Aivar Hundimägi: halb peitusemäng investoritega
Suurele osale börsifirma Olympic väikeomanikest tuli Poola turult lahkumine üllatusena, sest kuus aastat tagasi börsiteatesse kirja pandu või ka eelmise aasta aruande lisas tehtud märge oli ebapiisav. Nende faktidega enda tegevusetuse välja vabandamine oli aga OEG uus PR-ämber, mis investorite rahustamise asemel neid hoopis rohkem ärritas, kirjutab Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi oma arvamusloos.
Lisaks presidendikandidaatidele ning nende toetajatele sai möödunud nädalal külma duši osaliseks hulk väikeinvestoreid, sest Eesti üks edukamaid börsifirmasid Olympic (OEG) otsustas investoritega peitust mängida.
OEG-l lõppes reede hilisõhtul Poolas kasiinolitsents, mida ei õnnestunud pikendada. Poola ärilehe Puls Biznesu börsiajakirjaniku Dawid Tokarze andmetel polnud meie kasiinofirma taotlenud Poolas tegutsemiseks uut litsentsi, mis tähendab, et OEG peab Poola turult lahkuma ning uus võimalus sinna tagasi minna tekib Poola ajakirjaniku väitel alles 2018. aastal.
Mis on eelnevalt kirjeldatus valesti? Valesti on see, et välisturul tekkinud segaduse kohta saavad investorid infot ajakirjandusest. Börsifirma ei pidanud vajalikuks jagada olulist infot korrektselt kõigi aktsionäridega ja nii lohises kasiinofirma oma pressiteadete ja kommentaaridega puhkenud kriisi sabas. Selline käitumine on selge negatiivse mõjuga, millest annab tunnistust fakt, et OEG aktsia hind langes.
Probleemid litsentsiga said avalikuks kolmapäeval toimunud seminaril. Tegemist oli LHV korraldatud üritusega, kus esines OEG juht Madis Jääger. Sellest ajast alates sattusid aktsionärid justkui pimesikku mängima, sest OEG jagatav info oli erinev. Seminaril küsimustele vastates teatas ettevõtte juht, et litsents lõppeb kohe, kuid edasist tegevusplaani polnud valmis avalikustama.
See oli esimene viga, sest nii oluline info tulnuks edastada börsisüsteemi kaudu ehk börsiteatena, mis jõudnuks kõigile investoritele. Praegu pandi osa investoreid eelisseisu, neil oli probleemidest teadlikuna võimalik ettevõtte aktsiad neljapäeva hommikul müüki paisata, sest osa ostjatest polnud negatiivsest infost teadlik.
OEG väljastas Poolas toimuva kohta esimese börsiteate alles neljapäeval, pärast keskpäeva. See ei sisaldanud aga mingeid selgitusi tuleviku osas, vaid eneseõigustust, et info litsentsi tähtaegade kohta anti investoritele juba kuus aastat tagasi ning seda korrati eelmise majandusaasta aruande lisas.
Päev hiljem ehk reede õhtul edastati juba põhjalikum börsiteade, millega informeeriti aktsionäre, et Poolas tegevuse külmutamisest. Nii kehval tasemel ja aeglast informeerimist ei tohiks börsiettevõte endale lubada.
Teema on oluline, sest kasiinofirma väikeinvestorid loodavad kolmanda kvartali tulemustes Hiltoni hotelli müügi tõttu näha umbes 17 miljoni euro suurust kasumikasvu. Kuna kontserni bilansis on Poola tegevuse maht 12 miljonit eurot, võivad litsentsi lõppemise korral III kvartali tulemused tulla oodatust kesisemad.
Kuigi selle aasta esimese kuue kuu jooksul vähenes kasiinofirma Poolast saadud käive ligi kolmandiku võrra, on Olympicu jaoks siiski tegemist Baltikumi järel suuruselt neljanda turuga.
Kuna jutt käib võrdlemisi suure turu võimalikust kadumisest ning seeläbi ka käibe- ja kasumilangusest, oleks pidanud ettevõte oma aktsionäre litsentsi võimalikust lõppemisest ette hoiatama ning teema tõstatumisel olema valmis kiiresti reageerima.
Tõsi, litsentsi saamisel avaldatud börsiteates on kirja pandud ka selle lõpu kuupäev ja see info on korratud üle eelmise aasta majandusaasta aruande lisas. Seega on formaalselt justkui oluline info aktsionäridele edastatud. Oluline on aga see, kas aktsionärid olid ka tegelikult informeeritud või mitte.
Julgen väita, et suurele osale väikeomanikest tuli Poola turult lahkumine üllatusena, sest kuus aastat tagasi börsiteatesse kirja pandu või ka eelmise aasta aruande lisas tehtud märge oli ebapiisav. Nende faktidega enda tegevusetuse välja vabandamine oli aga OEG uus PR-ämber, mis investorite rahustamise asemel neid hoopis rohkem ärritas.
Läbipaistev juhtimine ja eelkõige ausus ning austus investorite vastu aitab organisatsioonil kiiremini ületada takistusi ning mõjub ettevõttele ka pikas plaanis tervendavalt. Lõpuks on küsimus ikkagi usalduses – kui juhtkond hakkab meelega mõnda ettevõtte omaniku jaoks olulist teavet pisendama või halvemal juhul isegi peitma, siis lööb see ettevõttesse ebavajaliku kiilu.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Rain Kooli
Allikas: Vikerraadio kommentaar