastal vaadati naabruspoliitika Araabia sündmuste tõttu läbi. Ent kas see oli edukas, on iseküsimus. Praegu saab Araabia kevade puhul rääkida edust vist üksnes Tuneesias. Liibüa on kaose äärel, Egiptus käärib jätkuvalt ja kõige hullem on ilmselt olukord Süürias, kus kodusõda on nõudnud umbes 200 000 inimese elu. Sellele lisandub Ida-Euroopa, kus nii Gruusia kui ka Ukraina on langenud Venemaa agressiooni ohvriks. Ukraina konfliktis on hukkunud ligi 6000 inimest.
Asuda samas ummisjalu üksnes Euroopa Liitu süüdistama on vale. Liibüa resolutsioon võeti vastu ÜROs, misjärel asus NATO Liibüat pommitama. Süüria puhul on igasuguse rahvusvahelise sekkumise blokeerinud Venemaa.
Probleem on aga selles, et tegemist on tõepoolest Euroopa Liidu naabrusega ja sealne ülekeemine tähendab Euroopa Liidule põgenikke, ebastabiilsust ja pidevat sõjaohtu. Võib-olla suudab tanker siiski kiiremini pöörata. Euroopa Komisjoni presidendil Jean-Claude Junckeri on plaan moodustada Euroopa Liidus ühisarmee, mis on kindlasti samm õiges suunas.
Toimetaja: Aleksander Krjukov